Klassikaline Ateena (508–322 eKr) – demokraatia ja kultuuri õitseaeg

Klassikaline Ateena viitab Ateena linnriigile ajavahemikul 508–322 eKr, mil seal kujunes ja õitses kuulus ateena demokraatia. Demokraatia algatajaks peetakse 508 eKr tehtud reforme Kleisteenese ajal, mis lõpetasid Peistratiidide türannia ja lühikese Isagorase valitsemise. See uuenenud poliitiline süsteem püsis, mõne lühiajalise katkestusega, ligikaudu 180 aastat kuni 322. aastani eKr. Ateena kujunes sellel ajal antiikmaailma võimsaimate ja mõjukaimate linnade hulka — eriti oluliseks sai ta seetõttu, et seal arenes ja kandsid vilja demokraatia nii poliitiliste institutsioonide, kultuuri kui intellektuaalse elu tasandil.

Poliitilised institutsioonid ja demokraatia

Ateena demokraatia tugines mitmele olulisele institutsioonile. Kõrgemaks võimuks oli rahvakogu (ekklesia), kus kodanikud (täiskasvanud meessoost Ateenlased) said arutada seadusi, sõda ja rahandust. Päevatoimetusi ja ettevalmistusi korraldas Boule ehk nõukogu, mis Kleisteenese reformiga sai 500 liikme koosseisu (Boule of 500). Kohtusüsteemi moodustasid hulk rahvajuriseid kohtunike istungeid (dikasteriaid), kus tavalised kodanikud said osaleda kohtuotsustes. Samas oli kodakondsus piiratud: õigused kuulusid vaid meessoost kodanikele; naised, metekid (välismaalased, kes elasid ja töötasid linnas) ja orjad jäid ilma poliitilisest hääleõigusest.

Delose liit, rahvussuhted ja sõjad

477. aastal eKr moodustas Ateena Deliose liidu koos mitmete teiste mereäärsete ja saarestiku linnriikidega, algselt eesmärgiga jätkata võitlust Pärslaste vastu ja kaitsta kreeklastest liitlasi. Nende rivaaliks kujunes aga Sparta-keskne Peloponnesose Liit. Algne liit hoiustas oma raha Delose saarel Apollo templis, kuid aja jooksul kasutas Ateena liidu ressursse üha enam oma mõju ja ehitusprogrammide rahastamiseks — liidu raha ja laevastik tekitasid Ateenale merelist ülemvõimu ja niinimetatud mere-impeeriumi. Kuigi Delose liit tekkis pärast Pärsi sõdu, tõi see ka vastuolu Sparta ja teiste linnadega ning lõpuks laiemad Kreeka kodusõjalised konfliktid.

Kultuur, kunst ja teadus

Klassikalisel perioodil oli Ateena ka kunstiliste ja intellektuaalsete uuenduste keskus. Siin saavutasid tipphetke arhitektuur (nt Akropolis ja Parthenon — suurejooneline templivõrgustik), skulptuur, teatrikunst ja kirjandus. Ateenas toimusid suured pidustused nagu Dionysia, kus esietendusid tragöödiad ja komöödiad; see oli teatri ja näitekirjanduse areen, kus tegutsesid kuulsad autorid nagu Sophoklese (ning teised nagu Eshhylos, Euripides ja Aristophanes). Filosoofia ja teadus püsisid linna teiseks nimekaimaks panuseks: siin asusid Platoni akadeemia ja Aristotelese lütseum, ning Ateenas elasid ja õpetasid mõjukad mõtlejad nagu Sokratese ja hiljem tema õpilased. Selle perioodi looming ja ideed on jätnud sügava jälje lääne tsivilisatsiooni kultuurilisse ning poliitilisse pärandisse.

Majandus, ühiskond ja sõjaline võimekus

Ateena majandus põhines põllumajandusel, kaubandusel, käsitöö ja kaevandustel — eriti Laurioni hõbekaevandused andsid linnale olulist tulu, mis võimaldas laevastiku arendamist. Meresõit ja trireemid tagasid Ateenale sõjalise jõu ning transpordivõimalused kauplemiseks. Ühiskond oli hierarhiline: meessoost kodanikud osalesid poliitikas ja sõjateenistuses, metekid tegelesid paljude elukutsete ja käsitööga, naised hoidsid perekonnaelu peamiselt eraelus ning orjad moodustasid olulise tööjõu osa.

