Sagrada Familia (täisnimi Basílica i Temple Expiatori de la Sagrada Famíliakood: cat edendada kood: ca) on suur roomakatoliku kirik Barcelonas, Kataloonias, Hispaanias. Projekti on seotud ja selle kuulsaim loovisik on arhitekt Antoni Gaudí (1852–1926), kelle isikupärane stiil on saanud kiriku üheks olulisemaks tunnuseks.
UNESCO on kantud Sagrada Família töid ja Gaudí teisi projekte osana maailmapärandist (maailmapärandi). 2010. aasta novembris pühitses paavst Benedictus XVI kiriku ning andis sellele basiilikaks (statuse „minor basilica“), mis rõhutas hoone religioosset tähtsust hoolimata sellest, et ehitus ei olnud lõpule viidud.
Ajalugu ja ehituse käik
Ehitus algas 1882. aastal. Algseks projektijuhiks oli prantsuse arhitekt Francisco de Paula del Villar, kuid 1883. aastal võttis töö enda kätte arhitekt Antoni Gaudí, kes muutis algse visiooni täielikult oma unikaalsete arhitektuuriliste ja insenerideedega. Gaudí pühendus Sagrada Família projektile kogu oma ülejäänud elu ja hakkas hoonet kujundama nii, et see sümboliseeriks kristlikku õpetust läbi arhitektuuri ja skulptuuri.
Gaudí suri 1926. aastal; tema surmahetkel oli valminud vähem kui veerand kavandatud hoonest. Ehitust on väisanud mitmed katkestused ja raskused:
- rahalised vahendid – hoone on suuresti rajatud eraisikute annetustele;
- poliitilised sündmused – näiteks Hispaania kodusõda - ainult peatasid tööd ja põhjustasid osa modelleerimis- ning arhitektuurimaterjalide hävimist;
- tehnilised ja disaini väljakutsed – Gaudí kompleksne ja unikaalne visioon on nõudnud uusi tehnilisi lahendusi, kaasaegseid arvutimudeleid ja pikka ettevalmistustööd.
Arhitektuur, sümboolika ja struktuur
Sagrada Família on tuntud oma rikkaliku sümboolika, skulptuurse fassaadi ja sisekujunduse poolest. Peamised arhitektuurilised ja kunstilised tunnused:
- Fassaadid: kolm suurt fassaadi – Sündimise (Nativity), Kannatuse (Passion) ja Kirkuse (Glory, viimase tööd ei ole täielikult lõpetatud) – mida on kujundanud erinevad meistrid, sageli eri stiilides, kuid kõik püüavad edasi anda Piibli lugusid ja kristlikku sümboolikat.
- Tornid: algne kavand näeb ette kokku 18 torni – 12 apostli, nelja evangelisti, Neitsi Maarja ja Keskse Issanda Jeesuse torni, mis ületaks kõrguselt kõik teised ja oleks Barcelona siluetis silmapaistev sümbol.
- Struktuurid ja vormid: Gaudí kasutas loodud orgaanilisi vorme, hyperboloidseid ja paraboolseid elemente ning kumeraid pindasid, et luua valguse ja ruumi mäng. Sisemised sambad on nagu puutüved, mis jagunevad oksteks, toetades laetaolist võlvi ning suunates valgust läbi värviliste klaaside.
- Materjalid ja tehnika: kombineeritud traditsiooniline kivisculptuur tänapäevaste betooni- ja teraslahendustega; 20. sajandi lõpu-21. sajandi alguse arhitektuuritöödes on kasutatud digitaalseid modelleerimistehnikaid ja CNC-tehnoloogiat.
Kultuuriline ja religioosne tähtsus
Sagrada Família ei ole ainult turismiobjekt: see on jätkuvalt toimiv kultuskoht, kus peetakse missaid ja religioosseid sündmusi. Samuti on see oluline osa Barcelona ja Kataloonia kultuuripärandist ning tõmbab miljoneid külastajaid aastas. Hoonet ümbritsev arutelu hõlmab nii austust Gaudí meistriteose vastu kui ka küsimusi restaureerimise, lõpliku väljanägemise ja kaasaegsete lisade eetika üle.
Praktiline teave külastajale
Kuna Sagrada Família on väga populaarne, soovitatakse külastajatel osta piletid ette internetist, järgida külastuse ajal kehtivaid reegleid (nt riietus, vaikne käitumine jumalateenistuse ajal) ning arvestada, et mõned alad võivad olla ehitustööde tõttu eraldatud. Hoonel on ka muuseum ja külastuskeskus, kus tutvustatakse projekti ajalugu, Gaudí meetodeid ja tulevikuplaane.
Sagrada Família on nii arhitektuuriline eksperiment kui ka elav tööprotsess – projekt, mis ühendab 19. sajandi loomingulisuse ja 21. sajandi tehnikaid ning mille lõplik kuju peegeldab nii mineviku kui ka kaasaegsete käsitöö- ja insenerilahenduste koostööd.
.jpg)
.jpg)
