Meninges

Meningi kihid

Pia mater

Pia mater (või "pia") on ajukestele ja seljaajule kõige lähemal asuv ajukestade kiht. See on õhuke ja õrn kiht ("pia mater" tähendab ladina keeles "õrn ema"). Pia mater kleepub väga tihedalt nii aju kui ka seljaaju külge. Pia mater koosneb rakkudest, millest vedelik ei saa läbi. See takistab seljaaju vedeliku jõudmist ajju.

Kõige väiksemat tüüpi veresooned, mida nimetatakse kapillaarideks, läbivad veresoone ja toovad ajule vajalikke asju, nagu veri ja hapnik. Pia kapillaarid moodustavad ka olulise osa vere-aju barjäärist. See on aju "turvasüsteem". See kontrollib, mis võib vereringest väljuda ja aju närvirakkudesse pääseda ja mis mitte.

Pia kapillaarid on vooderdatud rakkudega, mis on väga tihedalt kokku pakitud. Ainult teatud asjad pääsevad läbi nende rakkude ja jõuavad ajju. See aitab blokeerida selliste asjade nagu bakterid ja mõned mürgid ajju jõudmist. Samuti laseb see sisse asju, mida aju ellujäämiseks vajab, nagu glükoos (suhkur), vesi ja valged verelibled (mis võitlevad infektsioonide vastu).

Arachnoidea mater

Arachnoidea mater on ajukelmede keskmine kiht. See on õhuke, läbipaistev membraan, mis asetseb lõdvalt Pia materi kohal. See jätab nende kahe kihi vahele ruumi, mida nimetatakse "subarahnoidaalseks ruumiks". ("Subarahnoidaalne ruum" tähendab "ruum arachnoidi all".) Tserebrospinaalvedelik voolab läbi subarahnoidaalse ruumi.

Üks arachnoidaalse kihi tähtsamaid ülesandeid on aju pehmendamine. Sarnaselt pia mater'ile on ka arachnoidaalne materjal valmistatud rakkudest, millest vedelik ei saa läbi tungida. Kuna vedelik ei pääse kummastki kihist läbi, jääb seljaaju vedelik subarahnoidaalsesse ruumi ega leki sealt välja. See vedeliku kiht aitab kaitsta aju nagu auto turvapadi. Ilma selle padjata lööks aju iga kord, kui inimene liigutaks oma pead, vastu kolju sisekülge ja saaks vigastada.

Arachnoidumaterjalil on oluline ülesanne ka vere-aju barjääri loomisel. Veri voolab läbi dura materi, mis on ajukestade viimane kiht. Arachnoidea takistab vere sattumist seljaaju vedelikku. See on oluline, sest kui veri satub läbi arachnoidumaterjali aju- ja seljaaju vedelikku, võivad aju ja seljaaju ärrituda ja nakatuda. Nagu kõik kehaosad, vajab ka arachnoidaalne mateeria ellujäämiseks verd ja hapnikku. Väikesed veresooned toovad need asjad arahnoidikihti. Arachnoidaalne kiht takistab aga vere sattumist seljaaju vedelikku.

Arachnoidea mater on kinnitatud viimase ajukihi kihi, dura materi külge.

Dura mater

Dura mater (või "dura") on ajukestest ja seljaajust kõige kaugemal asuv ajukestade kiht. See on paks kaitsekiht. ("Dura mater" tähendab ladina keeles "kõva ema".) Dura kaitseb aju selle eest, et kolju ei saaks kraapida ja vigastada, sest see on väga krobeline.

Dura materis on kõikidest kolmest ajukihi kihist kõige suuremad veresooned. Kestakattes olevad veenid kannavad verd ajust südamesse pärast seda, kui aju on veres oleva hapniku ära kasutanud. Kestakihi arterid kannavad südamest hapnikurikast verd. Need arterid jagunevad pia materi kapillaaridesse.

Dura voldib ka aju neljas erinevas kohas, et eraldada aju osad, sealhulgas kaks ajupoolkera.

Mnemooniline

Mõned meditsiinitöötajad kasutavad mnemoonilist akronüümi, et mäletada meningi kihte ja nende järjekorda. Mnemotehnika on järgmine: "Meningid PAD aju":

• Pia mater: ajule ja seljaajule kõige lähemal asuv osa
• Arachnoid mater: keskmine kiht
• Dura mater: ajust ja seljaajust kõige kaugemal asetsev osa

Autopsia käigus on lülisamba kaitsev kõvakelme lõigatud ja selgroogu kattev ja kaitsev selge arachnoidakiht on nähtav.


Autopsia käigus on kaitsev dura mater tagasi koorunud...

Probleemid ajukestega

Kuna meningid täidavad kesknärvisüsteemi jaoks palju olulisi ülesandeid, võivad probleemid meningitega olla väga ohtlikud. Kõige sagedamini tekivad probleemid ajukestega infektsioonide või verejooksu tõttu ajukestes.

Verejooksu probleemid

Kui veresooned ajukestes purunevad või on vigastatud, põhjustavad need veresooned ajukestes verejooksu. Verejooks ajukelmedesse on insuldi tüüp, mida nimetatakse hemorraagiliseks insuldiks. ("Hemorraagiline" tähendab "ohtliku verejooksu (verejooksu) põhjustatud"). Verejooks ajukelmedesse on väga ohtlik, sest kui verd koguneb piisavalt palju, võib veri aju kokku suruda või purustada.

Infektsioonid

Aju-veresoonte veresoonte veresooned kaitsevad aju enamiku haigustekitajate (infektsiooni põhjustavate asjade) eest. Selle tõttu ei ole aju infektsioonid väga sagedased. See on oluline, sest antikehad - mida keha immuunsüsteem toodab nakkuste tõrjumiseks - ei pääse vere-aju barjääri kaudu ajju. Samuti ei pääse enamik antibiootilisi ravimeid. See tähendab, et kui inimene saab ajuinfektsiooni, ei suuda keha tavaliselt ise infektsiooni tõrjuda ja enamik ravimeid, mida arstid kasutavad infektsioonide hävitamiseks, ei pääse ajju, et seal olevaid patogeene tappa.

Mõned viirused, bakterid ja muud mikroobid suudavad siiski läbi vere-aju barjääri pääseda ja põhjustada infektsioone. Selliste infektsioonide näited on järgmised:

• Meningiit
• Polioviirus
• Lääne-Niiluse viirus
• Lyme'i tõbi
• Süüfilis
• Aafrika trüpanosoomiaas (Aafrika unehaigus)

Seotud leheküljed

• Vere-aju barjäär
• Aju