Salong (prantsuse parloir) — tähendus, ajalugu ja tänapäevane kasutus
Salong (prantsuse parloir) — tähendus, rikas ajalugu ja tänapäevane kasutus: avastage salongi roll kodudes, kloostrites ja ärimaailmas alates keskajast kuni tänapäevani.
Salong tuleb prantsuse sõnast parloir, mis tuleneb sõnast parler ja tähendab sõna-sõnalt "rääkida". Algupärast tähendust arvestades on salong pigem vastuvõtu- või vestlusruum – majasisene koht, kus inimesed kogunesid, suheldi ja vastu võeti külalisi. Piiblis (kohtumõistja 3:20) mainitakse "suvise salongi", mis viitab väikesele katusele ehitatud toale, mille aknad olid avatud õhu ja tuule püüdmise eesmärgil; sellisel ruumil oli tavaliselt uks, mille kaudu külastajad sisse sisenesid. Mõnes kultuuris on sarnasele ruumile teised nimed: näiteks Türgis kasutatakse sõna kiosk.
Tähendus ja keeleline kasutus
Sõna "salong" on laienenud mitmele tähendusele. Lisaks kodusele vastuvõturuumile kasutatakse seda ka ärilistes kontekstides: osades Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide osades on see tavaline nimetus teatavat tüüpi teeninduskohtadele, näiteks "ice cream parlour" ja "pizza parlour". Samuti kohtab väljendeid nagu "beer salongid", veinisalongid või isegi humoorikaid nimetusi nagu "spagetisalong". Kohvikuid on kirjeldatud ka kui "kohvisalonge" ning mõnikord kasutatakse sõna erialaste teenuste kohta, näiteks tätoveeringusalong või ilusalong.
Ajalooline ja religioosne kontekst
Piibli tekstidest ja muinasajaloolistest allikatest leiab salongi näiteid ka religioosses ja avalikus ruumikasutuses. Näiteks Piiblis nimetatud "sisemised ruumid" (1. Ajaraamatus 28:11) olid väikesed kambrid, mille Saalomon ehitas ümber templi kahe külje ja ühe otsa vahel (1. Kuningate 6:5). Mõned teadlased tõlgendavad neid ruume kui eesruumi ja pühamut või muidu pühitsetud kambreid, mis täitsid nii praktilisi kui rituaalseid funktsioone.
Keskaegses kristlikus kontekstis eristati tihti kahte tüüpi salongi kloostrites. Välisruum oli koht, kus mungad või nunnad võisid kohtuda väliskülalistega ja ajada asju väljaspool kloostri igapäevast elu; see asus tavaliselt kloostri lääneosas, peasissekäigu lähedal. Sisemine salong paiknes kloostri idaosas, tihti kapiitlimaja kõrval, ning oli mõeldud ainult kloostrikogukonna liikmetele: seal võidi vahetada mõtteid ja pidada vestlusi ilma kogu kloostri vaikust rikkuva meluta. Enamik orduid püüdis säilitada kloostris vaikust ja sisemine salong võimaldas sellega kooskõlas suhtlemist väiksemas ringis.
Sõltuvus ajastust ja ühiskonnast
Salongi kuju ja tähendus on ajas muutunud. Suuremates majades ja mõisates kujunes salongist ametlik elutuba: sajandi lõpul oli see sageli pidulik ruum, mida kasutati pühapäeviti või eriüritustel ning mis võis olla nädala jooksul suletud. Perekonnad hoidsid salongis oma parimat mööblit, kunstiteoseid ja teisi väärtesemeid; samuti võidi seal ajutiselt väljas eksponeerida surnu surnukeha matuste korraldamise ajaks. 20. sajandi jooksul hakkasid arhitektid ja sisekujundajad ruumi funktsiooni ümber mõtestama, muutes salongi kasutust. Tänapäeval on traditsiooniline salong paljudes kodudes asendunud avarama ja igapäevaselt kasutatava elutoaga, kuid mõiste elab edasi nii koduses kultuuris kui ka ärinimetustes.
Tänapäevane mitmekesisus
Tänapäeval võib sõna "salong" tähendada nii kodust vastuvõturuumi kui ka erinevaid teenindusruume: ilusalongid, juuksurisalongid, tatoveerimissalongid, kohvikud ja toidukoha tüübid (näiteks jäätise- või pitsasalong) kasutavad seda sõna oma nime osana. Mõnes keeles või piirkonnas on "salong" seotud luksuse ja pidulikkusega, teistes again tähistab lihtsalt väikest, hubast ruumi suhtlemiseks või teenindamiseks. Kultuuriline kohalolek, mööbli ja sisustuse kvaliteet ning ruumi funktsioon määravad, kas räägitakse "salongist", "elutoast" või mujalt laenatud vastega ruumist.
Kokkuvõttes on salong olnud läbi ajaloo paindlik mõiste: algselt vestlus- ja vastuvõturuum, hiljem pidulik esine elutuba ning tänapäeval nii kodune kui kommertslik kohtumis- või teenindusruum, mille tähendus sõltub kontekstist ja ajastust.
Kreeka taaselustatud salong Metropolitan Museum of Artis.
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab sõna "parkour"?
V: Salong on ruum majas, kus inimesed saavad kohtuda ja rääkida. See tuleb prantsuse keelest sõnast parloir, mis tähendab "rääkida".
K: Kuidas kasutati salongi keskaegsetes kristlikes kloostrites?
V: Keskaegsetes kristlikes kloostrites oli kaks tuba, mida nimetati välis- ja sisemisteks salongideks. Välisruum oli koht, kus mungad või nunnad võisid kohtuda külastajatega ja teha äri väljaspool kloostrit elavate inimestega. Sisemine salong oli koht, kus nad võisid vestelda, ilma et teised kloostris viibijad häiriksid.
K: Millised on veel mõned sõna "salong" kasutusviisid?
V: Sõna "salong" kasutatakse ka teatud tüüpi restoranide, näiteks jäätise-, pitsa-, õlle-, veini- või spagetisalongi kirjeldamiseks. Seda võib kasutada ka spetsiaalse teenindusettevõtte, näiteks tätoveeringusalongi või kohviku kirjeldamiseks kui kohvikusalongi.
Küsimus: Kuhu ehitas Saalomon 1. Ajaraamatus 28:11 kohaselt sisekambrid?
V: 1Kr 28:11 kohaselt ehitas Saalomon väikesed ruumid või kambrid ümber templi kahe külje ja ühe otsa (1Kr 6:5). Neid nimetati sisekambriteks või sisemisteks salongideks.
Küsimus: Mis on suvine salong, mida mainitakse kohtumõistjate 3:20?
V: Kohtumõistjate 3:20 mainitud suvine salong on väike maja kohale ehitatud ruum, millel on avatud aknad, et püüda tuuled ja mille sissepääsuuks viib väljapoole, et külastajad saaksid sisse astuda.
K: Kuidas on ruumi kasutamine 20. sajandi jooksul muutunud?
V: 20. sajandi jooksul on arhitektid ja sisekujundajad muutnud selle ruumi kasutamist. Enamikus kodudes on see asendatud elutoaga .
Otsige