Menstruatsioonimigreen: definitsioon, põhjused, sümptomid ja ravi
Menstruatsioonimigreen (ka katameniaalne migreen) on termin, mida kasutatakse nii tõelise menstruatsioonimigreeni kui ka menstruatsiooniga seotud migreeni kirjeldamiseks. Umbes 7%–14% naistest kannatab migreeni ainult menstruatsiooni ajal; neid nimetatakse tõeliseks menstruatsiooniga seotud migreeniks. Enamikul naistel esineb migreenihooge kogu menstruatsioonitsükli jooksul, kuid nende sagedus ja raskusaste suureneb menstruatsiooniperioodi ajal — seda nimetatakse menstruatsiooniga seotud või menstruatsiooni vallandavaks migreeniks.
Varem arvati, et migreeni ravimeetodid toimivad menstruatsiooniga seotud migreeni puhul samamoodi nagu muudel migreeniliikidel, kuid uuringud on näidanud, et menstruatsiooniga seotud migreen on sageli raskemini ravitav. Seetõttu peetakse nüüd menstruatsioonimigreeni eraldi meditsiiniliseks häireks. 2008. aastal sai menstruaalmigreen oma ICD-9 koodid (346.4–346.43), eraldades selle teistest migreeniliikidest.
Põhjused ja tekkemehhanism
Menstruatsioonimigreeni põhiliseks vallandajaks on hormonaalsed kõikumised, eriti östrogeeni taseme järsk langus enne ja menstruatsiooni alguses. Teised olulised tegurid ja mehhanismid hõlmavad:
- östrogeeni ja serotoniini taseme muutused, mis mõjutavad valu ja veresoonte reaktsioone;
- prostaglandiinide suurenemine menstruaalse verejooksu ajal, mis võib suurendada valu tundlikkust;
- trigeminovaskulaarse süsteemi (peavalu korral aktiveeruv närvisüsteem) ülitundlikkus;
- individuaalne eelsoodumus: perekondlik anamneesis migreen, suitsetamine, stress ja hormonaalne rasestumisvastane ravi võivad mõjutada riski.
Sümptomid
Menstruatsioonimigreeni tunnused on sarnased teiste migreenihoogudega, kuid mõned eripärad on sagedased:
- tavaliselt tugev, pulseeriv või tuksev peavalu, sageli ühelt poolt pead;
- kõrge intensiivsus — võib takistada igapäevategevust;
- püsib kauem kui tavalised migreenid (tihti 48–72 tundi või kauem);
- tavaliselt kaasneb iiveldus, oksendamine, valguse- ja müraärrituvus (fotofobia, fonofobia);
- enamasti esinevad hood ilma aurata, kuigi auraga menstruatsioonimigreen on harv, kuid võimalik (2012. aastal raporteeriti üks selline juhtum);
- aurad võivad mõjutada nägemist, tundlikkust (puudutus), motoorset kontrolli või kõnet.
Diagnoos
Diagnoos põhineb peamiselt haigusloosel ja peavalu päeviku pidamisel. Kasutatakse rahvusvahelisi kriteeriume: puherti kerkinud menstruatsioonimigreeni puhul esinevad peavalud menstruatsiooni peri‑ või perimenstruaalsel ajal (tavaliselt päev 1 ± 2 menstruatsiooni algusest) vähemalt kahe kolmest järjestikusest tsüklist. On oluline eristada:
- puhtast menstruaalsest migreenist (esineb ainult menstruatsiooni ajal) ja
- menstruatsiooniga seotud migreenist (esineb sagedamini menstruatsiooni ajal, kuid ka muudel tsükli aegadel).
Uuringuid (CT, MRI) tehakse ainult siis, kui esineb häirivaid või tavapärasest erinevaid kaasuvaid sümptomeid (nt esmakordne väga tugev peavalu, neuroloogilised defitsiidid, äkiline algus jne).
Ravi
Menstruatsioonimigreenile on mitmeid ravimisvõimalusi; sageli on vaja kombineeritud lähenemist ja mõnikord lühiajalist profülaktilist ravi perimenstruaalsel perioodil.
