Menstruatsiooniline migreen
Menstruatsioonimigreen (ka katameniaalne migreen) on termin, mida kasutatakse nii tõelise menstruatsioonimigreeni kui ka menstruatsiooniga seotud migreeni kirjeldamiseks. Umbes 7%-14% naistest kannatab migreeni ainult menstruatsiooni ajal, neid nimetatakse tõeliseks menstruatsiooniga seotud migreeniks. Enamikul naistel esineb migreenihooge kogu menstruatsioonitsükli jooksul, kusjuures nende arv suureneb menstruatsiooniperioodi ajal, neid nimetatakse menstruatsiooniga seotud või menstruatsiooni vallandavaks migreeniks.
Varem arvati, et migreeni ravimeetodid toimiksid menstruatsiooniga seotud migreeni puhul, kuid see ei ole osutunud tõeks, sest menstruatsiooniga seotud migreen on raskemini ravitav. Seetõttu peetakse nüüd menstruatsioonimigreeni migreenist eraldiseisvaks meditsiiniliseks häireks. 2008. aastal anti menstruaalmigreenile oma ICD-9 koodid (346.4-346.43), mis eraldavad menstruaalmigreeni teistest migreeniliikidest.
Umbes 40% naistest ja 20% meestest saavad kunagi oma elus migreeni; enamik neist saab oma esimese migreeni enne 35. eluaastat. Menstruatsiooniga seotud migreen esineb enam kui 50%-l naistest, kellel on migreeniga seotud peavalu.
Menstruatsiooniga seotud migreenihood kestavad tavaliselt kauem kui muud migreenihood [Pinkerman ja Holroyd, 2010] ja lühiajaline ravi ei toimi menstruatsiooniga seotud migreeni puhul nii hästi kui muude migreeniliikide puhul. Tavaliselt on tegemist ilma aurata migreeniga, kuid 2012. aastal teatati ühest auraga menstruatsioonimigreeni juhtumist, nii et see on võimalik. Aurad on teatud tüüpi seisund, mis mõjutab teatud ajuosi, tavaliselt neid, mis kontrollivad nägemist, kuid need võivad mõjutada ka ajuosi, mis kontrollivad teisi aistinguid, nagu puudutus, motoorne kontroll (kehaosade liikumine) ja ajuosi, mis kontrollivad kõnet.
Sümptomid
Hoiatussümptomid
Hoiatussümptomid, mida nimetatakse ka prodroomi sümptomiteks, esinevad sageli enne migreenihooge.
- Unisus
- Väsimus
- Depressioon (kurbuse tunne), eufooria (väga õnnelik tunne) või ärrituvus.
- Rahutus
- Liigne (liigne) haigutamine
- Toidu isu, eriti magusa või soolase toidu järele või söögiisu kadumine.
- Suurenenud janu
- Kõhulahtisus
- Iiveldus
- Paisumine: keha säilitab (hoiab) liiga palju vett.
- Kaela jäikus
- Räägitavus (liiga palju rääkimine)
- Peapööritustunne
- Emakavalus ja krambid
Peavalu sümptomid
Põrutav, torkiv peavalu, mille puhul valu on ühel pool pead (ühepoolne). Peavalu tekitav külg vahetub peavalu korral ühelt küljelt teisele.
See on Levlen®ED rasestumisvastaste tablettide blisterpakend. Need tabletid sisaldavad etünüülöstradiooli, ühte kolmest hormooni östrogeeni liigist. Pillide kasutamise lõpetamine põhjustab naise östrogeenitaseme langust; see võib mõnel naisel põhjustada menstruatsioonimigratsiooni.
Kaasnevad haigused
Sageli suurendab ühe haiguse olemasolu tõenäosust, et inimesel on ka üks või mitu muud meditsiinilist või psühhiaatrilist häiret. Need teised häired on "kaasuvad häired" või "kaasuvad haigused". Migreeniga on seotud mitmesuguseid kaasuvaid meditsiinilisi ja psühhiaatrilisi haigusi. Migreeni ravi ja prognoosi (kas haigus paraneb, halveneb või jääb aja jooksul samaks) mõjutavad kaasuvad häired, mis võivad esineda ja/või võimalus saada kaasuvaid häireid.
Menstruatsioonieelne astma (PMA): astma sümptomid süvenevad menstruatsioonieelsel perioodil. See seisund võib mõjutada kuni 40% naissoost astmahaigetest. PMA diagnoosimiseks on vaja üksikasjalikku anamneesi menstruaaltsükli ajastuse kohta koos kogetud astma sümptomitega ja ekspiratoorse tippvoolu kiirusega (PMA võib põhjustada PEF-i vähenemist menstruatsioonieelsel perioodil). Diagnoosi püstitamisel on kasulik pidada päevikut sümptomite ja maksimaalse ekspiratoorse voolu (PEF) kiiruse kohta.
Raynaud' tõbi: on vereringehäire, mille puhul väiksemad arterid, mis varustavad verega jäsemeid - kõige sagedamini käsi, kuid see võib mõjutada ka varbaid, ninaotsa ja kõrvu - ahenevad, vähendades verevoolu. Selle tagajärjel muutuvad jäsemed tuimaks ja jahedamaks kui keha sisetemperatuur. Seda võib vallandada stress ja külm.
