Šoti keel
Šoti keel, mida mõnikord ekslikult nimetatakse šoti inglise keeleks, on Šotimaal kõneldav läänegermanistlik keel, mis on väga sarnane inglise keelega. Põhja-Iirimaal leidub selle kõrvalosa, Ulsteri šoti keel. See erineb suuresti šoti gaelikeelest, mis on keldi keel.
Šoti keele keelelise, ajaloolise ja sotsiaalse staatuse üle on olnud lahkarvamusi. Focused broad scots on skaala ühes otsas, Scottish Standard English teises otsas. Šoti keelt peetakse üldiselt üheks inglise keele iidseks variandiks, millel on oma erinevad variandid, näiteks dorik.
Ajalugu
Põhjainglise vanainglise keel oli seitsmendaks sajandiks levinud tänapäeva Kagu-Šotimaal kuni Forthi jõeni. See piirkond oli osa anglosaksi kuningriigist Northumbriast. Varased šotlased hakkasid kaheteistkümnendal ja kolmeteistkümnendal sajandil Northumbria inglise keelest lahknema. Põhja- ja Kesk-Inglismaalt immigreerusid skandinaavia mõjutustega keskinglise keele kõnelejad.
Hiljem mõjutasid šoti keele arengut romaani keeled kirikliku ja juriidilise ladina keele kaudu, normanni ja hiljem Pariisi prantsuse keel Auld Alliance'i poolt ning hollandi ja kesknorrakeelne saksa keel kaubavahetuse ja madala maa sisserände kaudu. Šoti keel sisaldab ka laenusõnu, mis on pärit kokkupuutest gaeli keelega.
Alates 13. sajandist levisid varaskootlased Šotimaal veelgi rohkem kuningas David I asutatud linnade kaudu. 14. sajandil toimunud varaskootlaste prestiiži kasv ja prantsuse keele langus Šotimaal muutsid šoti keele prestiižseks murdeks enamikus Ida-Šotimaal.
Alates 1610. aastast kuni 1690. aastateni, Ulsteri istutamise ajal, asus sinna elama palju šoti keelt kõnelevate madalmaade elanikke, umbes 200 000. Šotlaste asustamise tuumikpiirkondades oli šotlasi viis või kuus korda rohkem kui inglise asunikke. Pärast 1700. aastat võeti kirjakeelena kasutusele lõunapoolne uusinglise keel, ja mõnikord kasutatakse pärast 1700. aastat kõneldava keele kirjeldamiseks sõna "modernne šoti keel".
Šotlaste kasv ja levik Šotimaal ja Ulsteris: Vana-inglise keel 9. sajandi alguseks anglosaksi kuningriigi Northumbria põhjaosas, mis nüüdseks on osa Šotimaast Varaskootlased 15. sajandi alguseks Tänapäeva skotlased 20. sajandi keskpaigaks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on šoti keel?
V: Šoti keel on läänegermaani keel.
K: Kas šoti keel on sama mis šoti inglise keel?
V: Ei, šoti inglise keel on inglise keele dialekt ja šoti keel on eraldi keel.
K: Kas Iirimaal leidub veel üks šoti keele vorm?
V: Jah, Ulsteri šoti keel on Iirimaa põhjaosas levinud šoti keele vorm.
K: Mille poolest erineb see šoti gaelikeelsest keelest?
V: Šoti keel erineb suuresti šoti gaeli keelest, mis on keldi keel.
K: Kas šoti keele staatuse üle on olnud lahkarvamusi?
V: Jah, šoti keele keelelise, ajaloolise ja sotsiaalse staatuse üle on olnud lahkarvamusi.
K: Kas keele sees on mingeid erinevaid variante? V: Jah, keskendunud lai skotimaa keel on skaala ühes otsas ja šoti standardinglise keel teises otsas ning sellel on oma erinevad variandid, nagu dorik.
