Valproaat ehk VPA on ravim, mille erinevad vormid on valproehape, naatriumvalproaat ja valproaadi poolnaatrium. Seda kasutatakse peamiselt epilepsia ja bipolaarse häire raviks ning ka migreeni ennetamiseks. Valproaati kasutatakse teatud tüüpi krampide ennetamiseks ning seda võib manustada nii intravenoosselt kui ka suu kaudu, erinevates toimevormides (nt vedelik, tavalised ja pikatoimelised tabletid).

Kuidas valproaat toimib?

Valproaadi toime ei ole üheainsa mehhanismiga täielikult seletatav, kuid peamised toimemehhanismid on:

  • GABA-taseme suurendamine ajus (inhibeeriv neurotransmitter), mis vähendab neuronite erutuvust;
  • sodiumi- ja T-tüüpi kaltsiumikanalite modulatsioon, mis aitab pärssida krampide algust ja levikut;
  • mõju neurotransmitterite ainevahetusele ja rakkude signaaliradadele, mis osaliselt seletab ka mõju meeleolule bipolaarse häire korral.

Milleks valproaati kasutatakse?

Valproaat on näidustatud erinevate seisundite raviks ja profülaktikaks:

  • erinevat tüüpi epilepsia ja korduvad krambid;
  • bipolaarse häire tujukõikumiste (eriti maania) ravi ja ennetus;
  • migreeni ennetamine teatud patsientidel;
  • mõnikord kasutatakse teisi neuroloogilisi või psühhiaatrilisi näidustusi arstliku otsuse alusel.

Manustamine ja annustamine

Valproaadi annus sõltub haiguse tüübist, patsiendi kaalust, vanusest, neeru- ja maksafunktsioonist ning teisest ravimitest. Annustamine tuleb alati kohandada arsti juhendamisel — annused võivad täiskasvanutel olla väga erinevad (alustades väiksematest annustest ja tõstes neid järk-järgult), samas lastel arvutatakse annus sageli kaalupõhiselt. Pikatoimelisi ja tavalisi vorme ei tohi omavahel vahetada ilma arsti juhendita. IV-vorm on ette nähtud näiteks ägedate olukordade (status epilepticus) korral haiglas.

Kõrvaltoimed ja ohud

Selle ravimi tavalised kõrvaltoimed on unisus, suukuivus, nõrkus, oksendamine ja iiveldus. Lisaks võivad esineda:

  • kaalutõus ja söögiisu suurenemine;
  • värisemine (tremor), peavalu, nägemishäired;
  • juuste väljalangemine (alopeetsia) ja juuste struktuuri muutused;
  • mälu- ja koordinatsiooniprobleemid, uimasus;
  • verehäired (nt trombotsütopeenia), maksafunktsiooni häired ja pankreatiit — need võivad olla tõsised ja nõuavad viivitamatut meditsiinilist sekkumist;
  • harvaesinev, kuid ohtlik seisund on hüperammoneemiline entsefalopaatia (kõrge ammoniaagisisaldus), mis võib põhjustada segasust või teadvuse häireid;
  • valproaat on seotud suurenenud enesetapuriskiga mõnede psühhiaatriliste patsientide puhul;
  • tähtis: valproaat põhjustab teadaolevalt rasedatel naistel, kes kasutatakse ravimit, sünnidefekte ja raseduse katkemist, mistõttu ei ole soovitatav rasedatel või rasestumisvõimelistel naistel valproaati võtta ilma väga kaalutletud põhjenduseta.

