Šoti keel (Scots): Šotimaa läänegermanistlik keel ja variandid

Šoti keel — Šotimaa ja Põhja-Iirimaa Ulsteri läänegermanistlik variant, rikas ajaloos, dialektides ja keelelises staatuses; avasta šoti erinevad variandid.

Šoti keel, mida mõnikord ekslikult nimetatakse šoti inglise keeleks, on Šotimaal kõneldav läänegermanistlik keel, mis on väga sarnane inglise keelega. Põhja-Iirimaal leidub selle kõrvalosa, Ulsteri šoti keel. See erineb suuresti šoti gaelikeelest, mis on keldi keel.

Päritolu ja areng

Šoti keel pärineb varajasest keskajast, kui Põhja-Inglismaalt ja Inglismaalt tulnud ingliskeelsed asukad ja valdavalt Angli ja sajandite jooksul ka Norra mõjutused sulandusid kokku kohalikuga. Keele arengut mõjutasid oluliselt ka prantsuse keel (pärast Normandi vallutust), keldi keel ja Põhjamere piirkonna germaani mõjutused (nt norrakeelsed laensõnad). Lõpptulemuseks oli iseloomulik grammatikaline ja häälikuline traditsioon, mis arenenud paralleelselt muu inglise keelega, kuid millel on oma eripärad sõnavaras, häälduses ja idiomaatikas.

Dialektid ja jaotused

Šoti keelel on mitu suuremat dialekti- või piirkondlikku rühma. Levinud jaotus sisaldab näiteks:

• Insular Scots (Orkney ja Shetland) – tugeva Norn'i (vana põhjasaami/norra keelte) mõjutusega;
• Northen Scots (sh Aberdeeni ja Doric, sageli viidatakse sellele kui dorikile)
• Central Scots – hõlmab Edinburghi ja Lothian’i ümbrust;
• Southern Scots – mõjutatud piirilähedasest kontaktist Inglismaaga;
• Ulsteri šoti – Põhja-Iirimaale levinud variant, millel on kohalikud eripärad.

Dialektide vahel on pidev kõnevariatsioon ja mõnes piirkonnas toimub sujuv üleminek nn “keelelise kontinuumi” raames: skaala ulatub Broad Scots (väga tugevad šoti tunnused) kuni Scottish Standard English (inglise keele standardiga lähedasem) varianti.

Keeleseis ja kasutusala

Šoti keele keelelise, ajaloolise ja sotsiaalse staatuse üle on olnud lahkarvamusi. Paljudel juhtudel käsitletakse šoti keelt kas eraldi keele või inglise keele dialektina — see sõltub nii lingvistilisest kui ka poliitilisest vaatenurgast. Tänapäeval kasutatakse šoti keelt igapäevases kõnes mitmetes kogukondades, meedias, kirjanduses ja laulutekstides. Samuti on olemas kirjandustraditsioon, kuhu kuuluvad tuntud autorid nagu Robert Burns ja Walter Scott, kes kasutasid šoti keele elemente oma kirjanduses.

Ortograafia ja kirjakeel

Šoti keel ei oma ühtset ametlikku standardset ortograafiat nagu paljud riigikeeled. On olemas mitmeid kirjutamisvõtteid: traditsiooniline kirjaviis, erinevad reformitud ortograafiavalikud ning kaasaegsed standardiseerimise püüdlused, mida toetavad keelearendusorganisatsioonid ja keelerühmitused. Õppetöödes ja avalikus kasutuses kasutatakse sageli kohandusi sõltuvalt sihtrühmast ja eesmärgist (kirjanduslik väljendus vs hariduslik selgus).

Sõnavara ja hääldus

Šoti keele sõnavara sisaldab palju vanemaid inglise keele jäänuseid ning laensõnu vanapõhja, prantsuse ja keldi keeltest. Hääldus erineb märgatavalt standardinglisest – näiteks täishäälikute süsteem ja konsonantide rõhutamine võivad olla teistsugused, samuti esineb murrelist sõnavormi- ja vormimuutust. Mõned sõnad ja väljendid on šotikeelses kasutuses erilise tähendusega või täielikult spetsiifilised ainult sellele keelele.