Akutravi (hoo ajal):
- valuvaigistid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) — ibuprofeen, naprokseen; efektiivsed eriti, kui alustada varakult;
- triptanid — sumatriptaan, rizatriptaan, zolmitriptaan jt; menstruatsioonimigreenide puhul võivad triptanid olla tõhusamad kui tavalised valuvaigistid ja neid kasutatakse sageli kõrgemates annustes või pikema kestusega režiimis;
- antiemeetikumid iivelduse leevendamiseks;
- mitmekordne ravi võib olla vajalik kuna hood kestavad sageli kauem — arsti juhendamisel võib kasutusel olla korduv või pikendatud ravi.
Profülaktika (ennetav ravi):
- lühiajaline profülaktika perimenstruaalsel ajal — NSAID-id või triptanid alates päevast enne oodatavat peavalu kuni paar päeva pärast (arst määrab skeemi);
- hormonaalne ennetus — hormonaalsed rasestumisvastased tabletid, pidev kombinatsioonravi või paikne östrogeeni (näiteks transdermaalne) võivad vähendada östrogeeni kõikumisi ja leevendada menstruatsioonimigreeni; selline ravi peab olema individuaalselt kooskõlastatud ja arvestama kõrvaltoimeid;
- pikaajaline profülaktika — kui hood on sagedased või väga tõsised, võivad kaaluda igapäevased profülaktilised ravimid (näiteks β‑blokkerid, topiramaat, amitriptüliin) vastavalt arsti soovitusele.
Mittefarmakoloogilised meetmed:
- hästi juhitud uni, stressihalduse tehnikad, regulaarne toitumine ja vedeliku tarbimine;
- külmakotid või leige rätik peavalu piirkonnale, valguse ja mürataseme vähendamine, puhkus pimedas ruumis;
- peavalu päeviku pidamine, et tuvastada ja vältida vallandajaid (nt unepuudus, suitsetamine, alkohol, teatud toidud).
Erisoovitused raseduse ja imetamise ajal
Raseduse ja imetamise ajal on paljude ravimite kasutamine piiratud. Kui olete rase või plaanite rasestuda, arutage ravivõimalusi kindlasti oma arstiga — sageli eelistatakse mittemedikamentoosseid meetodeid või ravi, mis on lootele ja imikule ohutu.
Ennetus ja elustiili soovitused
- pidage regulaarset päevikut — märkige menstruatsiooni algus ja peavalu päevad, et selgelt näha seost;
- vältige teadaolevaid vallandajaid (nt suitsetamine, liigsed alkoholikogused, ebaõige une‑/söömisrutiin);
- hoidke stressi kontrolli all — lõõgastustehnikad, jooga, regulaarne liikumine võivad aidata;
- konsulteerige tervishoiutöötajaga enne uue hormonaalse ravi või pikaajalise profülaktika alustamist.
Millal pöörduda arsti poole
- kui peavalu muster muutub äkki ja on tugevam kui varem;
- kui esineb uusi või püsivaid neuroloogilisi sümptomeid (nõrkus, nägemishäired, kõnehäired jt);
- kui tavaline akutravi ei aita või peavalud korduvad sageli — võib tekkida vajadus profülaktika või ravi muutmise järele;
- kui kasutate sagedasti valuvaigisteid ja märkate peavalu sageduse või tugevuse suurenemist — võimalik on ravimite ülekasutusest tingitud peavalu.
Umbes 40% naistest ja 20% meestest saavad kunagi oma elus migreeni; enamik neist saab oma esimese migreeni enne 35. eluaastat. Menstruatsiooniga seotud migreen esineb enam kui 50%‑l naistest, kellel on migreeniga seotud peavalu. Menstruatsiooniga seotud migreenihood kestavad tavaliselt kauem kui muud migreenihood [Pinkerman ja Holroyd, 2010] ja lühiajaline ravi ei toimi menstruatsiooniga seotud migreeni puhul nii hästi kui muude migreeniliikide puhul. Tavaliselt on tegemist ilma aurata migreeniga, kuid 2012. aastal teatati ühest auraga menstruatsioonimigreeni juhtumist, nii et see on võimalik. Aurad on teatud tüüpi seisund, mis mõjutab teatud ajuosi, tavaliselt neid, mis kontrollivad nägemist, kuid need võivad mõjutada ka ajuosi, mis kontrollivad teisi aistinguid, nagu puudutus, motoorne kontroll (kehaosade liikumine) ja ajuosi, mis kontrollivad kõnet.
