Vuk Karadžić — Serbia keele reformija, sõnastiku autor ja rahvalaulude koguja

Vuk Karadžić — Serbia keele reformija, sõnastiku autor ja rahvalaulude koguja. Tutvu 19. sajandi keele- ja kultuuripärandiga ning tema mõjuga tänapäeva serbian keelele.

Vuk Stefanović Karadžić (Serbia tähestik: Вук Стефановић Караџић; 7. november 1787 - 7. veebruar 1864) oli Serbia keele reformija ja kirjanduspioneer. Ta on peamine isik, kelle töö aluseks sai tänapäevane serbia kirjakeel: Vuk tõi kirjakeelde foneetilise põhimõtte, mis sarnanes rahvakeele hääldusele, ning kogu oma tegevusega muutis oluliselt tollast serbia keelt. Ta kogus ja avaldas rohkesti rahvalaule, laule, vanasõnu ja rahvajutte ning koostas esimese tänapäevase serbia sõnaraamatu. Vuk Karadžić on 19. sajandi Serbia kirjanduse ja kultuuri üks silmapaistvamaid tegelasi.

Keeleline reform ja ortograafia

Karadžić töötas välja lihtsama ja kõnekeelele lähemal oleva kirjapildi, edendades põhimõtet „kirjuta nii, nagu räägid, loe nii, nagu on kirjutatud“. Ta vähendas kirjasüsteemi liigset ajaloolist keerukust, eemaldades mittevajalikud tähemärgid ja kohandades tähestikku vastavalt serbia häälikutele. Tema reformid aitasid standardiseerida ja levitada ühtset kirjakeelt, mis kergendas kirjaoskust ja kirjanduse levikut rahva seas.

Rahvaluule kogumine ja sõnaraamat

Vuk Karadžić reisis ja korjas laialdaselt rahvaluulet, ballaade, rahvapärimust ja suulist kirjandust, mida ta avaldas kogumikena. Need kogu tööd olid olulised nii folklore kui ka teadusliku kirjanduse jaoks, kuna nad dokumenteerisid rahvakultuuri sellisena, nagu see reaalsetes külaeludes eksisteeris. Tema koostatud sõnaraamat, mis ilmus esimeste peatükkidena 1818. aastal, oli esimene kaasaegne katse koguda ja seletada serbia rahvakeelset sõnavara systemaatiliselt.

Kaasaegne mõju ja pärand

Karadžići keele- ja kirjandusreformidel oli suur mõju Serbia kultuurile, haridusele ja rahvuslikule eneseteadvusele. Tema töö mõjutas ka teisi lõuna-slaavi keeli ja lõi aluse kaasaegsele serbia kirjandusele. Tal oli ulatuslik teadlaste ja kirjameeste võrgustik Euroopas ning tema tegevus aitas tõsta serbia rahvakultuuri tuntust välismaal. Tänapäeval mälestatakse Vuk Karadžići laialt — tema nimel on muuseume, mälestusmärke ja tema sünniküla on kultuurimälestise staatuses.

Otsing