Bütsantsi arhitektuur: definitsioon, ajalugu ja mõju

Bütsantsi arhitektuur: ajalugu, tunnusjooned ja pärand — Konstantinoopoli katedraalidest mosaiikideni; avasta selle mõju Euroopa ja Lähis-Ida keskaja ja hilisema arhitektuuri arengule.

Bütsantsi arhitektuur on Bütsantsi impeeriumi arhitektuuristiil. Seda terminit kasutavad tänapäeva ajaloolased Konstantinoopolis asuva Ida-Rooma impeeriumi kohta. Impeerium kestis üle aastatuhande. See jättis püsiva mõju Euroopa ja Lähis-Ida keskaegsele arhitektuurile. See mõjutas ka hilisemat renessanssarhitektuuri ja Osmanite arhitektuuri.

Mis on bütsantsi arhitektuur?

Bütsantsi arhitektuur viitab peamiselt kirikuehitisele ja nendega seotud avaliku ehituse vormidele, mis kujunesid välja Ida-Rooma impeeriumi keskuses Konstantinoopolis (tänane Istanbul) ning levisid selle mõjusfääri. Seda iseloomustab tugev rõhk ruumilise keskpunkti loomisele (näiteks kõrgete kuplite abil), sisekujunduse rikkalik mosaiik- ja ikoonikaunistus ning liturgilisest funktsioonist lähtuv ruumi korraldus.

Ajaloolised faasid

• Varane bütsantsi periood (4.–7. sajand) – kujunesid välja suured katsed kombineerida rooma-baasilikalisi ja idapäraseid keskse ruumi lahendusi; kuulus näide on Hagia Sophia (ehitatud 532–537, keiser Justinianuse valitsemise ajal).
• Keskmine periood (9.–12. sajand) – domineeris rist-ruutplaan (cross-in-square) väiksemate ja keskmiste kirikute puhul; dekoratiivsed mosaiigid ja ikoonikunst muutusid veelgi olulisemaks.
• Hilisbütsantsi periood (13.–15. sajand) – pärast 4. ristisõda ja Konstandinopoli langemist tekkisid piirkondlikud varieerumised ja stilistiline keerukus; mõjutusi liikus ka väljapoole impeeriumi piire.

Põhiomadused

• Kuplid ja pendentivid – kuplite toetamiseks kasutati pendentive’e (kolmepoolseid kaarekonstruktsioone), mis võimaldasid asetada ümmarguse kupli nelinurkse ruumi kohale.
• Ruumiorganisatsioon – rõhk kesksele ruumile ja liturgilisele voolule; sageli keskselt struktureeritud altariruumi ja koridori vahel.
• Sisekujundus – seinu ja apsiseid kaunistati kuldsete taustadega mosaiikide, ikoonide ja relieefide abil; välimus võis jääda tagasihoidlikuks, siseruum aga suurejooneliseks.
• Materjalid ja tehnika – tihti kasutati tellist, sammastega kombineeritud kivimaterjali, lubi- ja savimört; oluline oli klaasmosaiigi ja kullatud tesseraede kasutus.
• Skulptuur ja ornamentika – figuuriline skulptuur oli tagasihoidlikum kui klassikalises antiigis, seevastu dekoratiivsed kapiteelid, krohvi- ja mosaiikmustrid olid levinud.

Tuntud näited ja piirkonnad

Hagia Sophia Konstantinoopolis on kõige tuntum bütsantsi meistriteos kupli ja suure ruumilahenduse tõttu. Teised olulised näited leiab Ravenna (nt San Vitale), Kreeka kloostrikompleksid (nt Hosios Loukas) ning Konstantinoopoli kirikud nagu Chora (Kariye) oma mosaiikidega. Bütsantsi pärand on näha ka Balkani poolsaarel, Kreetal, Kyprosel ja Moskva varases kirikuarhitektuuris.

Mõju ja pärand

• Osmanite arhitektuur – 15.–16. sajandi Osmanite meistrid, sh Mimar Sinan, võtsid üle bütsantsi ruumilisi ideid ja kuplite süsteeme, arendades neid edasi.
• Lääne-Euroopa ja renessanss – kontakti ja teadmiste liikumise kaudu mõjutas Bütsantsi arhitektuur ka mõningaid renessansilisi ja hilisemat tüüpi lahendusi, eriti Itaalias.
• Kultuuriline ja religioosne pärand – mosaiigid ja ikoonikunst teenivad tähtsat allikat usulise ja kunstilise mõtlemise mõistmisel keskajal.

Kaitse ja uurimine

Paljud bütsantsi ehitised on tänapäeval muudetud, rekonstrueeritud või kasutuselt kadunud — osa neist on muudetud mošeedeks, osa on UNESCO maailmapärandi nimistus. Arheoloogiline ja kunstiajalooline uurimus aitab mõista konteksti, ehitustehnikaid ja restaureerimise põhimõtteid, et säilitada see tähtis pärand tulevastele põlvedele.

Kokkuvõte

Bütsantsi arhitektuur oli mitmekesine ja mõjukas stiil, mille keskseks tunnuseks olid kuplid, ruumikesksus ja rikkalik sise-dekoratsioon mosaiikide ning ikoonidega. Selle mõju ulatub nii pühakutest kirikutest kui ka hilisematest ilmalikest ja religioossetest ehitistest läbi kogu Vahemere piirkonna ja kaugemalegi.

Nagu eristav stiil

Varajane Bütsantsi arhitektuur arenes välja varakristlikust arhitektuurist. Varakristlikus stiilis oli tüüpiliselt kolme või viie saarekesega basiilika. Tavaliselt olid need puidust katusega. Võlvid ja kupplid olid harva kasutusel. Bütsantsi arhitektuuris kasutati harva kolme- või viiesaarelisi basiilikaid. Selles stiilis kasutati sageli kuppleid. Kasutati ka poolkuppe, eriti apsise kohal. See saavutas oma kõrgeima vormi pendli kasutamisega. Neid kasutatakse tavaliselt kuppli toetamiseks. Bütsantsi pendentiiv on geomeetriline vorm, mille puhul kasutatakse nelja kolmnurkset jalga, mis istuvad ruudukujulisel alusel. See kujunes välja 6. sajandil Bütsantsi keisri Justinianus I valitsemisajal. Sel ajal sai Bütsantsi arhitektuurist eriline stiil. Selle stiili eripäraks olid ka aknaga kupplid. Eesmärk oli, et kuppel näeks välja nagu kroon, mis on valguse kalliskividega kaunistatud.

Kuppel rippuvas asendis

Küsimused ja vastused

K: Mis on bütsantsi arhitektuur?

K: Kui kaua kestis Bütsantsi impeerium?

K: Millist mõju avaldas Bütsantsi impeeriumi arhitektuur Euroopa ja Lähis-Ida keskaegsele arhitektuurile?

K: Milliseid arhitektuuristiile mõjutas Bütsantsi arhitektuur?

K: Mis on mõiste "Bütsantsi arhitektuur" tänapäevane tähendus?

K: Mis on Ida-Rooma impeeriumi teine nimetus?

K: Milline on Bütsantsi arhitektuuri tähendus?

Otsing