Herbert Spencer

Herbert Spencer (27. aprill 1820 - 8. detsember 1903) oli inglise filosoof ning viktoriaanliku ajastu silmapaistev liberaalne poliitiline ja ühiskonnateoreetik.

Spencer töötas välja kõikehõlmava evolutsioonikontseptsiooni. Ta nägi evolutsiooni kui füüsilise maailma, bioloogiliste organismide, inimvaimu ning inimkultuuri ja ühiskondade järkjärgulist arengut.

Spencer ei abiellunud kunagi; ta jäi poissmeheks. Ta andis oma panuse paljudesse teemadesse, sealhulgas eetikasse, religiooni, poliitikasse, filosoofiasse, bioloogiasse, sotsioloogiasse ja psühholoogiasse.

Nagu Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace, luges ta ka Malthuse "Essee rahvastikupõhimõttest" ja oli selle argumentidest sügava mulje saanud. Malthus ütles, et varem või hiljem pidurdab rahvastiku kasvu nälg ja haigused ning siis on palju surmajuhtumeid. Seega oli ta valmis Darwini ideele looduslikust valikust, mida ta eelistas nimetada "kõige tugevama ellujäämiseks". Ta tegi seda teoses "Principles of Biology" (1864) pärast Charles Darwini teose "On the Origin of Species" lugemist.

"See tugevama ellujäämine, mida ma siin püüdsin väljendada mehaaniliselt, on see, mida härra Darwin on nimetanud "looduslikuks valikuks" ehk soodsate rasside säilitamiseks võitluses elu eest."

Spenceri termin viitab tugevalt looduslikule valikule, kuid kuna ta laiendas evolutsiooni sotsioloogia ja eetika valdkondadesse, kasutas Spencer pigem Lamarckismi kui loomulikku valikut, nii et tundub, et ta ei olnud siiski darvinist. Teised võtsid tema sotsiaalsed ideed üle ja jõudsid järeldusele, et vaeseid on mõttetu püüda aidata ja et piirideta konkurents on see, mida ühiskond peaks järgima. Darwin ise ei nõustunud nende ideedega, kuid 19. sajandi lõpus olid need Ameerika Ühendriikides üsna laialt levinud.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Herbert Spencer?

K: Millal sündis Herbert Spencer?

K: Millal Herbert Spencer suri?

K: Mis tüüpi mõtleja oli Herbert Spencer?

K: Kus elas Herbert Spencer oma eluajal?

Otsing