Hmongid: Aasia etniline rühm — päritolu, ajalugu ja diaspora
Hmongid: uurimus Aasia etnilise rühma päritolust, ajaloost ja diasporast — ränne Hiinast Kagu‑Aasiasse ning laialilevik Ameerikasse, Euroopasse ja Kanadasse.
Hmong ja Mong viitavad Aasia etnilisele rühmale. Nende kodumaa on Hiinas, eriti Jangtse ja Kollase jõe ääres. Hmongid hakkasid 18. sajandil kolima teistesse Kagu-Aasia riikidesse. Tänapäeval elavad nad kogu Hiinas, Põhja-Vietnamis, Laoses, Tais ja Myanmaris. 1975. aastal võtsid kommunistid Laose üle. Pärast võimu ülevõtmist kolisid paljud hmongid Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse, Prantsusmaale, Prantsuse Guajaaniasse ja Kanadasse. Hmongid jagunevad valgeteks hmongideks, rohelisteks hmongideks ja teisteks väiksemateks rühmadeks.
Päritolu ja ajalooline taust
Hmongide esiisad elasid traditsiooniliselt Hiina lõunaosades (näiteks Yunnan, Guangxi, Guizhou ja Sichuan) ning neist kerkisid esile eri ajaloolised ränneteed, mis viisid paljusid kogukondi lääne- ja kagusuunda. 18. sajandist alates toimunud rännete, kohalike vastuolude ja Euroopa kolonialismi mõjude tõttu levisid hmongid laiemalt Kagu-Aasiasse. Nende ajalugu on tihedalt põimitud kohalikumaadega, kus nad elasid kui põllumajanduse, põlisrahva ja mägikogukondade osa.
Keel ja rühmitused
Hmongide keel kuulub Hmong‑Mien (varem tuntud ka kui Miao‑Yao) keelte rühma. Keelt on mitmel murdel — tuntumad suured grupid on nn valged hmongid (inglise keeles White Hmong või Hmong Daw) ja rohelised/rohelised‑sinised hmongid (Blue/Green Hmong, Hmong Njua või Mong Leng). Kirjalikud süsteemid on erinevad: diasporaas laialt levinud on ladina tähtedele tuginev Romanized Popular Alphabet (RPA), lisaks on olemas autohtonne Pahawh Hmong tähestik, mis loodi 20. sajandi keskpaigas.
Kultuur, traditsioonid ja ühiskond
- Suguvõsa ja klannid: Hmongides on tugev klannipõhine struktuur — klann kuulub identiteedi keskmesse ja riste abiellumine klannide vahel on traditsiooniliselt keelatud.
- Põllumajandus ja elatus: Paljud traditsioonilised Hmongid on tegelenud rändkarjakasvatuse ja mägipõllumajandusega (näiteks teravilja ja tubaka kasvatamine terrasspõldudel).
- Usund ja rituaalid: Traditsiooniline usund on animistlik ja shamanistlik, tähtsal kohal on esivanemate austamine ja šamanistlikud ravimised. Alates 19. sajandist on mõjutanud ka kristlik misjonitöö — tänapäeval on kogukonnas nii traditsioonilisi uskujate kui ka kristluse järgijaid.
- Käsitöö ja kunst: Hmongid on tuntud rikkaliku tekstiilitraditsiooni poolest: tikandid ja paj ntaub ehk värvikad kangasembroodid, traditsioonilised kostüümid ja käsitööd on kultuurilise identiteedi oluline osa.
- Muusika ja festivalid: Rahvamuusika (näiteks qeej — puhurpilli‑liik) ning aastane Hmongi uus aasta on pidustuste ja rituaalide keskmeks, kus tähistatakse saaki, pulmi ja kogukondlikke tavasid.
Laose sõda, pagulased ja diaspora
20. sajandi keskpaigas mängisid paljud hmongid olulist rolli nn Laose „salajases sõjas“, kus osa kogukondadest liitus USA ja selle liitlastega vastupanuliikumistes Nõukogude ja Vietnami mõjuga piirkondade vastu. 1975. aasta kommunistliku võimuletuleku järel sattusid paljud hmongid tagakiusamise ohtu ning põgenesid naaberriikidesse (eriti Taisse ja pagulaskeskustesse). Ensüümjadest sajad tuhanded asustasid end lõpuks pagulasena välisriikidesse — suurimad kogukonnad tekkisid Ameerika Ühendriikides (nt Minnesota, California, Wisconsin), aga ka Austraalias, Prantsusmaal, Prantsuse Guajaanias ja Kanadas. Pagulasperiood tõi kaasa keelelised, majanduslikud ja sotsiaalsed kohanemismured, kuid ka tugeva diasporakogukonna tekkimise.