Kokkuvõttes: menstruatsioonimigreen on sageli hormonaalsete kõikumistega seotud ja võib nõuda sihipärast diagnoosi ning kombineeritud akuutset ja profülaktilist ravi. Kui teil on korduvaid või väga tugevaid menstruatsiooniga seotud migreenihoogusid, pöörduge arsti või peavaluspetsialisti poole personaalset raviplaani määramiseks.
Sümptomid
Hoiatussümptomid
Hoiatussümptomid, mida nimetatakse ka prodroomi sümptomiteks, esinevad sageli enne migreenihooge.
- Unisus
- Väsimus
- Depressioon (kurbuse tunne), eufooria (väga õnnelik tunne) või ärrituvus.
- Rahutus
- Liigne (liigne) haigutamine
- Toidu isu, eriti magusa või soolase toidu järele või söögiisu kadumine.
- Suurenenud janu
- Kõhulahtisus
- Iiveldus
- Paisumine: keha säilitab (hoiab) liiga palju vett.
- Kaela jäikus
- Räägitavus (liiga palju rääkimine)
- Peapööritustunne
- Emakavalus ja krambid
Peavalu sümptomid
Põrutav, torkiv peavalu, mille puhul valu on ühel pool pead (ühepoolne). Peavalu tekitav külg vahetub peavalu korral ühelt küljelt teisele.
See on Levlen®ED rasestumisvastaste tablettide blisterpakend. Need tabletid sisaldavad etünüülöstradiooli, ühte kolmest hormooni östrogeeni liigist. Pillide kasutamise lõpetamine põhjustab naise östrogeenitaseme langust; see võib mõnel naisel põhjustada menstruatsioonimigratsiooni.
Kaasnevad haigused
Sageli suurendab ühe haiguse olemasolu tõenäosust, et inimesel on ka üks või mitu muud meditsiinilist või psühhiaatrilist häiret. Need teised häired on "kaasuvad häired" või "kaasuvad haigused". Migreeniga on seotud mitmesuguseid kaasuvaid meditsiinilisi ja psühhiaatrilisi haigusi. Migreeni ravi ja prognoosi (kas haigus paraneb, halveneb või jääb aja jooksul samaks) mõjutavad kaasuvad häired, mis võivad esineda ja/või võimalus saada kaasuvaid häireid.
Menstruatsioonieelne astma (PMA): astma sümptomid süvenevad menstruatsioonieelsel perioodil. See seisund võib mõjutada kuni 40% naissoost astmahaigetest. PMA diagnoosimiseks on vaja üksikasjalikku anamneesi menstruaaltsükli ajastuse kohta koos kogetud astma sümptomitega ja ekspiratoorse tippvoolu kiirusega (PMA võib põhjustada PEF-i vähenemist menstruatsioonieelsel perioodil). Diagnoosi püstitamisel on kasulik pidada päevikut sümptomite ja maksimaalse ekspiratoorse voolu (PEF) kiiruse kohta.
Raynaud' tõbi: on vereringehäire, mille puhul väiksemad arterid, mis varustavad verega jäsemeid - kõige sagedamini käsi, kuid see võib mõjutada ka varbaid, ninaotsa ja kõrvu - ahenevad, vähendades verevoolu. Selle tagajärjel muutuvad jäsemed tuimaks ja jahedamaks kui keha sisetemperatuur. Seda võib vallandada stress ja külm.
Fibromüalgia
Komorbiidsed psühhiaatrilised seisundid
Migreeniga inimesel on suurem risk, et tal on üks või mitu muud meditsiinilist ja/või psühhiaatrilist häiret; need muud häired on migreeniga kaasnevad. Diagrammil on esitatud mõned peamised kaasuvad haigused.
Ennetamine
On olemas ravimeetodid, mida kasutatakse menstruatsioonimigreeni puhul, mis võivad mõnel juhul vähendada seda, kui palju naisel neid esineb ja kui rasked need on. Sellist ravi nimetatakse profülaktiliseks raviks ja seda kasutatakse menstruatsiooniperioodi ajal, mis on perioodide vaheline aeg.
