Kõhumigreen ehk abdominaalne migreen: sümptomid, põhjused ja ravi
Kõhumigreen (abdominaalne migreen) — sümptomid, põhjused ja tõhus ravi laste ja täiskasvanute jaoks. Õpi rünnakuid ära tundma ja saa kiire abi ning ennetusnipid.
Kõhumigreen (AM) on migreeni liik, mis põhjustab tugevat valu kõhu piirkonnas. Valu on tavaliselt naba (naba) ümbruses, mida nimetatakse periumbilikaalseks piirkonnaks. Rünnakud on paroksüsmaalsed — tekivad äkki ja korduvad — ning võivad olla intensiivsed ja häirida igapäevategevusi. Vahepeal on laps tavaliselt täiesti tervena ning füüsiline läbivaatus rünnakute vahel on sageli normaalne.
Kõige sagedamini esineb AM lastel (tavaliselt kooliealistel), kuid ka nooremad ja vanemad lapsed võivad AM-i saada. Tavaliselt väheneb või kaob kõhupiirkonna migreen teismeeas, kuid AM-i põdenud lastel on täiskasvanuna suurem risk tavalise migreenipeavalu tekkeks. Mõnikord esineb kõhumigreeni ka täiskasvanutel.
Kõhumigreen põhjustab paroksüsmaalseid rünnakuid. Rünnakud võivad kesta 1–72 tundi, kuid sageli alla 6 tunni. Naistel esineb neid umbes kolmandiku võrra sagedamini kui meestel.
Sümptomid
Lisaks kesksele kõhuvalule esineb AM-ga inimestel sageli ka muid sümptomeid. Tavaliselt esinevad järgmised tunnused:
- tugev, mõõduka kuni raske kõhuvalu, mis takistab tegevusi;
- iiveldus (iiveldus) ja oksendamine;
- söögiisu kadumine (anoreksia) (söögiisu kadumine);
- peavalu (peavalu), heli- või valgushäired (nt fotofoobia);
- kahvatus (kahvatu nahk) ja mõnikord pearinglus.
Diagnostiliste kriteeriumide järgi on tavaliselt vajalik, et rünnakute ajal esineks vähemalt kaks loetletud kaasnevat sümptomit ning et rünnakud korduksid ja vahepeal oleks laps hästi.
Põhjused ja vallandajad
AM-i täpset põhjust ei teata, kuid usutakse, et tegemist on geneetiliselt mõjutatud häirega, kus olulist rolli mängib aju ja soolestiku vaheline seos (nn gut–brain axis). Häire võib olla seotud migreeni biokeemiliste teede, näiteks serotoniini ja autonoomse närvisüsteemi düsregulatsiooniga.
Levinud vallandajad ja riskitegurid:
- perekondlik anamneesis migreen;
- stress, ärevus või emotsionaalsed pinged;
- ebaregulaarne söömine, nälg või dehüdratsioon;
- teatud toidud (nt šokolaad, juust, säilitusained) või toidulisandid;
- unehäired ja äärmuslik füüsiline koormus;
Diagnoos ja diferentsiaaldiagnostika
Diagnoos põhineb peamiselt haiguslool ja sümptomitel: iseloomulikud korduvad periumbilikaalsed valud ja kaasnevad sümptomid, mis puhkeperioodil puuduvad. Füüsiline läbivaatus rünnakute vahel on sageli normaalne.
Oluline on välistada teised kõhuvalu põhjused. Diferentsiaaldiagnostikasse kuuluvad:
- äge kirurgiline kõhuhaigus (appenditsiit, volvulus jt);
- gastroenteriit, toidumürgitus;
- kroonilised seedetrakti haigused (nt tsöliaakia, põletikuline soolehaigus);
- funktsionaalne kõhuvalu ja tsükliline oksendamine;
- uroloogilised ja endokriinsed põhjused.
Lisauuringud (vereproovid, uriin, kõhuõõne ultraheli või muud pildiuuringud) on vajalikud, kui esinevad hoiatavad nähud (vt allpool) või kui kliiniline pilt ei ole tüüpiline. Enamikul lastest, kelle kliiniline pilt vastab AM-ile ja kellel puuduvad punased lipud, ei vaja ulatuslikku uuringutekomplekti.
Ravi
Ravi eesmärk on rünnakute leevendamine ja sümptomite pikemaajaline ennetamine. Raviplaan valitakse individuaalselt, võttes arvesse lapse vanust, rünnakute sagedust ja raskust.
