Antoni Gaudí i Cornet (25. juuni 1852 – 10. juuni 1926) oli hispaania arhitekt, kes sündis Kataloonias Reusis. Ta kujunes katalaani modernismi (Catalan Modernisme) juhtfiguuriks ja tema isikupärane looming on ära tuntav oma orgaaniliste vormide, värvide ja tehniliste uuenduste järgi. Enamik tema tuntumaid ehitisi asub Kataloonia pealinnas Barcelonas, neist suurim ja kuulsaim on Sagrada Família.
Varajane elu ja õpingud
Gaudí õppis arhitektuuri Barcelonas ja lõpetas õpingud 19. sajandi lõpukümnenditel. Tema varajases karjääris mängis tähtsat rolli kontakt kunstnike, käsitööliste ja rikaste patroonidega — eriti Eusebi Güelliga, kelle tellimustööd (nt Sagrada Família, Park Güell, Palau Güell) kujundasid suure osa tema kuulsusest.
Stiil ja tehnikad
Gaudí ammutas inspiratsiooni mitmest allikast: neogooti kunstist, idamaistest ornamentidest, looduse vormidest ning tollasesse art nouveau liikumisse ja tehnilistesse uuendustesse. Tema iseloomulikud tunnused olid:
- loodusest lähtuvad, voolavad ja eluslikud vormid;
- geomeetrilised ja staatikapõhised lahendused — parabolic- ja catenary-kaarte, hüperboloidide ja juhtpindade kasutamine;
- trencadís‑mosaiik (purustatud keraamilistest plaatidest kokku pandud pinnad);
- kolmemõõtmeliste makettide ja katsete eelistamine detailsete jooniste asemel — Gaudí ise vormis osaliselt teoseid ehitusprotsessi käigus;
- uute materjalide ja konstruktsioonide — raua, betooni ja kiviehituslike kombinatsioonide — julge kasutus.
Tuntumad teosed
Gaudí looming on mitmekesine: religioossed kirikutööd, eramud, kommunaalarhitektuur, pargid ja mööblidisain. Kuulsamad näited on:
- Sagrada Família (kiriku kompleks Barcelona südames);
- Park Güell (avalik park kui arhitektuuri- ja maastikuansambel);
- Palau Güell (luksuslik elamu ja kontserdisaal);
- Casa Milà (La Pedrera) ja Casa Batlló (mõlemad elumajad, mis näitavad tema skulpturaalset fassaadikeelt);
- Casa Vicens (tema varasem tööstuslikult mõjatud elamu);
- Santa Coloma de Cervelló Colònia Güell'i krüpto ja apsis (eksperimenteeriv kiriklik ruum).
UNESCO ja rahvusvaheline tunnustus
Aastatel 1984–2005 kuulutas UNESCO seitse tema teost maailmakultuuripärandi hulka. Need seitse tööd olid:
- Park Güell
- Palau Güell
- Casa Milà
- Sagrada Família
- Casa Vicens
- Casa Batlló
- Santa Coloma de Cervelló Colònia Güell'i krüpto ja apsis Barcelonas
Religioon ja isiklik pühendumus
Gaudí elu jooksul tugevnes tema rooma‑katoliku usk ning see kajastus otseselt tema loomingus, eelkõige hilisemates kirikuprojektides. Tema pühendumus Sagrada Família'le oli väga isiklik: viimased aastad enne surma pühendus ta peaaegu täielikult sellele ettevõtmisele. Tema religioosne maailmavaade ning arhitektuuriline visioon tõid talle hüüdnime "Jumala arhitekt" ning ta on hiljem ka õndsaks kuulutatud.
Sagrada Família — elu töö
Sagrada Família projekt oli algusest peale ambitsioonikas ja mitme põlvkonna töö. Gaudí võttis selle peaprojektina üle ja suunas kogu oma tähelepanu kiriku struktuurilistele lahendustele ja sümboolikale. Kuigi ehitus algas juba enne tema sekkumist, ei valminud ja ei saanud see valmis tema eluajal. Projektil on olnud katkestusi (nt Hispaania kodusõja ajal), taastamistöid ja pidevaid tehnilisi väljakutseid; tänapäeval jätkatakse ehitust, kasutades nii algseid mudeleid kui ka kaasaegseid arvutusmeetodeid.
Surm ja pärand
Gaudí sai 1926. aastal traumaatilise õnnetuse: ta sai vigastada, kui teda tabas tramm Barcelonas. Alguses ei tuntenud möödujad tema isikut ära ja ta sai abi alles hiljem, kuid vigastused olid rasked ja ta suri 10. juunil 1926. aastal, 73‑aastaselt. Pärast surma on tema töö jätkuvalt mõjutanud arhitekte, kunstnikke ja insenere üle maailma. Tema ehitised on Barcelonale oluline identiteediallikas ja turismi magnet.
Gaudí innovatsioon arhitektuuris — vormi ja struktuuri uuenduslik liitmine, looduse kui vormi allika väärtustamine ja käsitöömeistrite kaasamine — on jätnud püsiva jälje 20. sajandi arhitektuurile ja kultuuripärandisse.