Menstruatsioonimigreeni profülaktilist ravi tuleks proovida vähemalt 3 menstruatsioonitsükli jooksul, et näha, kas selline ravi toimib enne selle lõpetamist. Kasutatavad ravimid võivad olla järgmised:
- MSPVA-d (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid):
1. Napraxen naatrium nagu Aleve
- Beetablokaatorid - nagu propranolool, nadolool, atenolool ja metoprolool.
- Migreeni ennetamiseks kasutatakse sageli tritsüklilisi antidepressante (TCA) ja muid antidepressantide ravimeid. Nende hulka kuuluvad amitriptüliin, nortriptüliin ja doksepiin.
Östradiooli trasdermaalne plaaster. Östradiool on üks kolmest östrogeeni liigist. Seda plaastrit kantakse nahale ja östradiool satub kehasse läbi naha.
Treatment
Akuutne ravi (lühiajaline ravi) hõlmab ravimeid, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks (MSPVA) (ravimid, mis aitavad peatada põletikku, mis on punetus, turse, valu, hellus, soojus kehaosades), triptane nagu Frovatriptaan, ergotomiine, mis on mingi ravim, mis on valmistatud seenest nimega ergot, ja östrogeeni transdermaalsed plaastrid, mis on nahale kantavad plaastrid, milles on östrogeeni, mis satub kehasse naha kaudu ja seejärel vereringesse.
Põhjused
Menstruatsiooniga seotud migreeni täpsed põhjused ei ole kindlalt teada, kuid on olemas seos naissuguhormooni östrogeeni taseme languse ja migreenihoogude tekkimise vahel. Östrogeeni tase võib langeda pärast menstruaaltsükli ajal tekkivat verejooksu või kui väliseid östrogeeni allikaid enam ei kasutata, näiteks kui naine lõpetab rasestumisvastaste tablettide või hormoonasendusravi hormoonpillide võtmise.
Küsimused ja vastused
K: Mis on menstruatsiooniline migreen?
V: Menstruatsioonimigreen (ka katameniaalne migreen) on termin, mida kasutatakse nii tõelise menstruatsioonimigreeni kui ka menstruatsiooniga seotud migreeni kirjeldamiseks. Tõelist menstruatsiooniga seotud migreeni esineb umbes 7%-14%-l naistest, samas kui enamikul naissoost migreenihaigetel esineb menstruatsioonitsükli jooksul suurenenud arv migreenihooge, mida nimetatakse menstruatsiooniga seotud või menstruatsiooniga seotud migreeniks.
K: Mille poolest erineb menstruatsiooniga seotud migreen teistest migreenitüüpidest?
V: Menstruatsiooniga seotud migreeni peetakse nüüdseks teistest migreenitüüpidest eraldi meditsiiniliseks häireks, kuna tavalise migreeni ravi ei toimi menstruatsiooniga seotud migreeni puhul sama hästi. Aastal 2008 anti ICD-9 koodid (346.4-346.43) spetsiaalselt menstruatsioonimigreeni jaoks, mis eristab selle teistest peavaluhäiretest.
K: Kui levinud on menstruatsiooniga seotud migreen?
V: Menstruatsiooniga seotud migreen esineb enam kui 50 protsendil naistest, kellel on migreeniga seotud peavalu.
K: Kas tavalise ja menstruatsiooniga seotud migreenihoogude vahel on erinevusi?
V: Menstruatsiooniga seotud migreenihood kestavad tavaliselt kauem kui tavalised migreenihood ja lühiajaline ravi ei toimi nende puhul nii hästi kui teiste migreeniliikide puhul. Tavaliselt on need ilma aurata, kuid 2012. aastal teatati ühest auraga menstruaalmigreeni juhtumist, seega on võimalik, et need võivad esineda ka auraga. Aurad mõjutavad teatud ajuosi, näiteks nägemist ja motoorikat (kehaosade liikumist).
K: Kui paljud inimesed saavad mingil hetkel oma elus migreeni?
V: Umbes 40% naistest ja 20% meestest saavad kunagi oma elus migreeni; enamik neist saab esimese migreeni enne 35. eluaastat.
K: Mis põhjustab menstruatsiooniga seotud migreeni?
V: Menstruatsioonimigreeni täpne põhjus on teadmata, kuid arvatakse, et see on seotud hormonaalsete muutustega menstruatsioonieelsel perioodil, kui östrogeeni tase langeb oluliselt vahetult enne ovulatsiooni toimumist.
