Melatoniin – hormoon, ööpäevarütm, antioksüdant ja toidulisand

Melatoniin on hormoon, mida leidub loomadel, taimedel ja mikroobidel. Loomadel on melatoniini tase ööpäevane tsükkel. See juhib mitmete bioloogiliste funktsioonide ööpäevaseid rütme.

Melatoniini toodetakse käbinäärmes, mis asub väljaspool vere-aju barjääri. See toimib hormoonina ja vabaneb verre.

Melatoniin toimib melatoniini retseptoritele. See toimib ka otseselt, sest on võimas antioksüdant, mis kaitseb DNA-d.

Inimestele võib anda melatoniinipreparaate. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) liigitab melatoniini toidulisandiks, mitte ravimiks. Euroopa Ravimiamet kiitis 2007. aastal heaks retsepti alusel väljastatava melatoniinipreparaadi, mis on mõeldud 55-aastastele ja vanematele inimestele, kuigi selle mõju on olnud väike, ning 2009. aastal Austraalias.

Toodang ja reguleerimine

Melatoniin sünteesitakse organismis aminohappe tryptofaani alusel: tryptofaan → serotoniin → melatoniin, kus võtmeroll on ensüümidel nagu N‑atsetüültransferaas ja O‑metüültransferaas. Selle sekretsioon on tugevalt seotud valguse‑pimeduse tsükliga: valgus silma võrkkestalt saadud signaali kaudu pärsib melatoniini tootmist, samas pimedus suurendab selle vabanemist. Silma kaudu tulev valgustus jõuab hüpotalamuse suprahiasmaatilisest tuumast (SCN), mis reguleerib käbinäärme aktiivsust.

Füsioloogilised rollid

• Ööpäevarütmi sünkroniseerimine: melatoniin annab organismile signaali ööaja saabumisest ja aitab timmida une‑ärkveloleku rütme.
• Unekvaliteet: tabletid võivad parandada uinumist ja une kestust teatud juhtudel (nt vanematel inimestel või inimestel, kellel on viibiv ööpäevarütmi nihkumine).
• Antioksüdantne toime: melatoniin toimib nii retseptorite vahendusel kui ka otseselt vabade radikaalide püüdjana ning aitab kaitsta rakulist DNAd ja lipiide oksüdatiivse stressi eest.
• Immuunsüsteem ja rakkude kaitse: uuringud näitavad mõningaid mõjusid immuunsüsteemi reguleerimisel ja põletikuliste protsesside mõjutamisel, kuid tulemused on heterogeensed.

Kliinilised kasutusvaldkonnad

Melatoniinipreparaate kasutatakse laialdaselt järgmiste probleemide puhul:

• Jet lag: ajavahe tagajärjel tekkinud une‑ärkveloleku häired — õigeaegne annustamine aitab kiiremini kohaneda uue ajavööndiga.
• Insomnia ja vanusega seotud unehäired: eriti pikendatud‑vabanemise vormid (prolonged‑release) võivad parandada unekvaliteeti vanematel patsientidel.
• Viivitatud unefaasi sündroom: noortel inimestel, kes magavad hilja ja ärkavad hilja, võib melatoniin aidata rütmi varasemaks nihutamisel.
• Blindus ja sisenägemishäired: pimedatel inimestel, kellel valgussignaalid on puudulikud, kasutatakse melatoniini ööpäevase rütmi sünkroniseerimiseks.

Annustamine ja manustamissoovitused

Annused ja vormid varieeruvad sõltuvalt eesmärgist. Tavapärased soovitused (üldised suunised, konsulteeri arstiga):

• Väiksemad doosid (0,1–0,5 mg) võivad olla piisavad ööpäevase rütmi nihutamiseks; paljud üle‑kapi toidulisandid sisaldavad 1–5 mg.
• Une parandamiseks kasutatakse sageli 0,5–3 mg 30–60 minutit enne magamaminekut; annus ja toime sõltuvad inimesest.
• Pikendatud (prolonged‑release) vormid (nt 2 mg) on arendatud vanematele patsientidele, et imiteerida öist melatoniini vabanemist.
• Jet lagu puhul soovitatakse tavaliselt võtta melatoniini sihtkohas eeldatava uneaja lähedal, mõnikord mitu päeva sihtkoha kohasel ajagraafikul.

Ohutus, kõrvaltoimed ja koostoimed

Melatoniin on lühiajalisel kasutamisel enamasti hästi talutav. Võimalikud kõrvaltoimed:

• unine tunne järgmisel päeval, peavalu, pearinglus, iiveldus või muutused meeleolus;
• vivid dreams ehk eredad unenäod, eriti kui kasutatakse suuremaid annuseid või eri vabanemisvorme;
• võib mõjutada veresuhkru tasakaalu ja seetõttu nõuda ettevaatust diabeedi puhul;
• võib suhelda antikoagulantide, immuunmodulaatorite, rasestumisvastaste tablettide ning teiste ravimitega — koostoimed on võimalikud.

Eriti ettevaatlik tuleb olla raseduse ja imetamise ajal, samuti autoimmuunhaiguste, raske maksakahjustuse või krooniliste haigustega patsientidel. Lastele ja teismelistele tuleks melatoniini kasutada alles arstliku soovitusel.

Tõendus ja piirangud

Uuringud näitavad, et melatoniin võib lühiajaliselt parandada uinumist ja mõnikord une kestust, kuid mõju varieerub ja on sageli tagasihoidlik. On tõendeid efektiivsuse kohta jet lag’i ja viivitatud unefaasi häire korral. Pikemaajalise, kõrgete annuste kasutamise ohutuse ja võimalike metaboolsete mõjude kohta on andmed piiratud.

Kokkuvõte

Melatoniin on loomulik hormoon, mis mängib keskset rolli ööpäevase rütmi reguleerimises ja toimib antioksüdandina. Toidulisandina kättesaadavat melatoniini kasutatakse unehäirete, jet lag’i ja rütmihäirete raviks, kuid annustamine, toime ja ohutus sõltuvad individuaalsetest teguritest. Enne regulaarset või pikaajalist kasutamist on mõistlik konsulteerida tervishoiutöötajaga, eriti kui tarvitad teisi ravimeid või sul on kroonilisi haigusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on melatoniin?

K: Mida teeb melatoniin loomadel?

K: Kus toodetakse loomades melatoniini?

K: Kuidas melatoniin organismis toimib?

K: Kas inimesed võivad võtta melatoniini toidulisandeid?

K: Kas FDA peab melatoniini ravimiks?

K: Millist melatoniinitoodet on Euroopa Ravimiamet ja Austraalia heaks kiitnud?

Otsing