Kõhumigreen
Kõhumigreen (AM) on migreeni liik, mis põhjustab tugevat valu kõhu piirkonnas. Valu on tavaliselt naba (naba) ümbruses, mida nimetatakse periumbilikaalseks piirkonnaks.
Kõige sagedamini esineb AM lastel alates umbes 7. eluaastast, kuid ka nooremad ja vanemad lapsed võivad AM-i saada. Tavaliselt lõpevad kõhupiirkonna migreenid selleks ajaks, kui lapsed saavad teismeliseks. Siiski on AM-i põdenud lastel täiskasvanuna suurem tõenäosus, et neil tekib migreenipeavalu. Mõnikord on ka täiskasvanutel kõhupiirkonna migreenid.
Kõhumigreen põhjustab paroksüsmaalseid rünnakuid - rünnakuid, mis tekivad äkki ja korduvad ikka ja jälle. Rünnakud võivad kesta 1-72 tundi, kuid tavaliselt kestavad need vähem kui 6 tundi. Naistel esineb neid umbes kolmandiku võrra sagedamini kui meestel.
Kõhumigreen võib põhjustada koos kõhuvalu tugevate sümptomitega ka muid sümptomeid. AM-ga inimestel on tavaliselt vähemalt kaks järgmistest sümptomitest: iiveldus, oksendamine, söögiisu kadumine (ei taha süüa), peavalu, fotofoobia (valguse häirimine) ja kahvatus (kahvatu nahk).
AM esineb sagedamini migreenipeavalu põdevate naiste lastel. See viitab sellele, et AM võib olla geneetiliselt põhjustatud (põhjus, mis kandub vanematelt lastele).
Kõhumigreen põhjustab tugevat valu kõhus, tavaliselt nabapiirkonna piirkonnas, mis on nabapiirkonna ümbrus.
Märgid ja sümptomid
Kõhumigreen võib põhjustada palju erinevaid sümptomeid. Isikul, kellel on AM, võivad olla kõik need sümptomid või ainult mõned neist.
- Kõhuvalu, mis kestab 1-72 tundi.
- söögiisu kadumine (ei taha süüa)
- iiveldus (oksendamistunne)
- Oksendamine (oksendamine)
- Haukumine
- Väsimatus (energia puudumine)
- Unisus (väga unine tunne)
- kahvatus (nahk muutub kahvatuks (tavalisest heledama värvusega).
- Punetus või nahapunetus (näo, kaela või rinna ülaosa nahk muutub äkki punasemaks. See juhtub, kui keha toodab rohkem hormooni adrenaliini, mis paneb südame kiiremini lööma ja pumpab rohkem verd läbi keha veresoonte. Samuti laienevad (muutuvad suuremaks) veresooned).
- Periorbitaalsed tumedad ringid (tumedad ringid mõlema silma all)
Diagnoos
Abdominaalse migreeni diagnostilised kriteeriumid (Rooma III pediaatrilised kriteeriumid)
Peab sisaldama kõiki järgmisi andmeid:
1. Äkiline tugev, naba ümbruse valu, mis kestab 1 tund või kauem2
. Tervis on rünnakute vahel hea ja need võivad kesta nädalaid kuni kuid3
. Valu raskendab tavalisi asju, mida inimene igapäevaselt teeb.
4. Esineb 2 või rohkem järgmistest sümptomitest:
5. Isikul ei ole muid meditsiinilisi probleeme, mida saaks leida sümptomitest tulenevate sümptomite puhul
A. Söögiisu kadumine ja/või suutmatus süüa.
B. Iiveldus
C. Oksendamine
D. Peavalu
E. Fotofoobia: see on valgustundlikkus, mis tähendab, et valgus teeb inimesele haiget.
F. Kahvatus: kui nahk muutub tavalisest kahvatumaks või heledamaks meditsiinilise probleemi tõttu.
Märkus: inimesel peab viimase aasta jooksul olema vähemalt 2 või rohkem kõhupiirkonna migreeni sümptomeid.
Kohandatud Rooma III funktsionaalsete seedetraktihäirete laste/ noorukite komitee 2006. aasta andmetel.
