Tanganyika — Tansaania mandriosa ja kunagine iseseisev riik (1961–1964)

Tanganyika on Tansaania mandriosa. Alates 9. detsembrist 1961 kuni 26. aprillini 1964 oli see iseseisev riik.

See oli Ida-Aafrika territoorium, mis asus India ookeani ja Aafrika Suurte järvede vahel: Victoria järve, Malawi järve ja Tanganjika järve vahel.

Kunagi oli see osa suuremast Saksa Ida-Aafrika kolooniast (saksa keeles Deutsch-Ostafrika), mis hõlmasid tänapäeva Rwandat, Burundit ja Tansaaniat, kuid mitte Sansibarit.

Pärast Esimest maailmasõda said tänased Rwanda ja Burundi osa Rahvasteliidu mandaadiks, mida valitses Belgia. Suurem osa sattus aga Briti võimu alla ja anti 1919. aasta Versailles' lepinguga Suurbritanniale üle. See kinnitati Rahvasteliidu mandaadiga 1922. aastal, millest hiljem sai ÜRO usaldusterritoorium. Suurbritannia muutis nime Tanganyika territooriumiks.

9. detsembril 1961 sai Tanganjika Rahvaste Ühenduse territooriumina iseseisvaks ja 9. detsembril 1962 sai sellest Rahvaste Ühenduse raames Tanganjika Vabariik. 1964. aastal ühines see koos Sansibari saartega, moodustades Tanganyika ja Sansibari Ühendatud Vabariigi, mis hiljem aastal muudeti Tansaania Ühendatud Vabariigiks.

Kuigi Tanganyika on Tansaanias endiselt olemas, ei kasutata selle territooriumi kohta enam ametlikult seda nime. See on siiski mugav viis viidata mandrile, mis erineb geograafiliselt ja kultuuriliselt väga palju Sansibarist. Tanganjika nime kasutatakse ka Tanganjika järve tähistamiseks.

Geograafia ja loodus

Tanganyika ehk Tansaania mandriosa on Aafrika kirderannikul paiknev lai territoorium, mille reljeef ulatub India ookeani rannikutelt sisemaale kõrgete mägede ja sügavate järvedeni. Mandril asuvad mitmed Aafrika tuntud loodusalad ja rahvuspargid (nt Serengeti, Ngorongoro) ning saunas kõrgub Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro. Rannikuala ja saared (nagu Sansibar) erinevad ranniku- ja saarekultuurilt ning kliimalt sisemaa savannidest ja mäestikupiirkondadest.

Lühike ajalooline ülevaade

Alustades 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Saksa koloniaalajastusest oli Tanganyika osa laiemast Saksa Ida-Aafrika kolooniast. Pärast Esimest maailmasõda okupeerisid Britid suure osa alast ning see anti 1919. aasta rahulepingute tulemusena Suurbritanniale; alates 1922. aastast toimis piirkond Rahvasteliidu mandaadina ja hiljem ÜRO usaldusterritooriumina. Briti periood mõjutas oluliselt majandust ja haldussüsteeme ning oli põhjuseks rahvuslike liikumiste tekkel.

20. sajandi keskpaigas kasvasid iseseisvusliikumised, mida juhtisid kohalikud poliitikud ja parteid, kõige tuntumana Julius Nyerere, kes oli Tanganyika esimene liider (esialgu peaminister, hiljem president) ning kelle juhtimisel kuulutati 9. detsembril 1961 riik iseseisvaks. Aastal 1962 kuulutati Tanganyika vabariigiks. 1964. aasta aprillis ühines Tanganyika Sansibariga ja loodi ühendriik, mille nimeks jäi algselt Tanganyika ja Sansibari Ühendatud Vabariik ning mida hiljem nimetati Tansaania Ühendatud Vabariigiks. Ühendus jättis Sansibarile teatud autonoomsad õigused.

Rahvastik, keel ja kultuur

Mandril elab palju erinevaid rahvusgruppe ja keelekogukondi. Põhilised suhtluskeeled on suahiili (Swahili) ja inglise keel; kohalikud etnilised keeled on samuti laialdaselt kasutusel. Kultuuriliselt on Tanganyika mitmekesine: idakäärust pärit mere- ja kaubandusmõjud segunevad sisemaise agro-pastoraalse traditsiooniga. Religioonide osas on esindatud nii islam, kristlus kui ka traditsioonilised uskumused.

Majandus

Tanganyika majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, mis on tähtsaim töö- ja sissetulekuallikas suurele osale elanikkonnast. Peamised ekspordi- ja sissetulekuartiklid on kohv, tee, puuvill, puuvill ning mõnes piirkonnas ka sisal ja muud põllumajanduskaubad. Lisaks on tähtis roll turismil (looduspargid, safarid) ning ka mõnel määral kaevandustel ja tööstusel.

Pärand ja tänapäev

Nimi Tanganyika elab edasi kui mugav ja sageli kasutatav nimetus Tansaania mandriosale viitamiseks, et eristada seda kultuuriliselt ja geograafiliselt erinevast Sansibarist. Samuti tähistab sama sõna suurt järve, Tanganjika, mis on üks maailma sügavamaid ja pikimaid järvi ning tähtis nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult (kalandus, transpordirajad).

Tanganyika ajalugu — alates saksa ja briti koloniaalajast kuni sõltumuse ja ühenduseni Sansibariga — on määranud oluliselt Tansaania tänapäevase poliitilise ja sotsiaalse struktuuri ning jätkab olulise osana riigi identiteedist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Tanganyika?


V: Tanganyika on Tansaania mandriosa. See oli Ida-Aafrika territoorium, mis asub India ookeani ja Aafrika Suurte järvede vahel.

K: Millal sai Tanganyika iseseisvaks riigiks?


V: 9. detsembrist 1961 kuni 26. aprillini 1964 oli Tanganyika iseseisev riik.

Küsimus: Millised osad kuulusid kunagi Saksa Ida-Aafrikasse?


V: Need osad, mis on tänased Rwanda ja Burundi, olid kunagi osa Saksa Ida-Aafrikast.

K: Kuidas omandas Suurbritannia Tanganyika?


V: Suurbritannia omandas Tanganyika 1919. aasta Versailles' lepingu alusel, mis kinnitati Rahvasteliidu mandaadiga 1922. aastal, millest hiljem sai ÜRO usaldusterritoorium.

K: Millal sai sellest Rahvaste Ühenduse kuningriik?


V: 9. detsembril 1961 sai Tanganyika Rahvaste Ühenduse territooriumina iseseisvaks.
K: Millal sai sellest Rahvaste Ühenduse raames Tanganyika Vabariik? V: 9. detsembril 1962 sai sellest Rahvaste Ühenduse raames Tanganyika Vabariik.

K: Mis on selle nimi praegu?


V: Ametlikult ei kasutata selle territooriumi kohta enam nime "Tanganyika"; see on siiski endiselt olemas Tansaanias ja seda kasutatakse sageli Tanganyika järvele viitamiseks või mugavalt Tansaania mandriosa tähistamiseks, mille geograafia ja kultuur erineb Sansibarist.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3