Nomen dubium (kahtlane nimi): tähendus, põhjused ja neotüübi valik

Avasta, mida tähendab nomen dubium (kahtlane nimi), miks see tekib ja kuidas valitakse neotüüp — selgitatud juhised ja näited taksonoomia praktikas.

A nomen dubium on ladina keeles "kahtlane nimi" (mitmuses nomina dubia). See on teaduslik nimi zooloogias, mille kasutamine on teadmata või kaheldav.

Nomen dubium'i puhul võib olla võimatu otsustada, kas isend kuulub sellesse rühma või mitte. See võib juhtuda siis, kui algne tüübinäidis on kadunud või hävinud. Zooloogilised ja botaanilised koodid võimaldavad sellisel juhul valida uue tüübinäidise ehk neotüübi.

Nime võib pidada nomen dubiumiks ka siis, kui selle nime kandev tüüp on fragmentaarne või kui tal puuduvad olulised diagnostilised tunnused. Sageli on see nii liikide puhul, mida tuntakse ainult fossiilidena. Nimede stabiilsuse säilitamiseks lubab rahvusvaheline zooloogiline nomenklatuuri koodeks sellisel juhul valida nomen dubium'i jaoks uue tüübi isendi ehk neotüübi.

See on üks paljudest terminitest, mida kasutatakse bioloogilises taksonoomias.

Põhjused, miks nimi muutub nomen dubium'iks

• Algse tüübi (holotüübi, syntüübi vms) kadu või hävimine (näiteks konfliktide, katastroofide või halvasti säilinud kogude tõttu).
• Algne kirjeldus on liiga napp või ebaselge, puuduvad diagnostilised tunnused, mis eristaksid liiki teistest.
• Tüübinäidis on fragmentaarne (nt üksik luu või lõik hammasest), mis ei võimalda usaldusväärset määramist laiemasse taksonomilisse rühma.
• Uued leiud ja teadusuuringud näitavad, et varem arvatud erinevused ei ole piisavad, et nimi oleks rakendatav konkreetsele taksonile.
• Fossiilsete organismide puhul on sageli kergem sattuda olukorda, kus kirjeldus põhineb ebapiisavatel jääkidel ja nimi muutub seetõttu probleemseks.

Neotüübi valik ja nomenklatuuri reeglid

Zooloogias (rahvusvaheline zooloogiline nomenklatuuri koodeks) ei pruugi "nomen dubium" olla formaalselt määratud nime seisund, kuid koodeks sisaldab reegleid neotüübi (uus tüübinäidis kadunud või sobimatu tüübi asemele) määramiseks. Neotüübi valikuks kehtivad üldjuhul järgmised põhimõtted:

• On tõendatavalt tõestatud, et originaalset tüüpi ei ole (see on kadunud või hävinud) ja selle leidmine ei ole võimalik.
• Neotüübi määramine peab olema vajalik nime selgeks fikseerimiseks ja taksoni identiteedi stabiliseerimiseks.
• Soovitav on valida neotüüp samast või lähedasest leidmispaigast (tüüplokatsioonist), nii et see oleks võimalikult lähedane algsele tüübile biogeograafiliselt ja morfoloogiliselt.
• Neotüübi valimise juures tuleb esitada põhjalik põhjendus, kirjeldus ja informatsioon selle hoidla kohta (muuseum, kollektsioon jne), ning avaldada see teaduslikus väljaandes.
• Kui neotüübi määramine on vastuoluline või kui nime kasutamine mõjutab laialdast taksonoomilist stabiilsust, võib olla vajalik pöörduda ametlikult nomenklatuuri komisjoni poole (näiteks ICZN) nimede säilitamiseks, ümberhääldamiseks või peatamiseks.

Mõjud taksonoomiale ja praktiline tähendus

• Nomen dubium'i staatusega nimi tekitab ebakindlust, sest eri uurijad võivad rakendada seda nime eri viisil.
• Neotüübi määramine aitab säilitada nimede stabiilsust ja võimaldab selgesti määratleda, millisele morfoloogilisele vormile nimi tegelikult kuulub.
• Mõnikord eelistatakse nomen dubium'is oleva nime asemele määrata ja kasutada uut, hästi diagnoositavat nime, kuid see sõltub nomenklatuuri reeglitest ja taksonoomilistest otsustest.
• Paleontoloogias on nomina dubia eriti levinud, kuna fossiilsete fragmentide alusel kirjeldatud nimed ei pruugi olla võrreldavad hiljem leitud paremate materjalidega.

Erinevus teistest nimeseisunditest

• Nomen nudum — nimi, mis on avaldatud ilma piisava diagnoosi või kirjelduseta; selline nimi on nomenklatuurselt "ei kehti" (unavailable/invalid) kuni nõuetekohase kirjelduse avaldamiseni.
• Nomen oblitum — "unustatud nimi", termin, mida kasutatakse teatud juhtudel, kui vana nimi pole pikka aega kasutatud ja on asendunud; selle käsitlemine sõltub nomenklatuuri kriteeriumidest.
• Synonymum — juhul, kui kaks või enam nime osutuvad samale taksonile, saab üks neist olla ülekaalukalt kasutatav (nimi, mida eelistatakse), teised osutuvad sünonüümideks; see on eraldi probleem võrreldes nomen dubium'iga, mis on küsimus nime rakendatavusest.

Kokkuvõte

Nomen dubium on praktiline taksonoomiline probleem: nimi, mille tähendus või rakendus on ebaselge, tavaliselt seoses kadunud, kahjustatud või diagnostiliselt puuduliku tüüpnäidisega. Neotüübi valik ja nomenklatuuri reeglid on tööriistad, mille abil püütakse selliseid olukordi lahendada ja tagada nimede stabiilsus teaduses. Eriti oluline on ettevaatlik ja hästi dokumenteeritud menetlus (põhjendused, tüvekirjeldus, hoidla jm), sest nimede muutmine mõjutab laiaulatuslikult kirjandust ja andmebaase.

Küsimused ja vastused

K: Mis on nomen dubium?

K: Mis on nomen dubium'i mitmus?

K: Miks võib olla võimatu otsustada, kas isend kuulub nomen dubiumiga rühma?

K: Mida saab teha, kui nomen dubium'i originaaleksemplar on kadunud või hävinud?

K: Millal loetakse nimi nomen dubiumiks?

K: Mis on rahvusvaheline zooloogiline nomenklatuuri koodeks?

K: Mis eesmärgil lubatakse nomen dubium'i jaoks valida uus tüübinäidis või neotüüp?

Otsing