Kraniaalnärvid: määratlus, 12 koljunärvipaaride nimed ja funktsioonid

Avasta kraniaalnärvid: 12 koljunärvi nimed, funktsioonid ja asukoht selgelt ja praktiliselt — ideaalne ülevaade meditsiiniõppijale ja huvilisele.

Kraniaalnärv on iga närv, mis on seotud otse aju või ajutüvega. See erineb seljaaju närvidest, mis on seotud seljaaju segmentidega. Kraniaalnärvid edastavad teavet otsesemalt aju ja keha (enamasti pea ja kaela osad) vahel.

Iga koljunärv esineb paarina ja on olemas mõlemal pool kesknärvisüsteemi. Kõik koljunärvid paiknevad kaela esimese selgroo (kaelalüli) kohal.

Inimesel on kaksteist koljunärvipaari. Nad on nummerdatud Rooma numbritega I-XII, mis põhinevad nende järjestusel aju esiosast tahapoole, kus asub ajurindekese.

Märkus: tavapärasem ja täpsem arusaam on see, et koljunärvid lähtuvad ajust ja ajutüvest ning väljuvad koljuluudest eri avade kaudu; väide, et nad paiknevad kaela esimese selgroolüli kohal, võib olla eksitav kontekstist sõltuvalt. Alljärgnevalt on antud selgitus ning ülevaade iga närvi nimest ja peamistest funktsioonidest.

Kaksteist koljunärvipaaride nimetused ja põhilised funktsioonid

• I (n. olfactorius) — lõhnanärv: sensoorne; vahendab lõhnaelämeid ninaõõnest. Funktsiooni hindamiseks kasutatakse lõhnetesti (näited: kohv, eeterlik lõhn).
• II (n. opticus) — nägemisnärv: sensoorne; kannab visuaalset infot võrkkestalt ajukoore nägemiskeskusesse. Hindamine: nägemisteravus, nägemisväljad ja pupillaarrefleksid.
• III (n. oculomotorius) — silmalihaste liigutaja: peamiselt motoorne; innervatsioon silma peamiste liigutajate (üles, alla, sisse) ja õpilase kokkutõmbe (parasümpaatiline kiud) eest. Kahjustus põhjustab diploopiat, ptosoosi ja dilateeritud õpilast.
• IV (n. trochlearis) — rullnärv: motoorne; innerviseerib ülemist kaldlihaste (m. obliquus superior), mis aitab silma pööramisel alla ja sisse. Kahjustus tekitab vertikaalset diplopaati, eriti silma pööramisel alla.
• V (n. trigeminus) — kolmiknärv: seganärv; sensoorne näo ja suulae tundlikkus ning motoorne osa mälumislihastele. Oluline kliiniline seisund: trigeminusneuralgia (tugev valu). Hindamine: näo tundlikkus, mälumislihaste tugevus, kornea-refleks.
• VI (n. abducens) — silma eemaldaja: motoorne; innervatsioon m. rectus lateralis, mis viib silma väljapoole. Kahjustus põhjustab sei-suunalist piiratud kõrvalliikumist ja diploopiat.
• VII (n. facialis) — näonärv: seganärv; motoorne näo miimiliste lihaste jaoks, sensoorne maitse eest eesmise 2/3 keelel ning parasümpaatiline süljenäärmete ja pisaranäärmete innerveerimine. Näonärvi halvatuse näide: Bell’i parees.
• VIII (n. vestibulocochlearis) — tasakaalu-kuulmisnärv: sensoorne; koosneb cochlear-osast (kuulmine) ja vestibulaarosast (tasakaal). Kahjustus võib põhjustada kuulmislangust, tinnitus’e, pearinglust ja tasakaaluhäireid.
• IX (n. glossopharyngeus) — keele-neelunärv: seganärv; maitse tagumisel 1/3 keelel, neelu tundlikkus, osaline süljeeritus (parotis) ja neelamisrefleks. Hindamine: gag-refleks, maitse testimine.
• X (n. vagus) — vagusnärv: seganärv ja tähtis parasümpaatiline närv; innerveerib häälepaelu, neelu, kõri ning siseelundeid rindkeres ja kõhus. Kahjustus võib põhjustada hääle kähedust, neelamisraskusi ja autonoomseid sümptomeid.
• XI (n. accessorius) — lisaseljanupp: motoorne; innerveerib m. sternocleidomastoideust ja m. trapeziust (õla tõstmine, pea pööramine). Hindamine: õla õla tõstmine ja pea pööramine vastu vastupanule.
• XII (n. hypoglossus) — keelenärv: motoorne; kontrollib keele lihaseid, mõjutades kõnet ja neelamist. Kahjustus põhjustab keele atroofiat ja devieerumist kahjustuse poole.

Klasifikatsioon ja kliiniline tähtsus

• Funktsionaalne jaotus: sensoorne, motoorne või seganärv (mõlemad funktsioonid).
• Tuumikud ja lähtemiskohad: koljunärvide tuumikud paiknevad erinevates ajuosades (suureaju, vaheaju, keskaju, sild, piklik aju). Närvid väljuvad koljust eri aukude kaudu ja kulgevad edasi perifeersesse piirkonda.
• Kliiniline hindamine: neuroloogias kasutatakse lihtsaid teste (nägemine, kuulmine, lihaste tugevus, refleksid, maitse ja lõhn), et hinnata konkreetseid närvisüsteemi kahjustusi. Edasiseks uurimiseks kasutatakse vajadusel pildistamist (CT, MRI), elektrofsioloogiat (EMG), audiomeetriat ja laborianalüüse.
• Levinud häired: Bell’i parees (VII), trigeminusneuralgia (V), anosmia (I), nägemishäired (II), vestibulaarhäired (VIII) ja vagiuse kahjustusest tulenevad neelamis- või hingamisprobleemid (X).