Peamised sündmused ja perioodide vaheldumine

Klassikalist perioodi iseloomustab nii kultuuriline õitseng kui poliitilised konfliktid. Mõned tähtsamad sündmused on:

  • 508 eKr – Kleisteenese reformid ja ateena demokraatia algus.
  • 490–479 eKr – Pärsia sõdade periood (Marathoni, Thermopylae, Salamis, Plataea jm), mille järel Kreeka linnriigid saavutasid vabaduse Pärsi ohu alt.
  • 477–454/450 eKr – Deliose liit moodustus Ateenast juhitud koalitsioonina; liidu ressursse hakati hiljem koondama Ateena huvides.
  • 5. sajandi keskpaik – Periklese juhtimine (umbes 461–429 eKr) ja Ateena „kuldne ajastu”: ulatuslikud ehitusprojektid (sh Parthenon), kunstiline ja intellektuaalne õitseng.
  • 431–404 eKr – Peloponnesose sõda Sparta ja Ateena vahel, mis lõppes Sparta võiduga; pärast seda järgnes lühiaegne oligaarne režiim (nt Kolmekümne tüürannat) ja hiljem demokraatia taastamine.
  • 4. sajand eKr – Ateena poliitiline ja sõjaline mõju oli kõikuv: esinesid taastumised, liidud (nt Teine Ateena Liit) ning kultuuriline jätk.
  • 338 eKr – Foinikite ja Kreeka vägede ühtsus kukkus osaliselt kokku pärast Chaeroneia lahingut, mil Makedoonia kuningas Philippos II sai Kreeka valitsejaks.
  • 322 eKr – Klassikalise ateena demokraatia lõpp; pärast Lamia sõda ja kokkupõrkeid Makedooniaga kaotas Ateena oma sisemise poliitilise iseseisvuse ja paljud vabaduslikud institutsioonid lakkasid toimimast.

Kokkuvõtlikult oli Klassikaline Ateena perioodiks, kus poliitilised kujunemised, sõjad ja kultuurilised saavutused olid omavahel tihedalt põimunud. Ateena demokraatia, filosoofilised koolkonnad, teater ning kunst kujundasid pikaks ajaks Euroopa intellektuaalset ja poliitilist pärandit, kuigi linna poliitiline iseseisvus ning sõjaline jõud aegamööda vähenesid ja lõppesid Makedoonia tõusuga.

Sõjad

Pärsia sõda

Kui Pärsia kuningas Kserkses võitles Väike-Aasia kreeklaste vastu, aitas Ateena Väike-Aasia kreeklasi. Ajapikku ründasid pärslased Kreekat ja algasid kreeka-pärsia sõjad.

Maratoni tasandikul võitlesid paljud pärslased vibude ja nooltega kreeklaste vastu. Kuigi pärslasi oli palju rohkem kui kreeklasi, võitsid kreeklased, sest neil olid metallist odad ja mõõgad.

Ateena kindral Themistokles hoiatas ateenlasi, et pärslased tulevad tagasi, mistõttu nad peaksid oma mereväge suurendama. Rahvas tegi seda ja Sparta pakkus abi. Aastal 480 eKr saabusid pärslased ja ründasid kreeklasi nii maal kui ka merel. Pärslased võitsid Thermopüla lahingu, kuid lahing andis kreeklastele aega valmistuda.

Kuigi Ateena linn oli maha põlenud, oli enamik inimesi põgenenud lähedalasuvatele saartele ohutusse kohta. Themistokles käskis kreeklastel valmistuda uueks rünnakuks. Seekord käskis ta neil jätta oma laevad Salamisi lahte. Kui pärslased saabusid, olid nad üllatunud ja segaduses sadamast, mis oli nii täis laevu, et nad ei saanud seal sõita. Selles Salamisi lahingus hävitasid paarsada kreeka laeva palju, palju pärsia laevu. Xerxes läks minema.

Järgmisel aastal võitis 32 000 kreeka hopliiti ja 50 000 muud sõdurit Plataia lahingus. Pärslased ei rünnanud Kreekat enam.

Peloponnesose sõda

Kuigi Sparta ja Ateena aitasid üksteist lahingus, olid nad kultuuriliselt väga erinevad. Aastatel 431-404 eKr võitlesid need kaks linnriiki konfliktis, mida nimetati poolsaare alumise osa nime järgi Peloponnesosesõjaks. Sparta sai abi teistelt riikidelt. Ateena piiramisel suri kohutava haiguse tõttu palju inimesi, sealhulgas Perikles.

405. aastal hävitasid spartalased Ateena mereväe lahingus. Järgmisel aastal alistus Ateena Spartale.

30 aastat valitses Sparta, kuid paljudele inimestele ei meeldinud Sparta valitsemine ja teine linnriik Theobas aitas Ateenal võita Sparta. Üheksa aastat oli Theobas kõige võimsam riik.

Kreeka oli aga palju nõrgem, sest tema riigi sees toimusid sõjad. Filip Makedoonia hakkas Kreeka territooriumile tungima. Kuigi Demosthenes hoiatas Ateenat ohu eest, ei hoolinud ateenlased sellest. Chaeroneas kontrollis Makedoonia Filippos Kreekat.

Kui Philippus suri, läks tema poeg Aleksander Suur, kuigi ta oli alles 20-aastane, maailma vallutama. Ta võitis Väike-Aasia, Pärsia, Egiptuse ja väikese osa Indiast, kuid suri 32-aastaselt haiguse tagajärjel.

