Vundament: mis see on ja kuidas ehitatakse

Vundament on hoone madalaim osa. Hoone vajab tugevat vundamenti, kui ta tahab kaua seista. Raskem hoone või pehmem pinnas vajab sügavamat vundamenti.

Vundamendi tegemiseks kaevavad insenerid maa sisse kraavi. Nad kaevavad, kuni jõuavad tahke pinnaseni. Kui kraav on piisavalt sügav, täidetakse see tugeva ja kõva materjaliga. Mõnikord kasutatakse betooni. Betooni saab muuta tugevamaks, kui kraavi panna pikad õhukesed ümmargused terastükid. Kui betoon kuivab, seob teras vundamendi kokku. Me nimetame seda raudbetooniks. Kui vundament on tihedalt pakitud ehk kõvaks kuivanud, võib alustada ehitustöödega.

Mis on vundamendi ülesanne?

Vundamendi peamine ülesanne on kanda kogu hoone raskus ja jagada see ühtlaselt maapinnale, nii et hoone ei vajuks ega praguneks. Vundament:

• ülekannab koormused kandvale pinnasele,
• suurendab hoone stabiilsust,
• eraldab hoone niiskust maapinnast, kui on õige niiskuskaitse,
• takistab külmakahjustusi, kui on arvestatud külmumis-sügavusega.

Vundamendi tüübid (lihtne ülevaade)

Vundamendi valik sõltub hoone suurusest, raskusest ja pinnase omadustest. Peamised tüübid:

• Ribavundament (strip footing) – kasutatakse tavaliselt ridade all, mis toetavad seinu.
• Punktvundament – betooniplokid või soklid üksiktelementide all (näiteks sambad või sammastalad).
• Plaatvundament (raft/slab) – kogu konstruktsiooni all terve betoonplaat; sobib pehmematele pinnastele ja ühtlase koormusega ehitistele.
• Vaiad ehk süvavundament – kasutusel siis, kui pindmine pinnas on liiga pehme; koormus viiakse sügavale tahkele põhidetailile via teras- või betoonvaiade.
• Funktsionaalsed kombineeritud lahendused – näiteks ribad + plaadid või vaiad koos sarnaste elementidega.

Kuidas ehitatakse vundamenti — samm-sammult

• Geotehniline uuring ja projekteerimine: enne kaevetöid tehakse pinnase uuring, et määrata kandevõime, külmumis-sügavus ja veeolud. Selle põhjal projekteeritakse sobiv vundament.
• Märgistamine ja kaevamine: maa märgitakse ja kaevatakse sobivasse sügavusse — sageli kuni külmumis-sügavuse alla või kuni tahke pinnaseni (kraavi kaevamine).
• Põhja ettevalmistus: kaevu põhja tasandatakse ja tihendatakse; mõnikord tehakse killustikust drenaažikiht või paigaldatakse kapillaari katkestavad kihid.
• Vormi ja armatuuri paigaldus: paigaldatakse vormid ja raudbetooni armatuurid (seda kirjeldusega täpsustatakse: pikkade õhukeste ümmarguste terastükkide ehk armatuurraudade paigaldus).
• Valamine: täidetakse betooniga (betooni) või kasutatakse muid sobivaid materjale vastavalt projektile. Kui betooni sisse on pandud armatuur, siis tekib raudbetooniks nimetatav tugev konstruktsioon.
• Hooldus ja kuivamine: betooni jäetakse paranema ja kuivama (tavapäraselt võtab betoonil olulisema tugevuse saavutamine mitu päeva, täielik tugevus saavutatakse tavaliselt 28 päevaga, kuid see võib sõltuda tingimustest).
• Hüdro- ja soojustus: peale kuivamist paigaldatakse vajadusel hüdroisolatsioon, välistatud krohvid ja soojustusplaadid.
• Tagasitäide ja tihendamine: vundamendi ümber täidetakse pinnast ja tihendatakse see korralikult, et vältida hilisemat vajumist.
• Kui vundament on piisavalt kõvaks kuivanud, võib alustada ehitustöödega.

Mida arvestada planeerimisel

• Pinnase kandevõime: pehme pinnase korral tuleb kasutada vaiasid või plaatvundamenti.
• Külmumis-sügavus: Eesti kliimas tuleb vundament paigutada sügavamale kui maa külmub, et vältida külmakeerdumist ja tõusu.
• Vesise pinnase korral: vajalik on drenaaž ja hüdroisolatsioon, et kaitsta betooni niiskuse eest.
• Hoone kaal ja kasutus: suureprojektide puhul nõuab vundament tugevamaid ja sügavamaid lahendusi.

Levinud probleemid ja nende tähendus

• Vundamendi vajumine või nihkumine: võivad viidata ebapiisavale kandevõimele või ebaõigele tihendusele. Lahendus: geotehniline kontroll ja vajadusel tugevdamine (vaiad, injekteerimine).
• Praod vundamendis: väiksed üksikud praod võivad olla normaalne nähtus kahanemisel, aga laiad või kasvavad praod vajavad uurimist.
• Niiskus- ja lekkekahjustused: põhjustavad krohvi ja soojustuse kahjustusi; lahenduseks hüdroisolatsioon ja drenaaž.
• Kapillaarne tõus: niiskus tõuseb maa kaudu soklisse — selle vältimiseks kasutatakse kapillaarvastast kihti või tõkestust.

Hooldus ja parandamine

Korrapärane kontroll sokli ja vundamendi ümbruse üle, vee juhtimine majast eemale (kallutus maa- ja vihmavee juhtimiseks), drenaaži kontroll ja külgmiste pinnaste tihendamine aitavad vundamendi eluiga pikendada. Kui hakkavad ilmnema probleemid (praod, niiskus, ebaühtlane vajumine), kutsuge spetsialist, kes teeb geomeetrilise ja geotehnilise kontrolli ning teeb paranduseprojekti.

Kokkuvõtteks: korralikult projekteeritud ja ehitatud vundament on hoone alustala. Õige tüübi valimine, pinnase tundmine, korralik betoneerimine, armatuuri kasutamine ja niiskuskindlus on need peamised tingimused, mille täitmisel seisab hoone kaua ja turvaliselt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on inseneriteaduskonna vundament?

K: Miks vajab hoone tugevat vundamenti?

K: Millised tegurid mõjutavad vundamendi sügavust?

K: Kuidas teevad insenerid vundamenti?

K: Mis on raudbetoon ja kuidas seda valmistatakse?

K: Mis juhtub pärast seda, kui vundament on tihedalt kokku pakitud või kõvaks kuivanud?

K: Miks on oluline, et enne ehituse alustamist oleks tugev vundament?

Otsing