Intrakraniaalne verejooks: määratlus, põhjused, sümptomid ja ravi

Intrakraniaalne verejooks on verejooks ajus. ("Intrakraniaalne" tähendab "kolju sees"; "verejooks" tähendab "ohtlik verejooks"). Kõige ohtlikum insuldi tüüp, hemorraagiline insult, on üks intrakraniaalse verejooksu tüüp. See on verejooks ajus, mis tekib siis, kui aju ei ole vigastatud.

Kui aju veresooned purunevad või on vigastatud, tekivad verejooksud. Verejooks ajus on väga ohtlik, sest kui verd koguneb piisavalt palju, võib veri aju kokku suruda või purustada. Samuti võib see muuta võimatuks hapniku jõudmise vere kaudu aju osadesse. Ilma hapnikuta surevad need aju osad ära.

Tüübid

• Intratserebraalne (aju sisehemorraagia) – verejooks otse ajukoesse; tihti seotud kõrge vererõhuga.
• Subaraknoidne verejooks – veri koguneb ajukelme ruumi (subaraknoidaalruum); sageli põhjustatud aneurüsmist ja avaldub äkilise väga tugeva peavaluna.
• Subduraalne ja epiduraalne hematoom – tavaliselt traumaga seotud, veri koguneb ajukelmest väljas olevatesse ruumidesse (subduraalne/epiduraalne).

Põhjused ja riskifaktorid

Verejooksu võivad vallandada mitmed seisundid ja riskifaktorid:

• krooniline kõrge vererõhk (hipertensioon) – kõige sagedasem sisemise verejooksu põhjus;
• ajuaneurüsmide rebend või arteriovenoossed malformatsioonid (AVM);
• trauma või kukkumine (eriti vanematel inimestel);
• veretust mõjutavad ravimid, nt antikoagulantravi (warfarin, DOACid) ja trombotsüütide vastased ravimid;
• vere hüübimishäired ja verehaigused;
• vanus (vanemad inimesed) ja aju amyloidi angiopaatia;
• alkoholi liigtarbimine, tubakasuits ja teatud stimulandid (nt kokaiin) võivad riski suurendada.

Sümptomid

Intrakraniaalse verejooksu sümptomid ilmnevad sageli äkki ja võivad hõlmata:

• väga tugev, äkiline peavalu (eriti subaraknoidaalse verejooksu korral – "välk-peavalu");
• teadvusekaotus või teadvuse tase võib kiiresti langeda;
• neelamis- või hingamisraskused, iiveldus ja oksendamine;
• nõrkus, tundetuse või halvatus ühe keha poolel (hemiparees/hemiplegia);
• raskused rääkimisel või arusaamisel (afaasia);
• nägemishäired, topeltnägemine või osaline nägemiskaotus;
• tugev peavalu koos kurtuse, kõhuvalu või krampidega;
• konvulsioonid (epileptiformsed krambid).

Kui tekib mõni neist sümptomitest, tuleb kohe kutsuda kiirabi — ajus verejooks on meditsiiniline hädaolukord.

Diagnoos

• Kompuutertomograafia (KT) – kiire ja esmane uuring, mis tavaliselt näitab verekogumit;
• MRI – annab täpsemat informatsiooni veresoonte ja kudede kahjustuse kohta, eriti hilisemates etappides;
• CT- või MR-angiograafia ning digitaalne subtraktsioon-angiograafia – kasutatakse aneurüsmide, AVMide ja muude veresoonte anomaaliate leidmiseks;
• laborianalüüsid, sh hüübimisfaktorid ja ravimikontsentratsioonid (nt antikoagulantide mõju) ning neuroloogiline uuring ja hindamine.

Ravi

Tervishoiusuunitus keskendub esmalt patsiendi stabiliseerimisele ja edasisele neurokirurgilisele või intensiivravile. Võimalikud ravimeetodid:

• Esmane stabiliseerimine — hingamise ja verevarustuse tagamine, vajadusel intubatsioon ja ventilatsioon, vererõhu kiire, kuid kontrollitud alandamine;
• Antikoagulatsiooni vastupidistamine — kui patsient on antikoagulantidel, tuleb nende toime kiiresti neutraliseerida (vastavad preparaadid või veretooted);
• Ravimid — kõrge intrakraniaalse rõhu vähendamiseks kasutatakse diureetikume, osmootilisi aineid (nt mannitool) ja muid sobivaid ravimeid; krampide profülaktika või ravi anticonvulsantidega;
• Neurokirurgia — hematoomi evakueerimine (sõltuvalt suurusest ja asukohast), trepanatsioon ja ventrikulaarne drenaaž hüdropseemia korral; aneurüsmide kirurgiline lõksustamine (klipp) või endovaskulaarne koiling;
• Interventsiooniradioloogia — aneurüsmide või AVMide suletamine endovaskulaarselt, kui see on sobiv;
• Taastusravi — füsioteraapia, tegevusteraapia, logopeedia ja psühhosotsiaalne tugi, et taastada võimalikult palju funktsioone.

