Valencia katedraal (Metropolitan Basilica Cathedral) on pühendatud Pühale Maarjale ja on üks Valencia silmapaistvamaid ajaloolisi ja arhitektuurilisi monumente. Kiriku ehitust alustati 1238. aastal Valencia esimese piiskopi Pere d'Albalat’in juhtimisel pärast linna vallutamist Aragóni kuninga poolt. Katedraal rajati osaliselt olemasoleva mošee kohale; see mošee oli omakorda püstitatud endise läänegooti katedraali kohal. Tulemusena on hoone kihiliselt kujunenud ja näitab järele jäänud eri ajastute kihistusi.

Arhitektuur ja stiilid

Katedraali peamiseks stiiliks on gooti arhitektuuri vahemereline ehk harilikult nimetatud València gootika. Samas on hoones nähtavad ka palju teisigi kunstiajastuid: romaani, prantsuse gooti mõjutusi, renessanss-, barokk- ja neoklassitsistlikke elemente, mis pärinevad erinevatest ehitus- ja ümberkujundusperioodidest. Interjööris on lai laudadest kirikuruum (lat. ristikujuline põhiplaan), külgsalad ja mitmed kapellid, mis on kujundatud eri ajastute maitse järgi.

Püha Graal — kabel ja kruus

Üle maailma on levinud mitu malendit, mida väidetakse olevat Püha Graal. Üks neist on eksponeeritud Valencia katedraali kabelis. Mitmed kristlikud ajaloolased ja usuline traditsioon peavad seda kruusi väga varaseks ja võimalikuks viimsel õhtusöögil kasutatud anumaks. Seda anumaks peetavat kruusi on kasutatud ka kui ametlikku paavstikarikat: mitmed paavstid on seda kasutanud, viimasena mainitakse paavst Benedictus XVI 9. juulil 2006. aastal. Kruus ise dateeritakse tihti 1. sajandist; selle kinkis katedraalile kuningas Alfons el Magnànim 1436. aastal.

Kunst ja reliikviad

Katedraal sisaldab tähelepanuväärset kogumikku maalidest ja sacraliaatest. Seal võivad huvi pakkuda Pürenee poolsaare varaseimad ja parimad kvatrocento (15. sajandi) tööd, mille kunstnikud olid sageli seotud Rooma kunstikeskkonnaga. Modeleering ja tellimused tulid ka seostest Roomaga — osa kunstnikest töötasid tellimuste alusel, mille taga oli muuhulgas hilisem paavst Rodrigo Borgia (paavst Aleksander VI). Aleksander VI, olles veel kardinal, toetas Valencia tähtsuse tõstmist ning selle peapiiskopi asukoha küsimust; selle taotluse kinnitamine toimus 1492. aastal.

Tähtsamad vaatamisväärsused

  • Püha Graali kabel — kruus ja kabel, kus see on eksponeeritud;
  • El Miguelete (Micalet) — gooti kellatorn, kuhu saab ronida ja nautida linnavaadet (torn on üks katedraali sümboleid);
  • Kapellid ja külgaltaritused — mitmed rikkalikult kaunistatud barokk- ja renessansskapellid;
  • Muuseum ja sakristia — kogumikud religioosseid kunstiteoseid ning kiriku ajaloolised esemed.

Ajalooline ja kultuuriline tähendus

Valencia katedraal on olnud linna religioosse elu keskuseks alates keskajast ning on tänini Valencia peapiiskopi ametlik katedraal. Tema mitmekihiline ehituslugu kajastab piirkonna poliitilisi ja kultuurilisi muutusi — moslemi-, rooma- ja kristliku pärandi põimumist ning hilisemat kunstilist arengut. Külastajatele annab katedraal võimaluse tutvuda nii arhitektuurilise arenguga läbi sajandite kui ka näha olulisi religioosseid reliikviaid ja kunstiteoseid.

Soovitused külastajale: pööra tähelepanu katedraali eri stiilide segunemisele, külastades nii peaaltariruumi kui ka kapelle ja torni; jälgi lahtiolekuaegu ning muuseumi või giidiga ekskursioonide võimalusi, et saada põhjalikum ajalooline ülevaade.