Q-palavik (Coxiella burnetii): määratlus, nakkusviisid ja riskid

Q-palavik (Coxiella burnetii): kuidas levib, peamised nakkusviisid ja terviseriskid. Õpi ennetusest, sümptomitest ja riskigruppidest — kiire ja usaldusväärne ülevaade.

Q-palavik on Coxiella burnetii bakterite põhjustatud haigus, mis mõjutab inimesi ja teisi loomi. See ei ole tavaline, kuid seda võib esineda veistel, lammastel, kitsedel ja muudel koduloomadel, sealhulgas kassidel ja koertel. Inimesed võivad nakatuda, kui nad hingavad endospoore sisse või puutuvad kokku nakatunud loomade piima, uriini, väljaheidete, tupe lima või spermaga. Haigust kannavad harva puugid. Inimene võib nakatuda ühe bakteriga.

Põhjused ja levik

Coxiella burnetii püsib keskkonnas kaua ja võib levida õhu kaudu väikeste tolmuosakeste või aerosoolide näol, eriti kui nakkusallikaks on sünnitamisjärgsed eritised, platsenta või muud bioloogilised vedelikud. Nakatumine toimub kõige sagedamini siis, kui inimesed hingavad sisse saastunud tolmu või aerosooli. Haigus ei levi tavaliselt inimeselt inimesele, kuid väga harva võib juhtuda nakatumine näiteks laboritingimustes eller spetsiifilistes meditsiinilistes protseduurides.

Sümptomid ja inkubatsioon

Inkubatsiooniperiood on tavaliselt 2–3 nädalat (vahemikus umbes 1–6 nädalat). Haigus võib kulgeda:

• ägedalt – palavik, tugev peavalu, väsimus, lihas- ja liigesvalu, köha, rindkerevalu; vahel esineb kopsupõletik või maksapõletiku (hepatitise) tunnuseid;
• krooniliselt – harvem, kuid tõsisem, võib väljenduda endokardiidina (südameklapivigastuse korral ohtlik), veresooneinfektsioonid või krooniline väsimus.

Diagnoos

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja laboriuuringutel. Tavapärased meetodid:

• seroloogia – antikehade (IgM, IgG) määramine; ägeda haiguse puhul tõuseb phase II antikehade tase, kroonilise puhul phase I antikehade tase;
• PCR – bakteri DNA otsimine varases faasis, eriti vere- või hingamisnäidetes;
• spetsiifilised kliinilised uuringud südamehaiguse või veresoonte komplikatsioonide kahtluse korral (nt ehhokardiograafia).

Ravi

Varajane ravi on oluline. Esmasvalik ravimitest on doksütsükliin (tavaliselt ägeda haiguse korral umbes 14 päeva). Kroonilise Q-palaviku korral kasutatakse sageli pikaajalist kombineeritud ravi (nt doksütsükliin koos hüdroksüklorokiiniga) ja ravi kestab kuudest kuni aastani sõltuvalt infektsiooni asukohast ja raskusest. Rasedatel ja väikelastel tuleb ravivalikut kohandada (doksütsükliin on raseduse ajal üldiselt välditav; rasedatel kasutatakse sageli teisi ravimeid, nt sulfametoksasool/trimetoprim vastavalt arstijuhendile).

Riskigrupid ja tüsistused

• Kõrge riskiga on loomakasvatuse töötajad, veterinaarid, tapamajade töötajad, lambakasvatajad ja laboritöötajad.
• Rasedatel võib Q-palavik põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust või loote tüsistusi.
• Inimesed, kellel on südameklapivigastused või veresooneproteesid, on suuremas riskis kroonilise Q-palaviku ja endokardiidi tekkeks.

Ennetus

• Väldi kokkupuudet sünnitamisjärgsete eritistega ja kasuta isikukaitsevahendeid (respiraator, kindad) riskipiirkondades.
• Pastöriseeritud piima tarbimine vähendab riskie – toorpiima või toore piima tarbimine ei ole soovitatav.
• Loomade infektsioonide kontroll põllumajanduses (sünnituste korral ettevaatus, platsenta ja siseruumide desinfitseerimine) vähendab levikut.
• Mõnes riigis on olemas vaktsiin loomadele ja inimestele (näiteks Austraalias kasutusel olev vaktsiin), kuid vaktsineerimine nõuab enne testimist ja on regiooniti erinevalt kättesaadav.

Oluline teada

Q-palavik on paljudes riikides ametlikult registreeritav nakkushaigus ja kahtluse korral tuleks pöörduda arsti poole. Kui olete rase, immuunpuudulikkusega või teil on südamehaigus ning olete olnud kontaktis loomadega või nakkuskahtlusega materjaliga, teavitage sellest kindlasti tervishoiutöötajat.

Kui teil on vaja rohkem teavet või kahtlustate nakatumist, konsulteerige oma perearsti või kohaliku haiguste tõrje ametiga.

Otsing