Meningid — aju- ja seljaaju membraanid: funktsioonid ja kihid
Meningid — ajukestad: ülevaade dura, arachnoidea ja pia kihtidest, subarahnoidaalsest ruumist ja tserebrospinaalvedeliku kaitsvast rollist aju ja seljaaju puhul.
Aju- ja seljaaju ümbritsevad ja kaitsevad membraanid. Imetajatel on ajukestel kolm kihti: dura mater, arachnoidaalne mater ja pia mater. Arachnoidea ja pia materi vahelises ruumis (mida nimetatakse subarahnoidaalseks ruumiks) on tserebrospinaalvedelikku (CSF). CSF on eriline vedelik, mis peseb aju ja seljaaju. Meningid ja CSF töötavad koos, et pehmendada ja kaitsta kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju).
Meningite kolm põhikihti ja nende iseloom:
- Dura mater – paks ja vastupidav väline kiht. Kraniumis koosneb dura kahest kihist (periostealne ja meningeaalne), mis moodustavad ka veenipõimikud ehk sinused (näiteks superior sagittal sinus). Dura ei ole tihtipeale otseselt seotud aju pinnaga, seega tekib kraniaalne epiduraalne ruum ainult traumadel; subduraalne ruum on peamiselt potentsiaalne ja võib tekkida verejooksude korral.
- Arachnoidea (arachnoidaalne mater) – õhuke, kiletaoline kiht, mis paikneb dura ja pia vahel. Arachnoidea ei sisenegi ajukoopadesse süvenditesse (gyri ja sulci) — selle ja pia vahel on subarahnoidaalne ruum, kus paikneb CSF. Arachnoidea kaudu kulgevad ka trabekulid, mis hoiavad pia ja arachnoidea ühenduses ning moodustavad tserebrospinaalvedeliku ringlemise ja stabiliseerimise struktuure.
- Pia mater – õhuke ja hästi vaskulariseeritud sisemine kiht, mis järgib ajukoobaste pindu ning siseneb süvenditesse (sulci). Pia kannab veresooni, mis toitavad ajukude, ja moodustab osa hüpotalamuse, seljaaju ning vatsakeste struktuuride lähedal olevatest membraanidest.
Tserebrospinaalvedelik (CSF)
- CSF toodab peamiselt vatsakeste choroid plexusest ja voolab vatsakestest subarahnoidaalsesse ruumi, kus ta ümberringi katab aju ja seljaaju.
- Funktsioonid: amortiseerib ja vähendab löökkoormust; loob aju jaoks sorta „uputuse”efekti (buoyancy), mis vähendab koe raskust; kannab ära jääke ja metaboliite; osaleb ka toitainete ja hormoonide levikus ning immuunvastuses.
- Tavaline kogus täiskasvanul on umbkaudu 100–150 ml ja tootmine on ligikaudu 400–600 ml päevas — ülejääk imendub peamiselt arachnoidea granulationite kaudu veenisinustesse (nt superior sagittal sinus).
Meningite funktsionaalne tähendus ja kliiniline olulisus
- Meningid kaitsevad ja fikseerivad aju ning võimaldavad CSF-i ringlust, kuid on ka haavatavad patoloogiatele. Näiteks meningiit on meningeaalide infektsioon, mis võib olla viiruslik või bakteriaalne ja vajab kiiret diagnoosi ning ravi.
- Subarahnoidaalne verejooks viib vere sattumiseni CSF-i ja põhjustab tugevat peavalu ning neuroloogilisi sümptomeid. Epiduraalne või subduraalne hematoom tekib sageli traumast ja võib vajada kirurgilist sekkumist.
- CSF-i diagnostika: lumbaalpunktsioon võimaldab võtta CSF-proovi analüüsimiseks (nt infektsioonid, vereredelus, kesknärvisüsteemi põletikud) ning mõõta rõhku. Lumbaalpunktsioon tehakse tavaliselt alaseljas turvalises vahemikus (L3–L4 või L4–L5), kus seljaaju lõpeb ja risk kahjustuseks on madalam.
- Hüdrotsefaalia tekib siis, kui CSF-i tootmine ja äravool on tasakaalust väljas, mis põhjustab vatsakeste laienemist ning võib vajada drenaaži või shunti.
Lõpetuseks: meningid ja CSF moodustavad koos toimiva kaitsesüsteemi kesk- ja perifeerse närvisüsteemi jaoks — nad pakuvad nii mehaanilist kaitset kui ka metaboolset ja immuunsüsteemset toetust. Patoloogiad, mis mõjutavad neid struktuure, võivad kiiresti muutuda eluohtlikuks, seetõttu on õigeaegne tunnustamine ja ravi oluline.
Meningi kolm kihti: pia, arachnoidea ja dura mater.
Meningi kihid
Pia mater
Pia mater (või "pia") on ajukestele ja seljaajule kõige lähemal asuv ajukestade kiht. See on õhuke ja õrn kiht ("pia mater" tähendab ladina keeles "õrn ema"). Pia mater kleepub väga tihedalt nii aju kui ka seljaaju külge. Pia mater koosneb rakkudest, millest vedelik ei saa läbi. See takistab seljaaju vedeliku jõudmist ajju.
Kõige väiksemat tüüpi veresooned, mida nimetatakse kapillaarideks, läbivad veresoone ja toovad ajule vajalikke asju, nagu veri ja hapnik. Pia kapillaarid moodustavad ka olulise osa vere-aju barjäärist. See on aju "turvasüsteem". See kontrollib, mis võib vereringest väljuda ja aju närvirakkudesse pääseda ja mis mitte.
