Kraniaalnärvid

Funktsioon

Kraniaalnärvid annavad motoorseid ja sensoorseid stiimuleid peamiselt pea- ja kaelapiirkonna kohtadele. See sensoorne stimulatsioon hõlmab selliseid aistinguid nagu temperatuur, puudutus, maitse, nägemine, haistmine, tasakaal ja kuulmine.

Lõhn (I)

Haisunärv (CN 1) saadab teavet lõhnade kohta nina kaudu ajju. Ajus töödeldakse seda teavet ja sellest saab lõhnataju ehk meie lõhnataju. Haisunärv on aferentne sensoorset närvi, mis tähendab, et ta võtab teavet välismaailmast ja saadab selle kesknärvisüsteemi.

Struktuur

Haisunärv on kõige lühem aju närv. See on üks kahest koljunärvist, mis ei ühendu ajutüvega, teine on nägemisnärv (CN 2).

Haisunärv ei ole mitte ainult üks närv, vaid rühm neuroneid, mis töötavad koos sama ülesande täitmiseks. Lõhnaneuronid algavad hargnenult ninaõõnest. Siit ulatuvad nad läbi ninaõõne katuse ülespoole ja ühenduvad haistmisnärviga.

Haisunärv on ainulaadne, sest see on ainus aju närv, mis suudab kahjustuse korral osa endast taastada.

Tunnetuse tee

Lõhnamolekulid, mida nimetatakse aromaatseteks aineteks, tulevad nina kaudu ninaõõnde. Siin tuvastavad neid lõhnaneuronid. Need neuronid hargnevad piki ninaõõnde. Lõhnaneuronid võtavad lõhnamolekulide signaali vastu ja annavad elektrilisi signaale, mida nimetatakse tegevuspotentsiaalideks. Tegevuspotentsiaalid liiguvad lõhnaneuroneid mööda ninaõõnsuste katust, mida nimetatakse ka kribiformseks plaadiks, ülespoole. Pärast ninasõlmede plaadi läbimist saadavad haistmisneuronid toimepotentsiaalid haistmissibulasse. Sealt saadetakse signaalid läbi haistmisrakkude ja välja aju eri osadesse. Näiteks saadetakse mõned signaalid frontaalluupile, kus lõhnad identifitseeritakse ja märgistatakse.

Selle raja kahjustus võib põhjustada anosmia ehk lõhnataju kaotuse.

Visioon (II)

Nägemisnärv (CN II) edastab nägemisinformatsiooni võrkkestalt ajju.

Silma liikumine (III, IV, VI)

Okulomotoorne närv (CN III) kontrollib enamikku silmade liikumisega seotud lihaseid, sealhulgas silmalauge ja pupilli kontrolli. Trochleaarne närv (CN IV) ja abduktiivne närv (CN VI) vastutavad kumbki oma üksikute silmalihaste eest.

Näotundlikkus, lõualuu liikumine (V)

Kolmiknärvi (CN V) nimetatakse "kolmiknärvi", sest see koosneb kolmest osast. Kõik need osad koos vastutavad näotundlikkuse ja suuremate näoliigutuste, nagu hammustamine ja närimine, eest.

Näoilme (VII)

Näonärv (CN VII) kontrollib näoilme lihaseid ja aitab edastada maitseelamusi keele ja suu tagaküljelt.

Kuulmine ja tasakaal (VIII)

Vestibulokokleaarne närv (CN VIII) edastab heli ja tasakaalu (tasakaalu) teavet sisekõrvast ajju.

Suu kaudu tajumine, maitse ja süljeeritus (IX)

Nurgahammasnärv (CN IX) on segahermo, mis kannab mitmesugust sensoorset ja motoorset teavet.

Südame ja seedimise kontroll (X)

Vagusnärv (CN X) võimaldab südame ja seedetrakti parasümpaatilist kontrolli. See on inimese autonoomse närvisüsteemi pikim närv.

Õlgade tõstmine ja pea pööramine (XI)

Lisanärv (CN XI) on kraniaalnärv, mis kontrollib sternokleidomastoidi ja trapetsilihast.

Keele liikumine (XII)

Hüpoglossaalnärv (CN XII) on seotud keele liikumise kontrollimisega, mis on vajalik kõnelemiseks ja neelamiseks.

Pea anatoomia koos haistmisnärviga, sealhulgas ninaõõne, haistmisnärvide, ninaelundite, haistmisplaadi, haistmispunga ja haistmisrada siltidega.

Teed ajust välja

Pärast ajust väljumist kulgevad koljunärvid kolju sees. Mõned peavad oma sihtkohani jõudmiseks lahkuma sellest luustikust. Sageli kulgevad närvid läbi kolju aukude, mida nimetatakse foramina'iks. Teised närvid kulgevad läbi luukanalite, mis on pikemad luudega ümbritsetud teed. Nendes avaustes ja kanalites võib olla rohkem kui üks koljunärv ning need võivad sisaldada ka veresooni.

Seotud leheküljed

• Neuron
• Kesknärvisüsteem
• Aju tüvi