Fibromüalgia
Komorbiidsed psühhiaatrilised seisundid
Migreeniga inimesel on suurem risk, et tal on üks või mitu muud meditsiinilist ja/või psühhiaatrilist häiret; need muud häired on migreeniga kaasnevad. Diagrammil on esitatud mõned peamised kaasuvad haigused.
Ennetamine
On olemas ravimeetodid, mida kasutatakse menstruatsioonimigreeni puhul, mis võivad mõnel juhul vähendada seda, kui palju naisel neid esineb ja kui rasked need on. Sellist ravi nimetatakse profülaktiliseks raviks ja seda kasutatakse menstruatsiooniperioodi ajal, mis on perioodide vaheline aeg.
Menstruatsioonimigreeni profülaktilist ravi tuleks proovida vähemalt 3 menstruatsioonitsükli jooksul, et näha, kas selline ravi toimib enne selle lõpetamist. Kasutatavad ravimid võivad olla järgmised:
- MSPVA-d (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid):
1. Napraxen naatrium nagu Aleve
- Beetablokaatorid - nagu propranolool, nadolool, atenolool ja metoprolool.
- Migreeni ennetamiseks kasutatakse sageli tritsüklilisi antidepressante (TCA) ja muid antidepressantide ravimeid. Nende hulka kuuluvad amitriptüliin, nortriptüliin ja doksepiin.
Östradiooli trasdermaalne plaaster. Östradiool on üks kolmest östrogeeni liigist. Seda plaastrit kantakse nahale ja östradiool satub kehasse läbi naha.
Treatment
Akuutne ravi (lühiajaline ravi) hõlmab ravimeid, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks (MSPVA) (ravimid, mis aitavad peatada põletikku, mis on punetus, turse, valu, hellus, soojus kehaosades), triptane nagu Frovatriptaan, ergotomiine, mis on mingi ravim, mis on valmistatud seenest nimega ergot, ja östrogeeni transdermaalsed plaastrid, mis on nahale kantavad plaastrid, milles on östrogeeni, mis satub kehasse naha kaudu ja seejärel vereringesse.
Põhjused
Menstruatsiooniga seotud migreeni täpsed põhjused ei ole kindlalt teada, kuid on olemas seos naissuguhormooni östrogeeni taseme languse ja migreenihoogude tekkimise vahel. Östrogeeni tase võib langeda pärast menstruaaltsükli ajal tekkivat verejooksu või kui väliseid östrogeeni allikaid enam ei kasutata, näiteks kui naine lõpetab rasestumisvastaste tablettide või hormoonasendusravi hormoonpillide võtmise.
Küsimused ja vastused
K: Mis on menstruatsiooniline migreen?
V: Menstruatsioonimigreen (ka katameniaalne migreen) on termin, mida kasutatakse nii tõelise menstruatsioonimigreeni kui ka menstruatsiooniga seotud migreeni kirjeldamiseks. Tõelist menstruatsiooniga seotud migreeni esineb umbes 7%-14%-l naistest, samas kui enamikul naissoost migreenihaigetel esineb menstruatsioonitsükli jooksul suurenenud arv migreenihooge, mida nimetatakse menstruatsiooniga seotud või menstruatsiooniga seotud migreeniks.
K: Mille poolest erineb menstruatsiooniga seotud migreen teistest migreenitüüpidest?
V: Menstruatsiooniga seotud migreeni peetakse nüüdseks teistest migreenitüüpidest eraldi meditsiiniliseks häireks, kuna tavalise migreeni ravi ei toimi menstruatsiooniga seotud migreeni puhul sama hästi. Aastal 2008 anti ICD-9 koodid (346.4-346.43) spetsiaalselt menstruatsioonimigreeni jaoks, mis eristab selle teistest peavaluhäiretest.
K: Kui levinud on menstruatsiooniga seotud migreen?
V: Menstruatsiooniga seotud migreen esineb enam kui 50 protsendil naistest, kellel on migreeniga seotud peavalu.
K: Kas tavalise ja menstruatsiooniga seotud migreenihoogude vahel on erinevusi?
V: Menstruatsiooniga seotud migreenihood kestavad tavaliselt kauem kui tavalised migreenihood ja lühiajaline ravi ei toimi nende puhul nii hästi kui teiste migreeniliikide puhul. Tavaliselt on need ilma aurata, kuid 2012. aastal teatati ühest auraga menstruaalmigreeni juhtumist, seega on võimalik, et need võivad esineda ka auraga. Aurad mõjutavad teatud ajuosi, näiteks nägemist ja motoorikat (kehaosade liikumist).
K: Kui paljud inimesed saavad mingil hetkel oma elus migreeni?
V: Umbes 40% naistest ja 20% meestest saavad kunagi oma elus migreeni; enamik neist saab esimese migreeni enne 35. eluaastat.
K: Mis põhjustab menstruatsiooniga seotud migreeni?
V: Menstruatsioonimigreeni täpne põhjus on teadmata, kuid arvatakse, et see on seotud hormonaalsete muutustega menstruatsioonieelsel perioodil, kui östrogeeni tase langeb oluliselt vahetult enne ovulatsiooni toimumist.
