Migreen ilma peavaluta (atsefalgiline/vaikne) — põhjused ja sümptomid

Atsefalgiline ehk vaikne migreen — sümptomid, aurad ja põhjused. Loe, miks migreen võib esineda ilma peavaluta, kellel see sagedasem ja millal pöörduda arsti poole.

Atsefalgiline migreen (tuntud ka kui "vaikne migreen") on teatud tüüpi migreen, mille puhul esinevad tüüpilised migreeni eelnevad sümptomid ehk aurad, kuid peavalu kas puudub täielikult või on väga nõrk. Termin "acephalgic" tuleb ladina keelest ja tähendab sõna-sõnalt "ilma peavaluta". Enamik migreeniliike algab enne 30. eluaastat, kuid atsefalgiline migreen algab sagedamini keskeas — tavaliselt pärast 40. eluaastat — ning selle esinemissagedus võib vanusega suureneda. Erinevalt teistest migreenitüüpidest on atsefalgiline migreen suhteliselt sagedasem meestel kui naistel.

Atsefalgiline migreen põhjustab mõnel inimesel neuroloogilist düsfunktsiooni, mis tähendab, et aju osad ei tööta ajutiselt tavapäraselt ja see väljendub erinevates nähtavates või tajutavates häiretes. Näiteks võib ilmneda vilkuvate tulede, valgusvihu või lainetava mustri nägemine või pimedad laigud, kus nägemine ajutiselt puudub. Selliseid neuroloogilisi häireid nimetatakse auraks. Aura võib mõjutada ka teisi aistinguid ja funktsioone.

Põhilised sümptomid

• Visuaalsed sümptomid: valgusflimmer, sädelevad või sahisevad mustrid, nägemise kustumine või kesksele nägemisele piiratud laigud (skotoomid), servaline nägemise moonutus (teatevaju).
• Sensoorsed häired: nõelatunne, tuimus või kihelus ühes kehapoolel või näol.
• Keelesõltuvad sümptomid: kõne häired, raskus sõnade leidmisega (afaasia) — harvem.
• Liikumis- ja koordinatsioonihäired: harva võib esineda nõrkust või tasakaaluhäireid.
• Aura kestus: sümptomid arenevad tavaliselt järk-järgult 5–20 minuti jooksul ja kestavad tavaliselt alla 60 minuti; mõnel inimesel võivad aurasümptomid püsida kauem või korduda.
• Peavalu: eripära on see, et peavalu sageli puudub või on väga kerge ning lühiajaline — sellest tuleneb nimetus "ilma peavaluta".

Põhjused ja mehhanism

Atsefalgilise migreeni täpne põhjus ei ole täielikult teada, kuid selle taga olevad mehhanismid on sarnased migreeni teiste vormidega. Peamised teooriad hõlmavad:

• Kortexi leviv depressioon (cortical spreading depression) — ajukoore ajutine elektriline ja verevarustuse muutus, mis seab käima aura sümptomid.
• geenid ja pärilikkus — migreeni ning aura tekkele võivad soodsalt mõjuda pärilikud tegurid.
• keskkonna- ja vallandavad tegurid — erksad tuled, ere päikesevalgus, stress, unepuudus, teatud toiduained, alkohol või järsk kofeiini tarbimise muutus võivad vallandada aura ilma peavaluta.

Diagnoos ja erinevumine teiste seisundite vahel

Atsefalgilise migreeni diagnoos põhineb peamiselt patsiendi kirjeldusel ja tüüpilisel aurasündroomi mustril. Arsti jaoks on oluline välistada tõsised seisundid, mis võivad avalduda sarnaste sümptomitena:

• transitoorne isheemiline atakk (TIA) või insult — eriti kui aura on esmakordne, tekib järsult, kestab kauem kui tavaline aura või sellega kaasnevad püsivad puuded, on vajalik kiire meditsiiniline hindamine ja pildiuuring (nt kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia).
• neuroloogilised haigused — epilepsia, neoplasm (kasvaja) või infektsioonid võivad anda sarnaseid sümptomeid.
• silmade haigused — näiteks retinaalne probleem võib anda ühe- või kahe silma nägemishäireid.

Arst võib teha neuroloogilise uuringu, suunata vajadusel ajupildile ning kaaluda vereanalüüse või muude uuringute vajadust.

Ravi ja ennetus

Atsefalgilise migreeni ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, episoodide sageduse vähendamisele ja vallandajate vältimisele. Kuna peavalu sageli puudub, ei ole tavalised valuvaigistid alati vajalikud. Võimalused:

• Elustiili ja vallandajate muutmine: regulaarne uni, stressi vähendamine, söömisharjumuste korrastamine ning vallandavate faktorite (nt eredad tuled, teatud toidud, liigne alkohol) vältimine.
• profülaktiline ravi: kui aura esineb sageli või on väga häiriv, võib arst kaaluda profülaktilisi ravimeid (nt mõned vererõhuravimid, beetablokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid või mõnikord antiepileptikumid). Spetsiifilised ravivalikud määrab arst vastavalt patsiendi haigusloole ja kõrvaltoimetele.
• spetsiifiline eesmärgitud ravi: mõned patsiendid saavad kasu teatud ravimitest, mis võivad vähendada aura sagedust või intensiivsust (ravi valik ja tõenduspõhisus varieeruvad; sellest räägib raviarst isiklikult).
• hädaolukorra tunnused: kui aura on väga tugev, püsib kaua või sellega kaasnevad halvatus, teadvusehäired või tugev kõnehäire, pöörduge kohe erakorralise meditsiini poole, sest sellised sümptomid võivad viidata TIA-le või insultile.

Prognoos

Paljudel inimestel ei põhjusta atsefalgiline migreen püsivaid kahjustusi — aura sümptomid mööduvad tavaliselt täielikult. Siiski võib see seisund olla hirmutav ja mõjutada elukvaliteeti, eriti kui episoodid korduvad. Mõnel patsiendil algab hiljem tüüpiline migreenipeavalu, teistel jääb peavalu puuduma.

Millal pöörduda arsti poole

• kui aura on esimene kord või on sümptomid ebatüüpilised;
• kui aura kestab kauem kui tavapäraselt või sümptomid intensiivistuvad;
• kui ilmnevad püsivad puuded (näiteks nõrkus, tugev kõnehäire või segasus);
• kui teil on ajaloos veresoonkonna riskitegureid (nt kõrge vererõhk, suitsetamine, suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine) — eriti oluline naistel migreeni auraga.

Kui teil on korduvad aurasümptomid või teil on küsimusi ravivõimaluste kohta, arutage olukorda perearsti või neuroloogiga. Õige hindamine aitab eristada atsefalgilist migreeni teistest tõsistest seisunditest ja leida sobivaim käsitlus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ace'i migreen?

K: Millal algab tavaliselt atsefalgiline migreen?

K: Kas atsefalgiline migreen muutub vanuse kasvades sagedasemaks?

K: Kas atsefalgiline migreen esineb sagedamini meestel või naistel?

K: Mis on neuroloogiline düsfunktsioon?

K: Mis on aura?

K: Kas ässafaldiline migreen võib mõnel inimesel põhjustada aurat?

Otsing