Äge rünnaku ravi:
- puhkus, rahulik, hämar keskkond;
- vedeliku tarbimine ja vajadusel väikeste söömaannete pakkumine;
- analgeetikumid: paratsetamool või ibuprofeen vastavalt vanusele ja soovitustele;
- antemeeetikumid (nt ondansetroon) tugeva iivelduse korral;
- mõnel juhul võidakse kasutada triptaane vanematel lastel või täiskasvanutel (arstikontrolli all).
Profilaktika (korduvate ja häirivate rünnakute korral):
- elustiili muutused: regulaarne une- ja söögikordade rütm, stressijuhtimine, piisav vedeliku tarbimine;
- farmakoteraapia — arsti juhendamisel võivad kaaluda cyproheptadiin, propranolool, amitriptüliin, topiramaat või magneesium, sõltuvalt konkreetsest juhtumist;
- psühholoogilised meetodid ja käitumisteraapia stressi/ärevuse leevendamiseks;
- võimalike vallandajate vältimine (toidud, tühjaksjäämine jms).
Ravi valikul on oluline konsulteerida lastearsti või neuroloogiga, et leida lapsele kõige sobivam ja ohutum lähenemine.
Millal pöörduda arsti poole
Pöörduge kohe arsti poole või erakorralisse abi, kui esineb:
- terav või progresseeruv kõhuvalu, mis ei taandu;
- kõrge palavik, tugev oksendamine, vere oksendamises või väljaheites;
- kõhuvalu koos teadvusehäire, äkilise nõrkuse või neuroloogiliste sümptomitega;
- liigne kehakaalu langus või kasvupuudulikkus;
- esmakordne väga tugev kõhuvalu.
Konsulteerige perearsti või eriarstiga ka siis, kui rünnakud on korduvad ning häirivad kooliskäimist või igapäevaelu — sageli saab olukorda märgatavalt parandada profülaktilise raviga ja elustiili muudatustega.
Prognoos
Paljude laste puhul leevenevad või kaovad kõhumigreeni rünnakud teismeeaks. Siiski võivad mõned neist edasi areneda klassikaliseks migreeniks täiskasvanueas. Õigeaegne diagnoos ja sobiv ravi aitavad vähendada rünnakute sagedust ja tugevdada lapse elukvaliteeti.
Kokkuvõttes — kõhumigreen on laste seas suhteliselt levinud ja tihti ravimisel hästi juhitav seisund. Tähtis on korrektne diagnoos, vallandajate tuvastamine ja sobiva ravi planeerimine koostöös arstiga.
Kõhumigreen põhjustab tugevat valu kõhus, tavaliselt nabapiirkonna piirkonnas, mis on nabapiirkonna ümbrus.
Märgid ja sümptomid
Kõhumigreen võib põhjustada palju erinevaid sümptomeid. Isikul, kellel on AM, võivad olla kõik need sümptomid või ainult mõned neist.
- Kõhuvalu, mis kestab 1-72 tundi.
- söögiisu kadumine (ei taha süüa)
- iiveldus (oksendamistunne)
- Oksendamine (oksendamine)
- Haukumine
- Väsimatus (energia puudumine)
- Unisus (väga unine tunne)
- kahvatus (nahk muutub kahvatuks (tavalisest heledama värvusega).
- Punetus või nahapunetus (näo, kaela või rinna ülaosa nahk muutub äkki punasemaks. See juhtub, kui keha toodab rohkem hormooni adrenaliini, mis paneb südame kiiremini lööma ja pumpab rohkem verd läbi keha veresoonte. Samuti laienevad (muutuvad suuremaks) veresooned).
- Periorbitaalsed tumedad ringid (tumedad ringid mõlema silma all)
Diagnoos
Abdominaalse migreeni diagnostilised kriteeriumid (Rooma III pediaatrilised kriteeriumid)
Peab sisaldama kõiki järgmisi andmeid:
1. Äkiline tugev, naba ümbruse valu, mis kestab 1 tund või kauem2
. Tervis on rünnakute vahel hea ja need võivad kesta nädalaid kuni kuid3
. Valu raskendab tavalisi asju, mida inimene igapäevaselt teeb.
4. Esineb 2 või rohkem järgmistest sümptomitest:
5. Isikul ei ole muid meditsiinilisi probleeme, mida saaks leida sümptomitest tulenevate sümptomite puhul
A. Söögiisu kadumine ja/või suutmatus süüa.
B. Iiveldus
C. Oksendamine
D. Peavalu
E. Fotofoobia: see on valgustundlikkus, mis tähendab, et valgus teeb inimesele haiget.
F. Kahvatus: kui nahk muutub tavalisest kahvatumaks või heledamaks meditsiinilise probleemi tõttu.
Märkus: inimesel peab viimase aasta jooksul olema vähemalt 2 või rohkem kõhupiirkonna migreeni sümptomeid.