Tänapäev ja väljakutsed
Tänapäeva Hmongid seisavad silmitsi mitmete küsimustega: kultuuripärandi hoidmine ja keele säilitamine diasporas, integratsioon uutes elukohtades, ning poliitilise ja sotsiaalse tunnustuse küsimused seoses ajaloolise kaasamisega erinevates konfliktides. Samal ajal on Hmongide traditsiooniline käsitöö ja muusika leidnud laiemat huvi ning noorem põlvkond ühendab tihti pärimuse moodsa elulaadiga.
Demograafia
Hmongide arv maailmas on hinnanguliselt mitu miljonit, suurim osa elab Hiinas, kuid märkimisväärsed kogukonnad asuvad ka Kagu‑Aasia riikides ja läänemaises diasporas. Täpsed arvud varieeruvad sõltuvalt allikast ja rahvaloendustest, kuid diaspora on tugevalt koondunud nii Põhja‑Ameerikas kui ka mitmes Euroopa ja Okeaania riigis.
Hmongide ajalugu ja kultuur on mitmekihiline ning rikkalik — nad on näide sellest, kuidas väikesed mägikogukonnad võivad ajalooliste pingete ja rännete läbi kujuneda üleilmseteks diasporakogukondadeks, säilitades samal ajal tugevaid traditsioone ja identiteeti.
Ajalugu
Hmongid on elanud Lõuna-Hiinas vähemalt 2000 aastat.
Aastatel 1919-1921 oli hmongide rahvas sõjas. Prantslased nimetasid seda sõda hullude sõjaks.
Aastatel 1962-1975 osalesid hmongid Laose kodusõjas, mida tuntakse ka salajase sõja nime all.
Geograafia
Hiinas on suurim hmongide populatsioon, kus elab 3 miljonit hmongi inimest. Vietnamis on 787 600 hmongi inimest, Laoses 320 000 hmongi inimest ja Tais 150 000 hmongi inimest. Mõned hmongid elavad Myanmaris.
Väljaspool Aasiat on Ameerika Ühendriikides kõige rohkem hmongi inimesi; seal elab 186 310 hmongi inimest. Prantsusmaal on 15 000 hmongi inimest, Austraalias on 2000 hmongi inimest ja Prantsuse Guajaanas on 1500 hmongi inimest. Kanadas ja Argentinas on kokku 600 hmongi inimest.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline on hmongide ja mongide etnilise rühma kodumaa?
V: Hmongide ja mongide etnilise rühma kodumaa on Hiinas, eriti Jangtse ja Kollase jõe ääres.
K: Millal hakkasid hmongid kolima teistesse Kagu-Aasia riikidesse?
V: 18. sajandil hakkasid hmongid kolima teistesse Kagu-Aasia riikidesse.
K: Kus elavad hmongid tänapäeval?
V: Tänapäeval elavad hmongid kogu Hiinas, Põhja-Vietnamis, Laoses, Tais ja Myanmaris.
K: Miks paljud hmongid kolisid pärast 1975. aastat Ameerika Ühendriikidesse?
V: Pärast seda, kui kommunistid 1975. aastal Laose üle võtsid, kolisid paljud hmongid ohutuse pärast Ameerika Ühendriikidesse.
K: Millistesse teistesse kohtadesse kolisid mõned hmongid pärast 1975. aastat?
V: Pärast 1975. aastat kolisid mõned hmongid ka Austraaliasse, Prantsusmaale, Prantsuse Guajaanasse ja Kanadasse.
K: Kuidas jagunevad hmongi inimesed?
V: Hmongid jagunevad valgeteks hmongideks ja rohelisteks mhongideks ning väiksemateks rühmadeks.
K: Kas lisaks poliitilistele põhjustele on ka muid põhjusi, miks mõned selle etnilise rühma liikmed on oma kodumaalt lahkunud?
V: Jah; mõned selle etnilise rühma liikmed võivad olla oma kodumaalt lahkunud majanduslike või haridusvõimaluste pärast mujal.
Otsige