Chikungunya (hääldatakse "chicken-GUN-yay") on nakkus, mida põhjustab chikungunya viirus. See võib põhjustada liigesevalu, mis võib kesta nädalaid, kuid või mõnikord isegi aastaid. Umbes 1 inimene 1000-st, kes haigestub chikungunyasse, sureb. Kõige tõenäolisemalt surevad või haigestuvad chikungunya viiruse tõttu väga raskelt inimesed, kes on eakad või kellel on muid meditsiinilisi probleeme.

Chikungunya levib inimestele kahe sääseliigi kaudu: Aedes albopictus ja Aedes aegypti. Need sääsed kannavad nakkuse inimesele üle pärast ahvide, lindude, veiste või näriliste hammustamist, kellel on chikungunya. Alates 2004. aastast on Aasias, Euroopas ja Ameerikas esinenud haiguspuhanguid (kus paljud inimesed saavad chikungunya).

Chikungunya ravi või ravi ei ole teadaolevalt olemas.

Sümptomid

Chikungunya inkubatsiooniperiood (kuni esimeste sümptomiteni) on tavaliselt 2–12 päeva. Levinud sümptomid on:

  • Äge palavik – sageli äkiline ja kõrge (kuni 39–40 °C).
  • Tugev liigesevalu (arthralgia) – sageli liigesvalud kätes ja jalgades, mis võivad olla väga intensiivsed ja liikumist piiravad.
  • Lihasvalu ja peavalu.
  • Nahalööve – punakas lööve, mis võib tekkida mõne päeva jooksul pärast palaviku algust.
  • Väsimus ja üldine halb enesetunne.

Kuigi enamik haigetest paraneb nädala või paari jooksul, võib liigesevalu mõnel inimesel püsida kuid või isegi aastaid (krooniline artralgia). Lapsed ja nooremad täiskasvanud haigestuvad tavaliselt kergemalt kui eakad või krooniliste haigustega inimesed.

Levik ja nakkuskäik

Leviku peamine viis on Aedes-sääskede (peamiselt Aedes aegypti ja Aedes albopictus) hammustus. Sääsed saavad viiruse, kui nad imevad verd nakatunud inimeselt või harvemini teistelt nakatunud loomadelt. Nakatanud sääsk võib seejärel viirust edasi kanda teistele inimestele.

Haigus võib levida kiirelt piirkondades, kus need sääsed on levinud, eriti troopilistes ja subtropilistes kliimatingimustes. Rahvusvaheline reisimine võib viiruse uutele aladele viia, põhjustades puhanguid.

Diagnoos

Chikungunya diagnoos põhineb:

  • haiguslool ja sümptomitel (ärev palavik + tugev liigesevalu),
  • viimase aja reisilugul või kokkupuutel piirkondadega, kus chikungunya levib,
  • laboriuuringutel: varases staadiumis kasutatakse RT‑PCR viiruse tuvastamiseks; mõne päeva pärast saab diagnoosida antikehade (IgM, IgG) abil.

Oluline on eristada chikungunyat teistest sääsklevikut põhjustavatest haigustest, nagu dengue ja Zika, sest ravi ja jälgimine võivad erineda.

Ravi

Spetsiifilist viirusevastast ravi puudub. Ravi on toetav ja keskendub sümptomite leevendamisele:

  • rohkelt puhata ja juua vedelikke;
  • palaviku ja valu leevendamiseks kasutada paratsetamooli (atsetaminofeen);
  • mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (NSAID‑id, nt ibuprofeen) tuleks kasutada ettevaatlikult ja üldjuhul alles siis, kui dengue on välistatud, sest NSAID‑id suurendavad verejooksu riski dengue puhul;
  • raskematel juhtudel võib olla vajalik haiglaravi ja sümptomaatiline ravi (nt tekkinud komplikatsioonide tõttu).

Arst võib soovitada füsioteraapiat pikaaegse liigesevalu korral. Raseduse ja sünnituse ajal on oluline konsulteerida tervishoiutöötajaga, sest viiruse ülekandumine emalt vastsündinule on võimalik sünnituse lähedal haigestumisel.

Riskigrupid ja tüsistused

  • Eakad inimesed ja krooniliste haigustega (nt südame‑, kopsu‑, neeruhaigused või immuunpuudulikkus) on riskirühmas raskemate haigusjuhtude ja tüsistuste tekkeks.
  • Vastsündinutel, rasedatel ja imikutel võib haigus olla tõsisem.
  • Harvemad tüsistused võivad hõlmata neuroloogilisi probleemid (nt meningoentsefaliit), südame‑ või silmaprobleeme.

Ennetus

Peamine viis ennetamiseks on vähendada sääskede levikut ja vältida hammustusi:

  • Tõrju sääski – kasutage naha‑ohutuid putukahirme (nt DEET, icaridin) vastavalt toote juhendile;
  • kandke pikki varrukatega riideid ja pikkasid pükse ning kasutage permethriini‑töötlusega riideid, kui võimalik;
  • kasutage akende ja uste ees sääsevõrke ning magage vajadusel sääsevõrgus;
  • eemaldage seisva vee kogunemiskohad (õlatagused, vanad rehvid, potid, õõnsused), kus sääsed paljunevad;
  • kohalikud vektori tõrjeprogrammid ja kogukonna tegevused vähendavad kõige paremini levikut suuremates piirkondades.

Vaktsiinid on väljatöötamisel ja mõned vaksiinikandidaadid on teatud riikides saanud heakskiidu või lubatuse; vaktsineerimise võimaluse ja soovituse kohta tuleb konsulteerida tervishoiuasutusega või reisimeditsiini spetsialistiga.

Reisimine ja avalik tervis

Reisijatele soovitatakse enne reisi uurida sihtriigi haiguseolukorda ja rakendada sääskede eest kaitsemeetmeid. Kui pärast reisi tekib palavik või tugev liigesevalu, pöörduge arsti poole ja teavitage teda reisiajaloost ja võimalikust kokkupuutest piirkondadega, kus chikungunya levib.

Oluline meeles pidada

Chikungunya ei ole tavaliselt eluohtlik enamikule inimestest, kuid võib põhjustada tugevat ja püsivat valu, mis mõjutab elukvaliteeti. Õigeaegne diagnoos, toetav ravi ja tõhusad ennetusmeetmed aitavad vähendada haigestumisi ja tüsistusi. Kui kahtlustate nakatumist, pöörduge tervishoiuteenuse osutaja poole.