Pia kapillaarid on vooderdatud rakkudega, mis on väga tihedalt kokku pakitud. Ainult teatud asjad pääsevad läbi nende rakkude ja jõuavad ajju. See aitab blokeerida selliste asjade nagu bakterid ja mõned mürgid ajju jõudmist. Samuti laseb see sisse asju, mida aju ellujäämiseks vajab, nagu glükoos (suhkur), vesi ja valged verelibled (mis võitlevad infektsioonide vastu).
Arachnoidea mater
Arachnoidea mater on ajukelmede keskmine kiht. See on õhuke, läbipaistev membraan, mis asetseb lõdvalt Pia materi kohal. See jätab nende kahe kihi vahele ruumi, mida nimetatakse "subarahnoidaalseks ruumiks". ("Subarahnoidaalne ruum" tähendab "ruum arachnoidi all".) Tserebrospinaalvedelik voolab läbi subarahnoidaalse ruumi.
Üks arachnoidaalse kihi tähtsamaid ülesandeid on aju pehmendamine. Sarnaselt pia mater'ile on ka arachnoidaalne materjal valmistatud rakkudest, millest vedelik ei saa läbi tungida. Kuna vedelik ei pääse kummastki kihist läbi, jääb seljaaju vedelik subarahnoidaalsesse ruumi ega leki sealt välja. See vedeliku kiht aitab kaitsta aju nagu auto turvapadi. Ilma selle padjata lööks aju iga kord, kui inimene liigutaks oma pead, vastu kolju sisekülge ja saaks vigastada.
Arachnoidumaterjalil on oluline ülesanne ka vere-aju barjääri loomisel. Veri voolab läbi dura materi, mis on ajukestade viimane kiht. Arachnoidea takistab vere sattumist seljaaju vedelikku. See on oluline, sest kui veri satub läbi arachnoidumaterjali aju- ja seljaaju vedelikku, võivad aju ja seljaaju ärrituda ja nakatuda. Nagu kõik kehaosad, vajab ka arachnoidaalne mateeria ellujäämiseks verd ja hapnikku. Väikesed veresooned toovad need asjad arahnoidikihti. Arachnoidaalne kiht takistab aga vere sattumist seljaaju vedelikku.
Arachnoidea mater on kinnitatud viimase ajukihi kihi, dura materi külge.
Dura mater
Dura mater (või "dura") on ajukestest ja seljaajust kõige kaugemal asuv ajukestade kiht. See on paks kaitsekiht. ("Dura mater" tähendab ladina keeles "kõva ema".) Dura kaitseb aju selle eest, et kolju ei saaks kraapida ja vigastada, sest see on väga krobeline.
Dura materis on kõikidest kolmest ajukihi kihist kõige suuremad veresooned. Kestakattes olevad veenid kannavad verd ajust südamesse pärast seda, kui aju on veres oleva hapniku ära kasutanud. Kestakihi arterid kannavad südamest hapnikurikast verd. Need arterid jagunevad pia materi kapillaaridesse.
Dura voldib ka aju neljas erinevas kohas, et eraldada aju osad, sealhulgas kaks ajupoolkera.
Mnemooniline
Mõned meditsiinitöötajad kasutavad mnemoonilist akronüümi, et mäletada meningi kihte ja nende järjekorda. Mnemotehnika on järgmine: "Meningid PAD aju":
- Pia mater: ajule ja seljaajule kõige lähemal asuv osa
- Arachnoid mater: keskmine kiht
- Dura mater: ajust ja seljaajust kõige kaugemal asetsev osa
Autopsia käigus on lülisamba kaitsev kõvakelme lõigatud ja selgroogu kattev ja kaitsev selge arachnoidakiht on nähtav.
Autopsia käigus on kaitsev dura mater tagasi koorunud...
Probleemid ajukestega
Kuna meningid täidavad kesknärvisüsteemi jaoks palju olulisi ülesandeid, võivad probleemid meningitega olla väga ohtlikud. Kõige sagedamini tekivad probleemid ajukestega infektsioonide või verejooksu tõttu ajukestes.
Verejooksu probleemid
Kui veresooned ajukestes purunevad või on vigastatud, põhjustavad need veresooned ajukestes verejooksu. Verejooks ajukelmedesse on insuldi tüüp, mida nimetatakse hemorraagiliseks insuldiks. ("Hemorraagiline" tähendab "ohtliku verejooksu (verejooksu) põhjustatud"). Verejooks ajukelmedesse on väga ohtlik, sest kui verd koguneb piisavalt palju, võib veri aju kokku suruda või purustada.
Infektsioonid
Aju-veresoonte veresoonte veresooned kaitsevad aju enamiku haigustekitajate (infektsiooni põhjustavate asjade) eest. Selle tõttu ei ole aju infektsioonid väga sagedased. See on oluline, sest antikehad - mida keha immuunsüsteem toodab nakkuste tõrjumiseks - ei pääse vere-aju barjääri kaudu ajju. Samuti ei pääse enamik antibiootilisi ravimeid. See tähendab, et kui inimene saab ajuinfektsiooni, ei suuda keha tavaliselt ise infektsiooni tõrjuda ja enamik ravimeid, mida arstid kasutavad infektsioonide hävitamiseks, ei pääse ajju, et seal olevaid patogeene tappa.
Mõned viirused, bakterid ja muud mikroobid suudavad siiski läbi vere-aju barjääri pääseda ja põhjustada infektsioone. Selliste infektsioonide näited on järgmised:
- Meningiit
- Polioviirus
- Lääne-Niiluse viirus
- Lyme'i tõbi
- Süüfilis
- Aafrika trüpanosoomiaas (Aafrika unehaigus)
Seotud leheküljed
Otsige