Osmanite arhitektuur ajalugu ja peamised tunnused

Osmanite arhitektuur on Osmanite impeeriumi arhitektuur. See tekkis Bursas ja Edirnes 14. ja 15. sajandil ning arenes edasi, võttes mõjutusi varasemast seldžuki arhitektuurist. Samuti peegeldusid selles traditsioonis Bütsantsi ja Iraani arhitektuurilised lahendused. Pärast Konstantinoopoli vallutamist osmanite poolt mõjutasid seda ka islami mamluki traditsioonid. Peaaegu 400 aasta jooksul olid Bütsantsi arhitektuuriobjektid, nagu Hagia Sophia kirik, eeskujuks paljudele Osmanite mošeedele. Üldiselt võib osmanite arhitektuuri käsitleda kui süntesi Vahemere ja Lähis-Ida arhitektuuritraditsioonidest, kus kombineeriti nii ruumilisi kui dekoratiivseid elemente.

Ajaloolised etapid

Osmanite arhitektuuri võib jagada suuremaks kolmeks etapiks:

Varajane periood (Bursa, Edirne) — lihtsamad platsiplaanid ja ristvõlvide ning kuplite kombineerimine.
Klassikaline periood (Istanbul pärast 15. saj.) — kupliõpet edasiarendatakse, tekib harmooniline keskne ruum; selle perioodi silmapaistvaim esindaja on arhitekt Mimar Sinan, kelle tööd andsid aluse „klassikalisele osmanite stiilile”.
Hilisem periood (18.–19. saj.) — Euroopa barokk- ja rokokoo-mõjud, rikkalikum dekoratsioon ja uued ehitusmaterjalid.

Selle arenguga kerkisid esile suured komplekssed hoonevormid (nt mošee koos medrese, haigla, imaret’i ja hamamiga), mis muutusid linnaehituse keskseteks elemendiks.

Peamised tunnused

Ruumikontsentratsioon ja kuplisüsteem: Osmanid oskasid ehitada suurt kaetud ruumi, mida tähistas kesksel kuplil põhinev plaan ning selle ümber paiknevad poolkupplid ja väiksemad kuplid. Nad kasutasid võlvid, kupplid, poolkupplid ja sambad, et luua avaraid, omavahel ühendatud ruume.
Valgus ja proportsioon: Kupli laskumisel töödeldi valgust läbilaskevaks — aknad kupli aluses (rummis) ja poolkuplites lõid peene valguse, mis rõhutas sisemisi proportsioone ja rüüside mustreid.
Minaretid: Õhukesed, kõrged minaretid (nn „pliiatsminaretid”) said osmanite identiteediks — sageli mitu minaretti suurte mošeede kõrvale.
Ruumikompleksid ehk külliyed: Mošeed ei olnud ainult palvepaigad, vaid osa suuremast teenuskeskusest, mis sisaldas haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuasutusi.
Materjalid ja tehnika: Ehitusel kasutati lõigatud kivi, tellist ja puitu; kuplid kaeti tavaliselt vaske või pliiga. Struktuursetel lahendustel (nt pendentiivid ja poolkuplid) saavutati tugevus ja suured avad.
Ornamentika ja sisustus: Interjööre kaunistasid käsitsi maalitud plaatkeraamika (tuntud on Izniku tüüpi plaadid), kaligraafia, geometrilised ja taimeornamendid, muqarnas-dekoratsioonid ning värvilised mosaiigid. Osmanite Mošee muutus kitsast ja pimedast, araabitsaga kaetud seintega kambrist ilusaks pühakojaks.

Olulised tüübid ja näited

Osmanite arhitektuur hõlmas mitut tüüpi hooneid: suured sufi-mosque komplekssid, külliyed, turud ja sildadega ühendatud rajatised, palee- ja elamuarhitektuur. Kuulsad näited on (ilma linkideta): Süleymaniye mošee, Sinani Selimiye mošee, Sinani arvukad sildade, haiglate ja hamamide ehitised ning Topkapı palee. Hagia Sophia rolli osmanite mošeeprojekteerimises tuleb samuti esile tuua, kuna selle avar kupliruumi kontseptsioon mõjutas paljusid hilisemaid lahendusi.

Pärand ja tähendus

Osmanite arhitektuur on oluline nii tehnilises kui esteetilises mõttes: see ühendab ehitustehnikaid, ruumilist suurtükivõimet ja rikkalikku dekoreerimist. Paljud osmaniaegsed hooned on tänapäeval kaitstud kultuuriväärtused ja mitmed neist on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Nende hoonete uurimine aitab mõista nii islami kultuurilist ajalugu kui ka regionaalse arhitektuuri arengut Vahemere ja Lähi-Ida ristumiskohas.

Mohamed Ali mošee, Kairo; näide klassikalisest osmanlikust arhitektuurist

Küsimused ja vastused

K: Mis on osmanlik arhitektuur?

V: Osmanite arhitektuur on Osmanite impeeriumi arhitektuur, mis tekkis 14. ja 15. sajandil Bursas ja Edirnes. See on mõjutatud Bütsantsi, Iraani ja seldžuki arhitektuurist ning islami mamluki traditsioonidest pärast Konstantinoopoli vallutamist osmanite poolt.

K: Kuidas arenes osmanite arhitektuur?

V: Osmanite arhitektuur arenes välja varasemast seldžukite arhitektuurist ning oli mõjutatud Bütsantsi, Iraani ja seldžukite arhitektuuritraditsioonidest. Pärast Konstantinoopoli vallutamist osmanite poolt mõjutasid seda ka islami mamluki traditsioonid.

Küsimus: Millised olid osmanite arhitektuuri eripärad?

V: Osmanid saavutasid oma arhitektuuriteostes kõrge meisterlikkuse taseme, luues harmooniat nii sisemiste ja väliste ruumide kui ka valguse ja varju vahel. Nad kasutasid võlvid, kupplid, poolkupplid ja sambad, et muuta mošeed kitsastest pimedatest kambritest, mille seinad olid kaetud araabitsaga, ilusateks pühakodadeks.

K: Kuidas mõjutas Hagia Sophia Osmanite arhitektuuri?

V: Peaaegu 400 aasta jooksul olid Bütsantsi arhitektuuriobjektid, nagu Hagia Sophia kirik, eeskujuks paljudele Osmanite mošeedele.

K: Kus tekkis osmanlik arhitektuur?

V: Osmani arhitektuur tekkis Bursas ja Edirnes 14. ja 15. sajandil.

K: Millist sünteesi võib näha osmani arhitektuuris?

V: Osmani arhitektuuri on kirjeldatud kui sünteesi nii Vahemere maade kui ka Lähis-Ida riikide arhitektuuritraditsioonidest.