Poliitiline ja sotsiaalne tunnustus

Kuigi šoti keel on osa Šotimaa kultuuripärandist, pole tal olnud üheselt selget ja laialdast ametlikku staatust nagu mõnel teisel kohalikel keelel. On tehtud samme keele säilitamiseks ja edendamiseks: haridusalgatused, avaliku meedia kasutus ja keeleorganisatsioonide tegevus aitavad suurendada keele nähtavust ja aktsepteeritust. Samas jääb šoti keele positsioon sageli debati ja rahvusliku identiteedi küsimuste teemaks.

Haridus ja elu keelekeskkonnas

Õppekavades ja kohalikes programmides võib šoti keele haridus olla kas ametlikult osaks või eraldi huviringina. Keeleelustuse liikumised, kogukondlikud algatused ning meediaprojektid aitavad noortel säilitada ja edasi arendada šoti keele oskust. Suur osa tänapäevasest kasutusest on aga ka kõnekeelne — töö-, kodu- ja vabaajaolukordades.

Järeldus

Šoti keel on rikkalik ja ajalooliselt sügavkeel, millel on omapärane grammatika, sõnavara ja hääldus. See erineb oluliselt šoti gaelikeelest ning hõlmab mitmeid dialekte, sh dorik ja Ulsteri šoti. Keele tulevik sõltub nii kogukondlikest pingutustest kui ka poliitilisest ja hariduslikust toetusest, mis määravad, kuivõrd nähtav ja edasikantav see rikkalik keelepärand püsivalt jääb.

Ajalugu

Põhjainglise vanainglise keel oli seitsmendaks sajandiks levinud tänapäeva Kagu-Šotimaal kuni Forthi jõeni. See piirkond oli osa anglosaksi kuningriigist Northumbriast. Varased šotlased hakkasid kaheteistkümnendal ja kolmeteistkümnendal sajandil Northumbria inglise keelest lahknema. Põhja- ja Kesk-Inglismaalt immigreerusid skandinaavia mõjutustega keskinglise keele kõnelejad.

Hiljem mõjutasid šoti keele arengut romaani keeled kirikliku ja juriidilise ladina keele kaudu, normanni ja hiljem Pariisi prantsuse keel Auld Alliance'i poolt ning hollandi ja kesknorrakeelne saksa keel kaubavahetuse ja madala maa sisserände kaudu. Šoti keel sisaldab ka laenusõnu, mis on pärit kokkupuutest gaeli keelega.

Alates 13. sajandist levisid varaskootlased Šotimaal veelgi rohkem kuningas David I asutatud linnade kaudu. 14. sajandil toimunud varaskootlaste prestiiži kasv ja prantsuse keele langus Šotimaal muutsid šoti keele prestiižseks murdeks enamikus Ida-Šotimaal.

Alates 1610. aastast kuni 1690. aastateni, Ulsteri istutamise ajal, asus sinna elama palju šoti keelt kõnelevate madalmaade elanikke, umbes 200 000. Šotlaste asustamise tuumikpiirkondades oli šotlasi viis või kuus korda rohkem kui inglise asunikke. Pärast 1700. aastat võeti kirjakeelena kasutusele lõunapoolne uusinglise keel, ja mõnikord kasutatakse pärast 1700. aastat kõneldava keele kirjeldamiseks sõna "modernne šoti keel".

Šotlaste kasv ja levik Šotimaal ja Ulsteris:      Vana-inglise keel 9. sajandi alguseks anglosaksi kuningriigi Northumbria põhjaosas, mis nüüdseks on osa Šotimaast Varaskootlased 15. sajandi alguseks Tänapäeva skotlased 20. sajandi keskpaigaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on šoti keel?

K: Kas šoti keel on sama mis šoti inglise keel?

K: Kas Iirimaal leidub veel üks šoti keele vorm?

K: Mille poolest erineb see šoti gaelikeelsest keelest?

K: Kas šoti keele staatuse üle on olnud lahkarvamusi?

Otsing