See ülevaade annab praktilise pildi koljunärvidest — nende nimetustest, peamistest funktsioonidest ja kliinilisest tähendusest. Kui soovite, võin lisada iga närvi kohta üksikasjalikuma kirjelduse (anatomiline kulg, tüüpilised kahjustuse sümptomid ja diagnostilised testid) või lisada illustratiivseid näiteid neuroloogilisest uuringust.

Funktsioon

Kraniaalnärvid annavad motoorseid ja sensoorseid stiimuleid peamiselt pea- ja kaelapiirkonna kohtadele. See sensoorne stimulatsioon hõlmab selliseid aistinguid nagu temperatuur, puudutus, maitse, nägemine, haistmine, tasakaal ja kuulmine.

Lõhn (I)

Haisunärv (CN 1) saadab teavet lõhnade kohta nina kaudu ajju. Ajus töödeldakse seda teavet ja sellest saab lõhnataju ehk meie lõhnataju. Haisunärv on aferentne sensoorset närvi, mis tähendab, et ta võtab teavet välismaailmast ja saadab selle kesknärvisüsteemi.

Struktuur

Haisunärv on kõige lühem aju närv. See on üks kahest koljunärvist, mis ei ühendu ajutüvega, teine on nägemisnärv (CN 2).

Haisunärv ei ole mitte ainult üks närv, vaid rühm neuroneid, mis töötavad koos sama ülesande täitmiseks. Lõhnaneuronid algavad hargnenult ninaõõnest. Siit ulatuvad nad läbi ninaõõne katuse ülespoole ja ühenduvad haistmisnärviga.

Haisunärv on ainulaadne, sest see on ainus aju närv, mis suudab kahjustuse korral osa endast taastada.

Tunnetuse tee

Lõhnamolekulid, mida nimetatakse aromaatseteks aineteks, tulevad nina kaudu ninaõõnde. Siin tuvastavad neid lõhnaneuronid. Need neuronid hargnevad piki ninaõõnde. Lõhnaneuronid võtavad lõhnamolekulide signaali vastu ja annavad elektrilisi signaale, mida nimetatakse tegevuspotentsiaalideks. Tegevuspotentsiaalid liiguvad lõhnaneuroneid mööda ninaõõnsuste katust, mida nimetatakse ka kribiformseks plaadiks, ülespoole. Pärast ninasõlmede plaadi läbimist saadavad haistmisneuronid toimepotentsiaalid haistmissibulasse. Sealt saadetakse signaalid läbi haistmisrakkude ja välja aju eri osadesse. Näiteks saadetakse mõned signaalid frontaalluupile, kus lõhnad identifitseeritakse ja märgistatakse.

Selle raja kahjustus võib põhjustada anosmia ehk lõhnataju kaotuse.

Visioon (II)

Nägemisnärv (CN II) edastab nägemisinformatsiooni võrkkestalt ajju.

Silma liikumine (III, IV, VI)

Okulomotoorne närv (CN III) kontrollib enamikku silmade liikumisega seotud lihaseid, sealhulgas silmalauge ja pupilli kontrolli. Trochleaarne närv (CN IV) ja abduktiivne närv (CN VI) vastutavad kumbki oma üksikute silmalihaste eest.

Näotundlikkus, lõualuu liikumine (V)

Kolmiknärvi (CN V) nimetatakse "kolmiknärvi", sest see koosneb kolmest osast. Kõik need osad koos vastutavad näotundlikkuse ja suuremate näoliigutuste, nagu hammustamine ja närimine, eest.

Näoilme (VII)

Näonärv (CN VII) kontrollib näoilme lihaseid ja aitab edastada maitseelamusi keele ja suu tagaküljelt.

Kuulmine ja tasakaal (VIII)

Vestibulokokleaarne närv (CN VIII) edastab heli ja tasakaalu (tasakaalu) teavet sisekõrvast ajju.

Suu kaudu tajumine, maitse ja süljeeritus (IX)

Nurgahammasnärv (CN IX) on segahermo, mis kannab mitmesugust sensoorset ja motoorset teavet.

Südame ja seedimise kontroll (X)

Vagusnärv (CN X) võimaldab südame ja seedetrakti parasümpaatilist kontrolli. See on inimese autonoomse närvisüsteemi pikim närv.

Õlgade tõstmine ja pea pööramine (XI)

Lisanärv (CN XI) on kraniaalnärv, mis kontrollib sternokleidomastoidi ja trapetsilihast.

Keele liikumine (XII)

Hüpoglossaalnärv (CN XII) on seotud keele liikumise kontrollimisega, mis on vajalik kõnelemiseks ja neelamiseks.

Pea anatoomia koos haistmisnärviga, sealhulgas ninaõõne, haistmisnärvide, ninaelundite, haistmisplaadi, haistmispunga ja haistmisrada siltidega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kraniaalnärv?

K: Mille poolest erineb koljunärvide kinnitumine seljaaju närvidest?

K: Milliste kehaosade vahel edastavad koljunärvid enamasti teavet?

K: Mitu koljunärvide paari on inimesel?

K: Kus paiknevad kõik koljunärvid kehas?

K: Kuidas on koljunärvid nummerdatud?

K: Kas koljunärvid on olemas mõlemal pool kesknärvisüsteemi?

Otsing