Kohandatud Rooma III funktsionaalsete seedetraktihäirete laste/ noorukite komitee 2006. aasta andmetel.
Abdominaalse migreeni diagnostilised kriteeriumid (ICHD-II)
Diagnostilised kriteeriumid:
A. Vähemalt 5 rünnakut, mis vastavad kriteeriumidele B-D:
B. 1-72 tundi
kestvad kõhuvalu rünnakud (ravimata või edutult ravitud)
C. Kõhuvalu, millel on mõned järgmistest tunnustest:
- keskjoones paiknemine, periumbilikaalne või halvasti lokaliseeritud
- tuim või "lihtsalt valus" kvaliteet
- mõõdukas või raske intensiivsus
- anoreksia
- iiveldus
- oksendamine
- kahvatus
D. Ei ole tingitud muust haigusest Märkus
: Eelkõige ei ole anamneesis ja füüsilisel läbivaatusel märgata seedetrakti või neeruhaiguse tunnuseid või on selline haigus asjakohaste uuringutega välistatud.
Kõhumigreeni diagnoosimiseks võtab arst kõigepealt patsiendi kliinilise anamneesi (kus arst kogub teavet kõigi meditsiiniliste probleemide ja ravimeetodite kohta, mida patsient on kunagi saanud). Arst võtab ka perekonna anamneesi (kogudes teavet pereliikmete tervise kohta), sest paljud terviseprobleemid võivad olla pärilikud haigusseisundid. See tähendab, et probleemid võivad päranduda vanematelt lastele, võib-olla perekonna geenides esinevate probleemide tõttu. Enamikul inimestel, kellel on kõhumigreen, on pereliikmeid (eriti emasid), kellel on samuti olnud migreen.
Diferentsiaaldiagnoosid
Enne lõpliku diagnoosi püstitamist kõhuliigese kohta peab arst välistama diferentsiaaldiagnoosid. Need on muud meditsiinilised probleemid, mis võivad põhjustada samu sümptomeid kui AM. Arst peab veenduma, et patsiendil ei ole AM asemel tegelikult mõni neist teistest probleemidest:
- Giardia lamblia - parasiit, mis võib nakatada inimese seedetrakti.
- Pliimürgistus
- Kasvaja
- Peptiline haavand
- Mesenteric adentis - (põletik või turse, lümfisõlmede allpool ja paremal pool naba (naba naba)
- Ärritunud soole sündroom
- Kõhukinnisus
- ülemise mesenteriaalarteri (SMA) sündroom
- Splenoptoos või "rändav põrn".
- Korduv pankreatiit - kõhunäärmepõletik, mis kordub pidevalt
Küsimused ja vastused
K: Mis on kõhuliigestumine?
V: Kõhumigreen on migreeni liik, mis põhjustab tugevat valu kõhus, tavaliselt kõhupiirkonnas.
K: Kellel esineb kõige tõenäolisemalt kõhumigreen?
V: Kõhumigreen esineb kõige sagedamini lastel alates umbes 7. eluaastast, kuid seda võivad kogeda ka nooremad ja vanemad lapsed. Mõnikord esineb ka täiskasvanutel kõhupiirkonna migreen.
K: Millal kõhumigreen tavaliselt lõpeb?
V: Kõhumigreenid lõpevad tavaliselt selleks ajaks, kui lapsed saavad teismeliseks.
K: Kas inimestel, kellel on olnud kõhupiirkonna migreen, on suurem tõenäosus kogeda täiskasvanuna migreeni peavalu?
V: Jah, inimestel, kellel on olnud kõhupiirkonna migreen, on suurem tõenäosus, et neil tekib täiskasvanuna migreenipeavalu.
K: Kui kaua võib kõhumigreeni rünnak kesta?
V: Kõhumigreenihoog võib kesta 1-72 tundi, kuid tavaliselt kestab see vähem kui 6 tundi.
K: Kellel on suurem tõenäosus kogeda kõhumigreeni, kas meestel või naistel?
V: Naistel esineb kõhumigreen umbes kolmandiku võrra sagedamini kui meestel.
K: Millised on mõned muud sümptomid, mis võivad kaasneda kõhumigreeniga?
V: Kõhumigreeniga inimestel on tavaliselt vähemalt kaks järgmistest sümptomitest: iiveldus, oksendamine, söögiisu vähenemine, peavalu, valgusfoobia ja kahvatus.
Otsige