Antonio López de Santa Anna Pérez de Lebrón (21. veebruar 1794 - 21. juuni 1876) oli Mehhiko kindral ja diktaator. Tema valitsemise ajal kaotas Mehhiko poole oma territooriumist. Santa Anna oli 11 korda president. Ta pidas kaks sõda Ameerika Ühendriikide vastu. Sõjas Texase vastu (1835-1836) võitis ta kuulsa Alamo lahingu, kuid hiljem kaotas ta San Jacinto lahingu ja langes ameeriklaste vangi. Ta kaotas ka Mehhiko-Ameerika sõja Ameerika Ühendriikidega (1846-1848),

Varasem elu ja sõjaväeline tõus

Antonio López de Santa Anna sündis 1794. aastal Veracruz’ lähistel ja liitus nooruses sõjaväega. Ta kujunes 19. sajandi esimesel poolel üheks Mehhiko mõjukamaks sõjaväelaseks, osaledes nii kohalikes kui rahvusvahelistes konfliktides. Oma karjääri jooksul vahetas ta korduvalt poliitilisi liine ja liitus nii kuningliku kui ka iseseisvusmeelsete hoiakutega sõltuvalt olukorrast, mis aitas tal tõusta kõrgetesse ametitesse.

Poliitiline tegevus ja presidendiajad

Santa Anna oli 11 korda Mehhiko president — sageli lühikesteks perioodideks — ning tema valitsused iseloomustusid autokraatia, korruptsiooni ja poliitiliste vanade režiimide vahetusega. Ta toetas sageli kesksuhte poliitikat (centralism), mis tõi kaasa vastuolusid föderalistlike osariikidega ja aitas vallandada mitmeid mässumeelseid liikumisi.

Texase sõda ja tagajärjed

1835–1836 Texase ülestõusu ajal käis Santa Anna juhtimas Mehhiko armeed. Ta saavutas algse võidu Alamo kindluse vallutamisel, kus hukkusid tuntud Texase kaitsjad, kuid see võit pöördus varsti ebaõnneks: 21. aprillil 1836 kaotas ta lõplikult San Jacinto lahingus, langes vangi ja sattus poliitilisse kriisi. Tema vangistamise järel sundisid ameeriklased teda allkirjastama kokkuleppeid, mis hakkasid Texase iseseisvumisele kaasa aitama; Mehhiko seadusandlus ja avalik arvamus pidasid neid kokkuleppeid hiljem sageli sidumata.

Mehhiko–Ameerika sõda ja territooriumi kaotus

1846–1848 puhkes Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel täiemahuline sõda. Konflikti tulemusena allkirjastati Guadalupe Hidalgo rahuleping (1848), millega Mehhiko loovutas Ameerikale suur osa oma põhjaalade territoriaalsetest nõuetest — kaasa arvatud tänapäeva California, Nevada, Utah, Arizona, New Mexico ja osa Texase aladest. Need kaotused kujutasid Mehhiko ajaloo ühe suurima territoriaalse kaotuse ja avaldasid sügavat mõju riigi poliitikale ning Santa Anna mainet.

Muu sõjaline tegevus, vigastused ja tagasilöögid

Santa Anna osales ka teistes konfliktides, näiteks Prantsusmaa vastu puhkenud nn „Pagari sõjas“ (Pastry War). Selles ja teistes lahingutes sai ta haavu; ühel perioodil amputeeriti tal üks jalg ja ta kasutas proteesi, mis muutus osa tema avalikust kujust ja mida hiljem sageli mainiti tema isiklikus narratiivis. Familjaarsus sõjaliste kommeede ja isiklike dramaatiliste elementidega aitas tugevdada tema kuvandit nii kodumaal kui välismaal.

Tagasilöögid, viimane periood ja pärand

1853. aastal naasis Santa Anna lühikeseks ajaks võimu juurde kui autoritaarne juht, kuid korruptsioonist ja repressioonidest tulenev rahulolematus viis tema kukutamiseni Plan of Ayutla (1854) tulemusena ning ta saadeti taas pagendusse. Pärast mitmeid aastaid välismaal ja poliitiliste tõmblemiste järel naasis ta lõpuks tagasi Mehhikosse ja suri 21. juunil 1876. aastal.

Hinnang ja pärand

  • Kontroversiaalne tegelane: Santa Anna on meeles peamiselt kui vastuoluline riigimees — temast räägitakse nii kui kodumaad kahjustanud diktaatorist kui ka oskuslikust väejuhtist.
  • Territoriaalne ja poliitiline mõju: tema valitsemisperioodid aitasid kaasa tähtsatele territoriaalsetele kaotustele ja poliitilistele muutustele Mehhiko riigi arengus.
  • Populaarne kuvand: kuigi tema nimi seostub sageli riikliku alandusega, on ajaloolased ka tunnustanud tema sõjalisi annet ja poliitilise mängu keerukust—ta tegutses äärmistes poliitilistes tingimustes, kus liidrid pidevalt vahetusid.

Santa Anna elu ja tegevus jäid Mehhiko ajalukku tugevalt mõjutanud peatükiks: tema valitsemise ajal tehtud otsused ja allkirjastatud rahulepingud muutsid pikaajaliselt Põhja-Ameerika kaartide ning Mehhiko enda poliitilise ja sotsiaalse arengu kulgu.