Menstruatsioonimigreen (ka katameniaalne migreen) on termin, mida kasutatakse nii tõelise menstruatsioonimigreeni kui ka menstruatsiooniga seotud migreeni kirjeldamiseks. Umbes 7%–14% naistest kannatab migreeni ainult menstruatsiooni ajal; neid nimetatakse tõeliseks menstruatsiooniga seotud migreeniks. Enamikul naistel esineb migreenihooge kogu menstruatsioonitsükli jooksul, kuid nende sagedus ja raskusaste suureneb menstruatsiooniperioodi ajal — seda nimetatakse menstruatsiooniga seotud või menstruatsiooni vallandavaks migreeniks.

Varem arvati, et migreeni ravimeetodid toimivad menstruatsiooniga seotud migreeni puhul samamoodi nagu muudel migreeniliikidel, kuid uuringud on näidanud, et menstruatsiooniga seotud migreen on sageli raskemini ravitav. Seetõttu peetakse nüüd menstruatsioonimigreeni eraldi meditsiiniliseks häireks. 2008. aastal sai menstruaalmigreen oma ICD-9 koodid (346.4–346.43), eraldades selle teistest migreeniliikidest.

Põhjused ja tekkemehhanism

Menstruatsioonimigreeni põhiliseks vallandajaks on hormonaalsed kõikumised, eriti östrogeeni taseme järsk langus enne ja menstruatsiooni alguses. Teised olulised tegurid ja mehhanismid hõlmavad:

  • östrogeeni ja serotoniini taseme muutused, mis mõjutavad valu ja veresoonte reaktsioone;
  • prostaglandiinide suurenemine menstruaalse verejooksu ajal, mis võib suurendada valu tundlikkust;
  • trigeminovaskulaarse süsteemi (peavalu korral aktiveeruv närvisüsteem) ülitundlikkus;
  • individuaalne eelsoodumus: perekondlik anamneesis migreen, suitsetamine, stress ja hormonaalne rasestumisvastane ravi võivad mõjutada riski.

Sümptomid

Menstruatsioonimigreeni tunnused on sarnased teiste migreenihoogudega, kuid mõned eripärad on sagedased:

  • tavaliselt tugev, pulseeriv või tuksev peavalu, sageli ühelt poolt pead;
  • kõrge intensiivsus — võib takistada igapäevategevust;
  • püsib kauem kui tavalised migreenid (tihti 48–72 tundi või kauem);
  • tavaliselt kaasneb iiveldus, oksendamine, valguse- ja müraärrituvus (fotofobia, fonofobia);
  • enamasti esinevad hood ilma aurata, kuigi auraga menstruatsioonimigreen on harv, kuid võimalik (2012. aastal raporteeriti üks selline juhtum);
  • aurad võivad mõjutada nägemist, tundlikkust (puudutus), motoorset kontrolli või kõnet.

Diagnoos

Diagnoos põhineb peamiselt haigusloosel ja peavalu päeviku pidamisel. Kasutatakse rahvusvahelisi kriteeriume: puherti kerkinud menstruatsioonimigreeni puhul esinevad peavalud menstruatsiooni peri‑ või perimenstruaalsel ajal (tavaliselt päev 1 ± 2 menstruatsiooni algusest) vähemalt kahe kolmest järjestikusest tsüklist. On oluline eristada:

  • puhtast menstruaalsest migreenist (esineb ainult menstruatsiooni ajal) ja
  • menstruatsiooniga seotud migreenist (esineb sagedamini menstruatsiooni ajal, kuid ka muudel tsükli aegadel).

Uuringuid (CT, MRI) tehakse ainult siis, kui esineb häirivaid või tavapärasest erinevaid kaasuvaid sümptomeid (nt esmakordne väga tugev peavalu, neuroloogilised defitsiidid, äkiline algus jne).

Ravi

Menstruatsioonimigreenile on mitmeid ravimisvõimalusi; sageli on vaja kombineeritud lähenemist ja mõnikord lühiajalist profülaktilist ravi perimenstruaalsel perioodil.

Akutravi (hoo ajal):

  • valuvaigistid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) — ibuprofeen, naprokseen; efektiivsed eriti, kui alustada varakult;
  • triptanid — sumatriptaan, rizatriptaan, zolmitriptaan jt; menstruatsioonimigreenide puhul võivad triptanid olla tõhusamad kui tavalised valuvaigistid ja neid kasutatakse sageli kõrgemates annustes või pikema kestusega režiimis;
  • antiemeetikumid iivelduse leevendamiseks;
  • mitmekordne ravi võib olla vajalik kuna hood kestavad sageli kauem — arsti juhendamisel võib kasutusel olla korduv või pikendatud ravi.