Abdominaalse migreeni diagnostilised kriteeriumid (ICHD-II)
Diagnostilised kriteeriumid:
A. Vähemalt 5 rünnakut, mis vastavad kriteeriumidele B-D:
B. 1-72 tundi
kestvad kõhuvalu rünnakud (ravimata või edutult ravitud)
C. Kõhuvalu, millel on mõned järgmistest tunnustest:
- keskjoones paiknemine, periumbilikaalne või halvasti lokaliseeritud
- tuim või "lihtsalt valus" kvaliteet
- mõõdukas või raske intensiivsus
- anoreksia
- iiveldus
- oksendamine
- kahvatus
D. Ei ole tingitud muust haigusest Märkus
: Eelkõige ei ole anamneesis ja füüsilisel läbivaatusel märgata seedetrakti või neeruhaiguse tunnuseid või on selline haigus asjakohaste uuringutega välistatud.
Kõhumigreeni diagnoosimiseks võtab arst kõigepealt patsiendi kliinilise anamneesi (kus arst kogub teavet kõigi meditsiiniliste probleemide ja ravimeetodite kohta, mida patsient on kunagi saanud). Arst võtab ka perekonna anamneesi (kogudes teavet pereliikmete tervise kohta), sest paljud terviseprobleemid võivad olla pärilikud haigusseisundid. See tähendab, et probleemid võivad päranduda vanematelt lastele, võib-olla perekonna geenides esinevate probleemide tõttu. Enamikul inimestel, kellel on kõhumigreen, on pereliikmeid (eriti emasid), kellel on samuti olnud migreen.
Diferentsiaaldiagnoosid
Enne lõpliku diagnoosi püstitamist kõhuliigese kohta peab arst välistama diferentsiaaldiagnoosid. Need on muud meditsiinilised probleemid, mis võivad põhjustada samu sümptomeid kui AM. Arst peab veenduma, et patsiendil ei ole AM asemel tegelikult mõni neist teistest probleemidest:
- Giardia lamblia - parasiit, mis võib nakatada inimese seedetrakti.
- Pliimürgistus
- Kasvaja
- Peptiline haavand
- Mesenteric adentis - (põletik või turse, lümfisõlmede allpool ja paremal pool naba (naba naba)
- Ärritunud soole sündroom
- Kõhukinnisus
- ülemise mesenteriaalarteri (SMA) sündroom
- Splenoptoos või "rändav põrn".
- Korduv pankreatiit - kõhunäärmepõletik, mis kordub pidevalt
Küsimused ja vastused
K: Mis on kõhuliigestumine?
V: Kõhumigreen on migreeni liik, mis põhjustab tugevat valu kõhus, tavaliselt kõhupiirkonnas.
K: Kellel esineb kõige tõenäolisemalt kõhumigreen?
V: Kõhumigreen esineb kõige sagedamini lastel alates umbes 7. eluaastast, kuid seda võivad kogeda ka nooremad ja vanemad lapsed. Mõnikord esineb ka täiskasvanutel kõhupiirkonna migreen.
K: Millal kõhumigreen tavaliselt lõpeb?
V: Kõhumigreenid lõpevad tavaliselt selleks ajaks, kui lapsed saavad teismeliseks.
K: Kas inimestel, kellel on olnud kõhupiirkonna migreen, on suurem tõenäosus kogeda täiskasvanuna migreeni peavalu?
V: Jah, inimestel, kellel on olnud kõhupiirkonna migreen, on suurem tõenäosus, et neil tekib täiskasvanuna migreenipeavalu.
K: Kui kaua võib kõhumigreeni rünnak kesta?
V: Kõhumigreenihoog võib kesta 1-72 tundi, kuid tavaliselt kestab see vähem kui 6 tundi.
K: Kellel on suurem tõenäosus kogeda kõhumigreeni, kas meestel või naistel?
V: Naistel esineb kõhumigreen umbes kolmandiku võrra sagedamini kui meestel.
K: Millised on mõned muud sümptomid, mis võivad kaasneda kõhumigreeniga?
V: Kõhumigreeniga inimestel on tavaliselt vähemalt kaks järgmistest sümptomitest: iiveldus, oksendamine, söögiisu vähenemine, peavalu, valgusfoobia ja kahvatus.