Komplikatsioonid ja prognoos

Komplikatsioonide hulka kuuluvad püsiv puue, infektsioon, veenitromboos, hingamis- ja südameprobleemid, hüdrotsefaalia (vedeliku kogunemine ajus), kopsupõletik ja ajupõhjuse nihkumine ehk herniatsioon. Prognoos sõltub verejooksu suurusest, asukohast, patsiendi vanusest, kaasuvatest haigustest ja sellest, kui kiiresti algas ravi.

Ennetus

• kõrge vererõhu tõhus kontroll ravimite ja elustiili muutustega;
• antikoagulantide kasutuse range jälgimine ja regulaarne kontroll;
• vigastuste vältimine (näiteks kukkumiste ennetamine vanematel inimestel);
• tervislik eluviis — suitsetamisest loobumine, mõõdukas alkoholitarbimine, regulaarne liikumine ja mõistlik toitumine;
• vajadusel verevoolu- või aneurüsmide regulaarne kontroll arsti järelevalve all.

Millal pöörduda arsti poole

Otsene kiire tegutsemine on eluliselt oluline. Kui tekib äkiline tugev peavalu, teadvuse langus, järsk nõrkuse- või tundetuse tunne, kõne- või nägemishäired või muud ülalloetletud sümptomid — helistage kohe hädaabinumbrile ja otsige viivitamatult erakorralist arstiabi.

Tüübid

Kolme kõige sagedasemat tüüpi verejooksuprobleemid ajus on epiduraalsed hematoomid, subduraalsed hematoomid ja subarahnoidaalsed verejooksud. Need tekivad ajukelme (aju katvad kihid) eri osades.

Epiduraalne hematoom

Epiduraalne hematoom on vere kogunemine kõvakesta ja kolju vahele. ("Epiduraalne" tähendab "kõvakesta peal"; "hematoom" on verekogum.) Tavaliselt põhjustavad peavigastused epiduraalhematoomi kõvakesta arterite rebenemise tõttu. Kuna kõvakesta arterid on suured, kannavad nad palju verd. Kui üks neist arteritest saab vigastada, võib see väga kiiresti veritseda ja epiduraalhematoom võib peaaegu kohe tekkida.

Umbes 15-20% inimestest, kellel on epiduraalhematoom, sureb sellesse.

Selle lehekülje ülaosas oleval pildil on kujutatud epiduraalne hematoom. Verejooks (näidatud helehalliga) on kolju (paks valge väliskiht) ja ülejäänud aju (näidatud tumehalliga) vahel.

Subduraalne hematoom

Subduraalne hematoom on dura materi alla, dura ja arachnoidakihtide vahele kogunenud verekogum. ("Subduraalne" tähendab "kõvakesta all".) Tavaliselt on subduraalsed hematoomid põhjustatud pea vigastustest, mis rebestavad veeni. Kuna need veenid on väiksemad ja kuna veenid ei veritse nii kiiresti kui arterid, ei pruugi subduraalsed hematoomid veritseda nii kiiresti kui epiduraalhematoomid.

Subduraalne hematoom võib tekkida kohe pärast rasket peavigastust. Neid nimetatakse ägedateks subduraalseteks hematoomideks. Need on kõikidest peavigastustest kõige ohtlikumad. Neisse sureb umbes 60% kuni 80% inimestest, kellel need tekivad.

Subduraalsed hematoomid võivad olla ka kroonilised. See tähendab, et nende tekkimine võtab päevi või nädalaid. Need on tavaliselt põhjustatud pea vigastustest, mis ei ole väga rasked. Mõnikord, kui inimesel on kõvakesta veen, mis aeglaselt aeg-ajalt verd lekib, võib krooniliste subduraalsete hematoomide tekkimine võtta aastaid.

Subarahnoidaalne verejooks

Subarahnoidaalne verejooks on verejooks subarahnoidaalsesse ruumi (arachnoidi ja pia materi vaheline ruum). ("Subarahnoidaalne" tähendab "arahnoidi all".) Kuna subarahnoidaalses ruumis hoitakse seljaaju vedelikku, seguneb verejooksu tõttu siin veri seljaaju vedelikku. Veri ärritab aju ja seljaaju ning põhjustab selliseid sümptomeid nagu väga tugev peavalu ja jäik kael.

Subarahnoidaalsed verejooksud võivad olla põhjustatud peavigastustest. Need võivad tekkida ka siis, kui aneurüsm ühes arahnoidikihi veresoones lõhkeb ja hakkab veritsema.

Subarahnoidaalsed verejooksud on väga ohtlikud. Umbes pooled subarahnoidaalse verejooksuga inimestest surevad sellesse. Umbes 10-15% sureb juba enne haiglasse jõudmist. Paljudel ellujäänud inimestel on ajukahjustus.

Enamik ajuverejooksudest leiab aset ajukelmete piirkonnas. Need on kolm kihti meningid: pia, arachnoid ja dura mater.


Aju aneurüsmi skeem. Hemorraagiline insult võib tekkida, kui ajuaneurüsm lõhkeb nagu lõhkenud õhupall.

Küsimused ja vastused

K: Mis on koljusisene verejooks?

K: Mida tähendab "intrakraniaalne"?

K: Miks on verejooks ajus ohtlik?

K: Mis on hemorraagiline insult?

K: Mida tähendab "verejooks"?

K: Millal toimub koljusisene verejooks?

K: Kas koljusisene verejooks on insuldi liik?

Otsing