Rasedus, viljakus ja ennetus

Valproaat on tugevalt teraatogeenne. Raseduse ajal kasutamisel on suurenenud risk loote struktuursete defektide (nt neuraaltoru defektid — spina bifida), kardioloogiliste ja teiste väärarengute ning hilisemate kognitiivsete ja arenguliste probleemide osas. Seetõttu kehtivad sageli ranged soovitused:

  • rasedusplaani korral tuleb ravivõimalusi arutada raviarstiga — sageli püütakse valida alternatiivseid ravimeetodeid naistel, kes võivad rasestuda;
  • naistel, kellel valproaatist alternatiivi pole, nõutakse tavaliselt informeeritud nõusolekut ja tihedat raseduse planeerimise ning jälgimise skeemi;
  • enne rasestumist soovitatakse arsti nõu järel folaatpreparaadi (foolhape) kasutamist, kuid see ei eemalda kõiki riske;
  • valproaat võib mõjutada viljakust ja on seotud hormonaalsete kõrvaltoimetega (nt polütsüstiliste munasarjade sündroomiga seotud sümptomid mõnel naisel).

Koostoimed ja vastunäidustused

Valproaat mõjutab ja on mõjutatud mitmetest teistest ravimitest. Näiteks mõjutab see teiste epilepsiaravimite (nt lamotriqiini) taset, samuti võib see suhelda antikoagulantide, bensodiasepiinide ja muude ravimitega. Enne uue ravimi alustamist või lõpetamist teavitage arstile kõiki kasutatavaid ravimeid, toidulisandeid ja taimi sisaldavaid preparaate.

Valproaat on vastunäidustatud patsientidel, kellel on tõsine maksahaigus, urea tsükli häired või teadaolev ülitundlikkus valproaadile. Samuti tuleks valvsalt kaaluda kasutamist patsientidel, kellel on varasem pankreatiit või teatud geneetilised/mitokondriaalsed haigused (nt POLG-mutatsiooniga seotud haigused), eriti lastel ja noortel — valproaadi kasutamine võib neil põhjustada rasket maksakahjustust.

Järelevalve ja uuringud ravi ajal

Valproaati kasutav patsient vajab regulaarselt jälgimist:

  • maksafunktsiooni testid (ALT, AST) ravi alguses ja perioodiliselt edasi;
  • verearv (sh trombotsüütide määramine) võib olla vajalik, kui on verehüübehäire kahtlus või sümptomid;
  • vajadusel ammoniaki kontsentratsiooni kontroll, kui esinevad segasus või teadvusehäired;
  • ravimi seerumtaseme määramine võib olla kasulik kliinilistes olukordades (nt kahtlus toksilisusest või ebapiisavast kontrollist), kuid taseme mõõtmine ei asenda kliinilist jälgimist;
  • raseduse planeerimisel ja raseduse ajal tihe kliiniline ning laboriline jälgimine.

Kui peaks pöörduma arsti poole?

Võtke kohe ühendust arstiga või pöörduge erakorralisse osakonda, kui ilmnevad:

  • tugev kõhuvalu või oksendamine (võib viidata pankreatiidile);
  • äratuntavad kollatõbi või tugev väsimus, nõrkus (võivad viidata maksakahjustusele);
  • segasus, teadvuse muutused või tugev unisus (võib viidata hüperammoneemiale või muule tõsisemale probleemile);
  • rasked allergilised reaktsioonid, tugev nahalööve või luu- ja vereloomehäired.

Praktilised nõuanded

  • ärge lõpetage valproaadi võtmist järsult ilma arsti loata — see võib provotseerida krampe või ägenemist;
  • salvestage ravim vastavalt pakendil olevale infole (tavaliselt toatemperatuuril, kuivas kohas);
  • teavitage kõiki oma ravijaid (sh hambaarst, mööduv arst) valproaadi kasutamisest;
  • kui olete rase või plaanite rasestuda, konsulteerige kindlasti raviarstiga valproaadi kasutamise riskide ja alternatiivide üle.

Lõplik otsus valproaadi kasutamise kohta peab põhinema individuaalsel riski ja kasu kaalumisel koos raviarsti või eriarstiga. Kui teil on küsimusi oma konkreetse ravi, annustamise või kõrvaltoimete kohta, pöörduge raviarsti või apteekri poole.