Profülaktika (ennetav ravi):

  • lühiajaline profülaktika perimenstruaalsel ajal — NSAID-id või triptanid alates päevast enne oodatavat peavalu kuni paar päeva pärast (arst määrab skeemi);
  • hormonaalne ennetus — hormonaalsed rasestumisvastased tabletid, pidev kombinatsioonravi või paikne östrogeeni (näiteks transdermaalne) võivad vähendada östrogeeni kõikumisi ja leevendada menstruatsioonimigreeni; selline ravi peab olema individuaalselt kooskõlastatud ja arvestama kõrvaltoimeid;
  • pikaajaline profülaktika — kui hood on sagedased või väga tõsised, võivad kaaluda igapäevased profülaktilised ravimid (näiteks β‑blokkerid, topiramaat, amitriptüliin) vastavalt arsti soovitusele.

Mittefarmakoloogilised meetmed:

  • hästi juhitud uni, stressihalduse tehnikad, regulaarne toitumine ja vedeliku tarbimine;
  • külmakotid või leige rätik peavalu piirkonnale, valguse ja mürataseme vähendamine, puhkus pimedas ruumis;
  • peavalu päeviku pidamine, et tuvastada ja vältida vallandajaid (nt unepuudus, suitsetamine, alkohol, teatud toidud).

Erisoovitused raseduse ja imetamise ajal

Raseduse ja imetamise ajal on paljude ravimite kasutamine piiratud. Kui olete rase või plaanite rasestuda, arutage ravivõimalusi kindlasti oma arstiga — sageli eelistatakse mittemedikamentoosseid meetodeid või ravi, mis on lootele ja imikule ohutu.

Ennetus ja elustiili soovitused

  • pidage regulaarset päevikut — märkige menstruatsiooni algus ja peavalu päevad, et selgelt näha seost;
  • vältige teadaolevaid vallandajaid (nt suitsetamine, liigsed alkoholikogused, ebaõige une‑/söömisrutiin);
  • hoidke stressi kontrolli all — lõõgastustehnikad, jooga, regulaarne liikumine võivad aidata;
  • konsulteerige tervishoiutöötajaga enne uue hormonaalse ravi või pikaajalise profülaktika alustamist.

Millal pöörduda arsti poole

  • kui peavalu muster muutub äkki ja on tugevam kui varem;
  • kui esineb uusi või püsivaid neuroloogilisi sümptomeid (nõrkus, nägemishäired, kõnehäired jt);
  • kui tavaline akutravi ei aita või peavalud korduvad sageli — võib tekkida vajadus profülaktika või ravi muutmise järele;
  • kui kasutate sagedasti valuvaigisteid ja märkate peavalu sageduse või tugevuse suurenemist — võimalik on ravimite ülekasutusest tingitud peavalu.

Umbes 40% naistest ja 20% meestest saavad kunagi oma elus migreeni; enamik neist saab oma esimese migreeni enne 35. eluaastat. Menstruatsiooniga seotud migreen esineb enam kui 50%‑l naistest, kellel on migreeniga seotud peavalu. Menstruatsiooniga seotud migreenihood kestavad tavaliselt kauem kui muud migreenihood [Pinkerman ja Holroyd, 2010] ja lühiajaline ravi ei toimi menstruatsiooniga seotud migreeni puhul nii hästi kui muude migreeniliikide puhul. Tavaliselt on tegemist ilma aurata migreeniga, kuid 2012. aastal teatati ühest auraga menstruatsioonimigreeni juhtumist, nii et see on võimalik. Aurad on teatud tüüpi seisund, mis mõjutab teatud ajuosi, tavaliselt neid, mis kontrollivad nägemist, kuid need võivad mõjutada ka ajuosi, mis kontrollivad teisi aistinguid, nagu puudutus, motoorne kontroll (kehaosade liikumine) ja ajuosi, mis kontrollivad kõnet.

Kokkuvõttes: menstruatsioonimigreen on sageli hormonaalsete kõikumistega seotud ja võib nõuda sihipärast diagnoosi ning kombineeritud akuutset ja profülaktilist ravi. Kui teil on korduvaid või väga tugevaid menstruatsiooniga seotud migreenihoogusid, pöörduge arsti või peavaluspetsialisti poole personaalset raviplaani määramiseks.