Herbert Spencer — viktoriaanlik filosoof ja sotsioloogia evolutsiooniteoreetik

Herbert Spencer (27. aprill 1820 – 8. detsember 1903) oli inglise mõtleja, kelle tööd mõjutasid tugevalt viktoriaanliku ajastu ideoloogiat. Ta oli tuntud kui loogiline ja liberaalne ühiskonnateoreetik, kelle kirjutised puudutasid poliitikat, ühiskonda ja inimloomust. Spencer sündis Derby's ja sai suure osa oma haridusest iseseisvalt; ta töötas nooruses insenerina, hiljem ajakirjaniku ja sõltumatu kirjanikuna, pühendudes elu lõpuni filosoofilisele ja sotsioloogilisele töökogumile.

Peamised ideed ja tööde ülevaade

Spencer töötas välja ulatusliku evolutsioonilise süsteemi, mida ta nimetas vahel ka "sünteetiliseks filosoofiaks". Tema eesmärgiks oli seletada looduse ja ühiskonna arengut ühe üldise evolutsioonikontseptsiooni abil: ta nägi arengut kui järjestikuste ja järjest keerukamate struktuuride kujunemist alates füüsilisest maailmast kuni bioloogiliste organismide, inimese teadvuse ning lõpuks kultuuri ja ühiskondadeni.

Peamised tööd hõlmavad mitmeosalist sarja, näiteks Principles of Biology (1864–1867), Principles of Psychology (1855), ning mahukaid teoseid The Study of Sociology ja The Principles of Sociology. Tema kirjutised käsitlesid ka eetikat, sotsioloogiat, bioloogiat ja psühholoogiat, püüdes kõik need valdkonnad ühendada ühe üldise printsiibi alla.

"Tugevama ellujäämine" ja seos Darwini mõttega

Spencer mõjutas ja mõjutas ka ise post-Darwini arutlusi. Nagu Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace, oli ta lugenud Malthuse Essee rahvastikupõhimõttest ning tõlgendas selle järeldusi osana laiemast konkurentsi- ja piiride teemast. Pärast Darwini On the Origin of Species lugemist kasutas Spencer avalikkusele arusaadavat väljendit "survival of the fittest" (eesti keeles sageli "tugevama ellujäämine"), mida ta töötas välja oma teoses "Principles of Biology" (1864).

"See tugevama ellujäämine, mida ma siin püüdsin väljendada mehaaniliselt, on see, mida härra Darwin on nimetanud "looduslikuks valikuks" ehk soodsate rasside säilitamiseks võitluses elu eest."

Kuigi Spencer viitas tugevalt looduslikule valikule, laiendas ta evolutsioonikontseptsiooni ka ühiskonnale ja moraalile. Tema käsitlus sisaldas elemente, mida võis tõlgendada sarnaselt Lamarckismi ideedele (näiteks arvamused edasijõudmise ja pärilikkuse kohta), mistõttu teda ei peeta rangelt darvinistiks bioloogilises tähenduses.

Sotsiaalne ja poliitiline mõju

Spenceri ühiskondlikud seisukohad põhinesid tugeval liberaalsusel ja indiviidi vabaduse rõhutamisel. Ta pooldas piiratud riiki, vaba turgu ja minimaalseid sotsiaalseid sekkumisi. Tema ideed aitasid kujundada kaasaegseks nimetatud laissez-faire-poliitikaid; paljud tõlgendasid tema kirjutisi kui õigustust, miks riik ei peaks sekkuma vaeste abistamisse või sissetuleku ümberjaotamisse. Sellest tõlgendusest tekkis hiljem termin "sotsiaalne darvinism", kuigi see on pigem vaste tema ideede sotsiaalsele rakendusele kui täpne teaduslik kategooria.

Spenceri poliitilised kirjutised, näiteks The Man Versus the State (1884), kritiseerisid kasvavat riigi rolli ja hoiatasid, et liigne sekkumine võib õõnestada üksikisiku vastutust ning ühiskondlikku innovatsiooni. Tema seisukohad olid 19. sajandi lõpu Inglismaal ja hiljem eriti Ameerika Ühendriikides mõjukad – neid kasutati nii äriedu kui ka mõnede poliitiliste reformide õigustamiseks.

Kriitika ja pärand

Kuigi Spencer oli oma eluajal ja vahetult pärast seda väga mõjukas, on tema maine 20. sajandil vähenenud. Tema ideid on kritiseeritud ülekantud bioloogilise metafoorina ühiskonnale ja mõnede tema järeldusi on kasutatud õigustamaks julma poliitikat, nagu eugenika ja sotsiaalsed diskrimineerimised. Darwin ise ei pooldanud oma bioloogiliste ideede otsekohest ülekannemist sotsiaalsetesse poliitikatesse.

Teiselt poolt aitas Spencer kaasa sotsioloogia kui iseseisva teadmisharu kujunemisele, pakkudes teoreetilisi raamistikke ja mõisteid, mida hilisemad uurijad kasutasid või ümber töötasid. Tema püüe siduda erinevaid teadusharusid ühe laia evolutsioonilise seletusega jäi ambitsioonikaks katseliseks sammuks teadusliku mõtlemise ühtlustamisel.

Isiklik

Spencer ei abiellunud kunagi; ta jäi eluks ajaks poissmeheks. Ta elas suure osa elust tagasihoidlikult, pühendades end kirjatöödele ja filosoofilisele uurimistööle. Surma saabudes 1903. aastal oli tema mõju küll osaliselt kahanenud, ent tema teosed on jäänud osaks ajaloolisest arutelust evolutsiooni, sotsioloogia ja liberalismi teemadel.

Spenceri pärand on mitmetahuline: ta oli tähtis mõtleja, kes sidus evolutsiooni ideed laiemasse filosoofilisse ja ühiskondlikku konteksti. Tema teooriad ja väljendid, sealhulgas tuntud fraas "survival of the fittest", on jäänud püsima läbirääkimistena teaduse, poliitika ja moraali piirialadel.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Herbert Spencer?

K: Millal sündis Herbert Spencer?

K: Millal Herbert Spencer suri?

K: Mis tüüpi mõtleja oli Herbert Spencer?

K: Kus elas Herbert Spencer oma eluajal?

Otsing