Kraniaalnärv on iga närv, mis on seotud otse aju või ajutüvega. See erineb seljaaju närvidest, mis on seotud seljaaju segmentidega. Kraniaalnärvid edastavad teavet otsesemalt aju ja keha (enamasti pea ja kaela osad) vahel.

Iga koljunärv esineb paarina ja on olemas mõlemal pool kesknärvisüsteemi. Kõik koljunärvid paiknevad kaela esimese selgroo (kaelalüli) kohal.

Inimesel on kaksteist koljunärvipaari. Nad on nummerdatud Rooma numbritega I-XII, mis põhinevad nende järjestusel aju esiosast tahapoole, kus asub ajurindekese.

Märkus: tavapärasem ja täpsem arusaam on see, et koljunärvid lähtuvad ajust ja ajutüvest ning väljuvad koljuluudest eri avade kaudu; väide, et nad paiknevad kaela esimese selgroolüli kohal, võib olla eksitav kontekstist sõltuvalt. Alljärgnevalt on antud selgitus ning ülevaade iga närvi nimest ja peamistest funktsioonidest.

Kaksteist koljunärvipaaride nimetused ja põhilised funktsioonid

  • I (n. olfactorius) — lõhnanärv: sensoorne; vahendab lõhnaelämeid ninaõõnest. Funktsiooni hindamiseks kasutatakse lõhnetesti (näited: kohv, eeterlik lõhn).
  • II (n. opticus) — nägemisnärv: sensoorne; kannab visuaalset infot võrkkestalt ajukoore nägemiskeskusesse. Hindamine: nägemisteravus, nägemisväljad ja pupillaarrefleksid.
  • III (n. oculomotorius) — silmalihaste liigutaja: peamiselt motoorne; innervatsioon silma peamiste liigutajate (üles, alla, sisse) ja õpilase kokkutõmbe (parasümpaatiline kiud) eest. Kahjustus põhjustab diploopiat, ptosoosi ja dilateeritud õpilast.
  • IV (n. trochlearis) — rullnärv: motoorne; innerviseerib ülemist kaldlihaste (m. obliquus superior), mis aitab silma pööramisel alla ja sisse. Kahjustus tekitab vertikaalset diplopaati, eriti silma pööramisel alla.
  • V (n. trigeminus) — kolmiknärv: seganärv; sensoorne näo ja suulae tundlikkus ning motoorne osa mälumislihastele. Oluline kliiniline seisund: trigeminusneuralgia (tugev valu). Hindamine: näo tundlikkus, mälumislihaste tugevus, kornea-refleks.
  • VI (n. abducens) — silma eemaldaja: motoorne; innervatsioon m. rectus lateralis, mis viib silma väljapoole. Kahjustus põhjustab sei-suunalist piiratud kõrvalliikumist ja diploopiat.
  • VII (n. facialis) — näonärv: seganärv; motoorne näo miimiliste lihaste jaoks, sensoorne maitse eest eesmise 2/3 keelel ning parasümpaatiline süljenäärmete ja pisaranäärmete innerveerimine. Näonärvi halvatuse näide: Bell’i parees.
  • VIII (n. vestibulocochlearis) — tasakaalu-kuulmisnärv: sensoorne; koosneb cochlear-osast (kuulmine) ja vestibulaarosast (tasakaal). Kahjustus võib põhjustada kuulmislangust, tinnitus’e, pearinglust ja tasakaaluhäireid.
  • IX (n. glossopharyngeus) — keele-neelunärv: seganärv; maitse tagumisel 1/3 keelel, neelu tundlikkus, osaline süljeeritus (parotis) ja neelamisrefleks. Hindamine: gag-refleks, maitse testimine.
  • X (n. vagus) — vagusnärv: seganärv ja tähtis parasümpaatiline närv; innerveerib häälepaelu, neelu, kõri ning siseelundeid rindkeres ja kõhus. Kahjustus võib põhjustada hääle kähedust, neelamisraskusi ja autonoomseid sümptomeid.
  • XI (n. accessorius) — lisaseljanupp: motoorne; innerveerib m. sternocleidomastoideust ja m. trapeziust (õla tõstmine, pea pööramine). Hindamine: õla õla tõstmine ja pea pööramine vastu vastupanule.
  • XII (n. hypoglossus) — keelenärv: motoorne; kontrollib keele lihaseid, mõjutades kõnet ja neelamist. Kahjustus põhjustab keele atroofiat ja devieerumist kahjustuse poole.

Klasifikatsioon ja kliiniline tähtsus

  • Funktsionaalne jaotus: sensoorne, motoorne või seganärv (mõlemad funktsioonid).
  • Tuumikud ja lähtemiskohad: koljunärvide tuumikud paiknevad erinevates ajuosades (suureaju, vaheaju, keskaju, sild, piklik aju). Närvid väljuvad koljust eri aukude kaudu ja kulgevad edasi perifeersesse piirkonda.
  • Kliiniline hindamine: neuroloogias kasutatakse lihtsaid teste (nägemine, kuulmine, lihaste tugevus, refleksid, maitse ja lõhn), et hinnata konkreetseid närvisüsteemi kahjustusi. Edasiseks uurimiseks kasutatakse vajadusel pildistamist (CT, MRI), elektrofsioloogiat (EMG), audiomeetriat ja laborianalüüse.
  • Levinud häired: Bell’i parees (VII), trigeminusneuralgia (V), anosmia (I), nägemishäired (II), vestibulaarhäired (VIII) ja vagiuse kahjustusest tulenevad neelamis- või hingamisprobleemid (X).

See ülevaade annab praktilise pildi koljunärvidest — nende nimetustest, peamistest funktsioonidest ja kliinilisest tähendusest. Kui soovite, võin lisada iga närvi kohta üksikasjalikuma kirjelduse (anatomiline kulg, tüüpilised kahjustuse sümptomid ja diagnostilised testid) või lisada illustratiivseid näiteid neuroloogilisest uuringust.