Lamarkism
Lamarckism (ka Lamarcki evolutsioon) on evolutsiooni käsitlev hüpotees. Evolutsioon püüab seletada, kuidas liigid aja jooksul muutuvad. Tänapäeval on ainus laialdaselt tunnustatud evolutsiooniteooria see, mis on välja töötatud Charles Darwini ideede põhjal.
Lamarckismi töötas välja Jean-Baptiste de Lamarck. Ta tugines oma ideedele teatud määral Charles Darwini vanaisa Erasmus Darwini ideedele. Lamarckism väidab, et indiviidid ei päranda mitte ainult seda, mida nad on saanud oma vanematelt, vaid ka mõningaid asju, mida nad on oma elu jooksul kogenud. Näitena tõi ta kaelkirjakuid. Kaelkirjakud, kellel on pikk kaelus, on arvatavasti arenenud palju lühema kaelusega esivanematest. Tema idee oli, et täiskasvanud loomad pidid oma kaela välja sirutama, et jõuda kõrgelt okstelt lehtedele. Seetõttu arvas ta, et lapsed on pärinud pikemad kaelad. Seda ideed nimetatakse omandatud omaduste pärandamiseks.
Ehkki Darwin ei ole nende ideedega täielikult lahku läinud, on tema iseloomulik idee looduslikust valikust seotud indiviidide suhtelise ellujäämise ja edukusega paljunemisel. Paremini kohanenud vormid jätavad keskmiselt rohkem järeltulijaid. See muudab alleelide osakaalu populatsioonis.
Gregor Mendel avastas mõned põhilised pärilikkuse reeglid. Need Mendeli pärilikkuse reeglid on täielikult vastuolus Lamarcki hüpoteesidega, kuid on kooskõlas loodusliku valikuga. See selgitab, miks Lamarcki ideid ei peeta enam evolutsiooni usaldusväärseks seletuseks. Lamarck ja Darwin on ühel meelel selles, et evolutsioon toimus.
Lamarcki teooria
Mõned peavad "Lamarckismi" samastamist ainult omandatud omaduste pärimisega liigseks lihtsustamiseks, mida korduvalt õpikutes korratakse. Stephen Jay Gould kirjutas, et 19. sajandi lõpu evolutsionistid "lugesid Lamarcki uuesti, heitsid kõrvale selle sisemuse... ja tõstsid ühe mehaanika aspekti - omandatud tunnuste pärimise - kesksele kohale, mida see Lamarcki enda jaoks kunagi ei olnud". Ta väitis, et "Lamarckismi piiritlemist Lamarcki mõtlemise selle suhteliselt väikese ja mittediskrimineeriva nurgaga tuleb nimetada enam kui vääriti mõistetavaks ja tõeliselt häbistavaks mehe ja tema palju ulatuslikuma süsteemi mälestuseks". Gould pooldas "Lamarckismi" laiemat määratlust, mis oleks kooskõlas Lamarcki üldise evolutsiooniteooriaga.
Kuid nagu teadushuvilised ajaloolased nagu Michael Ghiselin ja Stephen Jay Gould on märkinud, ei olnud ükski neist seisukohtadest Lamarcki algupärane. Vastupidi, Lamarcki panus oli süstemaatiline teoreetiline raamistik evolutsiooni mõistmiseks. Ta nägi, et evolutsioon koosneb kahest protsessist;
- Le pouvoir de la vie (komplitseeriv jõud) - kus vedelike loomulik, alkeemiline liikumine söövitab kudedest välja elundeid, mille tulemuseks on üha keerulisemad konstruktsioonid, sõltumata elundi kasutamisest või mittekasutamisest. See viiks organismid lihtsatest vormidest keerukate vormideni.
- L'influence des circonstances (kohanemisjõud) - mille puhul karakterite kasutamine ja mittekasutamine viis organismide kohanemiseni oma keskkonnaga. See viiks organismid külgmiselt teelt lihtsast keeruliseks, spetsialiseerudes oma keskkonna jaoks.
Sisuliselt toob keskkonna muutumine kaasa vajaduste (besoins) muutumise, mille tulemuseks on muutus käitumises, mis toob kaasa muutuse organite kasutamises ja arengus, mis toob aja jooksul kaasa vormi muutumise - ja seega liigi järkjärgulise muundumise (muutumise).
Kaasaegne seisukoht on, et kumbki tema kahest "jõust" ei ole olemas; Lamarckile võib omistada esimese täielikult välja töötatud evolutsiooni kirjelduse. Tema ideed selle tekkimise kohta on aga täiesti ekslikud.
Lamarckismi selgitustes kasutatakse sageli näitena kaelkirjaku evolutsiooni.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Lamarckism?
V: Lamarckism (mida nimetatakse ka Lamarcki evolutsiooniks) on vale hüpotees evolutsiooni kohta. Selle pakkus välja Jean-Baptiste de Lamarck ja see püüab selgitada, kuidas liigid aja jooksul muutuvad.
K: Mille poolest erineb see üldtunnustatud evolutsiooniteooriast?
V: Tänapäeval laialdaselt tunnustatud evolutsiooniteooria on see, mis on välja töötatud Charles Darwini ideede põhjal. Lamarckism ütleb, et indiviidid ei anna edasi mitte ainult seda, mida nad on saanud oma vanematelt, vaid ka mõningaid asju, mida nad on elu jooksul kogenud. Seda ideed nimetatakse omandatud omaduste pärandamiseks, mis erineb Darwini iseloomulikust ideest looduslikust valikust, mis on seotud indiviidi suhtelise ellujäämise ja edukusega paljunemisel.
K: Kes oli Erasmus Darwin?
V: Erasmus Darwin oli Charles Darwini vanaisa ja tema ideid kasutas mingil määral Jean-Baptiste de Lamarck, kui ta esitas oma evolutsioonihüpoteesi.
K: Millist näidet kasutas Lamarck oma hüpoteesi illustreerimiseks?
V: Oma hüpoteesi illustreerimiseks tõi ta näiteks kaelkirjakud. Ta oletas, et täiskasvanutel on vaja oma kaela sirutada, et jõuda kõrgelt okstelt lehtedeni, ja seetõttu pärisid lapsed pikema kaela kui nende esivanematel oli enne neid.
K: Kuidas on Mendeli pärilikkus vastuolus Lamarcki hüpoteesidega?
V: Gregor Mendel avastas mõned põhilised pärilikkuse reeglid, mis on täielikult vastuolus Lamarcki hüpoteesidega, kuid on selle asemel kooskõlas loodusliku valikuga. See selgitab, miks Lamarcki ideid ei peeta tänapäeval enam evolutsiooni usaldusväärseks seletuseks.
Küsimus: Milles mõlemad teooriad nõustuvad?
V: Mõlemad teooriad on ühel meelel selles, et evolutsioon toimus mingil ajal ajaloos.