Elustiil

Ateena rahvas sõi lihtsalt, tavaliselt odrakooke, sibulat, kala ja puuvilju. Rõivastusena kandsid mehed lühikesi riidetükke (tuunikad), esiliine ja tööks sandaalid. Naine kandis kitooni, mis oli pikk, lahtine riie, mis kinnitati õlale. Lahtine rõivas oli nagu pluus, sest vöökoha ümber kanti köit. Sandaalid valmistati nii, et jalg pandi nahatükile, samal ajal kui kingsepp tegi jalale katte.

Lastele meeldisid lemmikloomadena jänesed ja pallimängud. Lõbutsemiseks sõitsid nad ka koerte tõmmatud väikeste vankritega. Neid õpetasid orjad ning nad õppisid luulet, muusikat ja tantsu. Oluline oli ka liikumine.

Kui noormees sai 18-aastaseks, alustas ta kaheaastast sõjaväe väljaõpet. Pärast seda võis ta liituda meeste klassidega, kus tegeldi odaheitmisega. Kaitseks maadluses sidus ta endale nahkrihmad ümber randmete. Samuti lõikas ta endale juuksed. Noormeestele õpetasid õpetajad paljudest maadest.

Kreeka hopliidid võitlesid tihedalt koos falakis. Nende odad olid väga pikad.

Naised klassikalises Ateenas

Vana-aegses ja klassikalises Ateenas koheldi naisi vähe austusega. Nad ei saanud Ateena kodanikuks. See tähendab, et nad ei saanud hääletada ja neil ei olnud Ateenas toimuva suhtes otsest sõnaõigust. Nad ei saanud kandideerida valimistel.

Tüdrukud ei saanud olla kodanikud. Nad lahkusid kodust 14-aastaselt, et abielluda, mõnikord mehega, kes oli temast palju vanem (umbes 30-aastane). Abielu korraldas tema isa. Enamasti valis isa oma tütrele rikka mehe. Tüdrukul ja tema emal ei olnud mingit sõnaõigust selle suhtes, kellega ta abiellus, see oli täielikult isa valik.

Vastandage see Sparta omale. Spartas oli naistel selline staatus, võim ja lugupidamine, mis oli ülejäänud klassikalises maailmas tundmatu. Kuigi spartalased naised olid sõjalisest ja poliitilisest elust kõrvale jäetud, nautisid nad spartalaste sõdalaste emadena märkimisväärset staatust. Kuna mehed tegelesid sõjategevusega, võtsid naised vastutuse mõisate juhtimise eest.

4. sajandil eKr. kuulus spartalastele naistele umbes 35-40% kogu spartalaste maast ja varast. Hellenistlikul perioodil olid mõned kõige jõukamad spartalased naised. Nad kontrollisid nii enda kui ka sõjaväes viibivate meessoost sugulaste vara. Spartalased naised abiellusid harva enne 20. eluaastat ning erinevalt Ateena naistest, kes kandsid raskeid, varjavaid riideid ja keda nähti harva väljaspool maja, kandsid spartalased naised lühikesi kleite ja käisid seal, kus neile meeldis. Nii tüdrukud kui ka poisid said haridust. Nii noored naised kui ka noored mehed võisid osaleda gümnaasiumis ("alasti noorte festival").

Küsimused ja vastused

K: Mis oli klassikaline Ateena ja millise ajaperioodi kohta?


V: Klassikaline Ateena viitas Ateena linnale aastatel 508-322 eKr.

K: Millal kehtestati Ateena demokraatia ja kelle võimu all?


V: Ateena demokraatia kehtestati 508. aastal eKr Kleisteenese ajal, pärast Peistratiidide türanniat ja Isagorase valitsemist.

K: Kui kaua püsis Ateena demokraatia stabiilsena?


V: Ateena demokraatia püsis märkimisväärselt stabiilsena, mõne lühikese katkestusega, 180 aastat kuni 322. aastani eKr.

K: Milline oli Ateena tähtsus antiikajal?


V: Ateena oli üks võimsamaid linnu ja oli oluline, sest seal arenes demokraatia. Ateena oli ka kunstide, õppimise ja filosoofia keskus ning paljude kuulsate filosoofide, kirjanike ja poliitikute sünnikoht.

K: Mis oli Deliose Liit ja millal see loodi?


V: Deliose Liit loodi 477. aastal eKr Ateena poolt, et ühendada linnriigid kaitseks Sparta juhitud Peloponnesose Liidu vastu.

K: Kus hoiti Deliose Liiga raha?


V: Deliose liidu raha hoiti Apollo templis.

K: Millised olid Ateena kultuurilised ja poliitilised saavutused 5. ja 4. sajandil eKr?


V: Ateenat nimetatakse laialdaselt lääne tsivilisatsiooni hälliks ja demokraatia sünnipaigaks. Selle kultuurilised ja poliitilised saavutused avaldasid 5. ja 4. sajandil eKr laialdast mõju.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3