Klassikaline Ateena (508–322 eKr) – demokraatia ja kultuuri õitseaeg

Klassikaline Ateena viitab Ateena linnriigile ajavahemikul 508–322 eKr, mil seal kujunes ja õitses kuulus ateena demokraatia. Demokraatia algatajaks peetakse 508 eKr tehtud reforme Kleisteenese ajal, mis lõpetasid Peistratiidide türannia ja lühikese Isagorase valitsemise. See uuenenud poliitiline süsteem püsis, mõne lühiajalise katkestusega, ligikaudu 180 aastat kuni 322. aastani eKr. Ateena kujunes sellel ajal antiikmaailma võimsaimate ja mõjukaimate linnade hulka — eriti oluliseks sai ta seetõttu, et seal arenes ja kandsid vilja demokraatia nii poliitiliste institutsioonide, kultuuri kui intellektuaalse elu tasandil.

Poliitilised institutsioonid ja demokraatia

Ateena demokraatia tugines mitmele olulisele institutsioonile. Kõrgemaks võimuks oli rahvakogu (ekklesia), kus kodanikud (täiskasvanud meessoost Ateenlased) said arutada seadusi, sõda ja rahandust. Päevatoimetusi ja ettevalmistusi korraldas Boule ehk nõukogu, mis Kleisteenese reformiga sai 500 liikme koosseisu (Boule of 500). Kohtusüsteemi moodustasid hulk rahvajuriseid kohtunike istungeid (dikasteriaid), kus tavalised kodanikud said osaleda kohtuotsustes. Samas oli kodakondsus piiratud: õigused kuulusid vaid meessoost kodanikele; naised, metekid (välismaalased, kes elasid ja töötasid linnas) ja orjad jäid ilma poliitilisest hääleõigusest.

Delose liit, rahvussuhted ja sõjad

477. aastal eKr moodustas Ateena Deliose liidu koos mitmete teiste mereäärsete ja saarestiku linnriikidega, algselt eesmärgiga jätkata võitlust Pärslaste vastu ja kaitsta kreeklastest liitlasi. Nende rivaaliks kujunes aga Sparta-keskne Peloponnesose Liit. Algne liit hoiustas oma raha Delose saarel Apollo templis, kuid aja jooksul kasutas Ateena liidu ressursse üha enam oma mõju ja ehitusprogrammide rahastamiseks — liidu raha ja laevastik tekitasid Ateenale merelist ülemvõimu ja niinimetatud mere-impeeriumi. Kuigi Delose liit tekkis pärast Pärsi sõdu, tõi see ka vastuolu Sparta ja teiste linnadega ning lõpuks laiemad Kreeka kodusõjalised konfliktid.

Kultuur, kunst ja teadus

Klassikalisel perioodil oli Ateena ka kunstiliste ja intellektuaalsete uuenduste keskus. Siin saavutasid tipphetke arhitektuur (nt Akropolis ja Parthenon — suurejooneline templivõrgustik), skulptuur, teatrikunst ja kirjandus. Ateenas toimusid suured pidustused nagu Dionysia, kus esietendusid tragöödiad ja komöödiad; see oli teatri ja näitekirjanduse areen, kus tegutsesid kuulsad autorid nagu Sophoklese (ning teised nagu Eshhylos, Euripides ja Aristophanes). Filosoofia ja teadus püsisid linna teiseks nimekaimaks panuseks: siin asusid Platoni akadeemia ja Aristotelese lütseum, ning Ateenas elasid ja õpetasid mõjukad mõtlejad nagu Sokratese ja hiljem tema õpilased. Selle perioodi looming ja ideed on jätnud sügava jälje lääne tsivilisatsiooni kultuurilisse ning poliitilisse pärandisse.

Majandus, ühiskond ja sõjaline võimekus

Ateena majandus põhines põllumajandusel, kaubandusel, käsitöö ja kaevandustel — eriti Laurioni hõbekaevandused andsid linnale olulist tulu, mis võimaldas laevastiku arendamist. Meresõit ja trireemid tagasid Ateenale sõjalise jõu ning transpordivõimalused kauplemiseks. Ühiskond oli hierarhiline: meessoost kodanikud osalesid poliitikas ja sõjateenistuses, metekid tegelesid paljude elukutsete ja käsitööga, naised hoidsid perekonnaelu peamiselt eraelus ning orjad moodustasid olulise tööjõu osa.

Peamised sündmused ja perioodide vaheldumine

Klassikalist perioodi iseloomustab nii kultuuriline õitseng kui poliitilised konfliktid. Mõned tähtsamad sündmused on:

• 508 eKr – Kleisteenese reformid ja ateena demokraatia algus.
• 490–479 eKr – Pärsia sõdade periood (Marathoni, Thermopylae, Salamis, Plataea jm), mille järel Kreeka linnriigid saavutasid vabaduse Pärsi ohu alt.
• 477–454/450 eKr – Deliose liit moodustus Ateenast juhitud koalitsioonina; liidu ressursse hakati hiljem koondama Ateena huvides.
• 5. sajandi keskpaik – Periklese juhtimine (umbes 461–429 eKr) ja Ateena „kuldne ajastu”: ulatuslikud ehitusprojektid (sh Parthenon), kunstiline ja intellektuaalne õitseng.
• 431–404 eKr – Peloponnesose sõda Sparta ja Ateena vahel, mis lõppes Sparta võiduga; pärast seda järgnes lühiaegne oligaarne režiim (nt Kolmekümne tüürannat) ja hiljem demokraatia taastamine.
• 4. sajand eKr – Ateena poliitiline ja sõjaline mõju oli kõikuv: esinesid taastumised, liidud (nt Teine Ateena Liit) ning kultuuriline jätk.
• 338 eKr – Foinikite ja Kreeka vägede ühtsus kukkus osaliselt kokku pärast Chaeroneia lahingut, mil Makedoonia kuningas Philippos II sai Kreeka valitsejaks.
• 322 eKr – Klassikalise ateena demokraatia lõpp; pärast Lamia sõda ja kokkupõrkeid Makedooniaga kaotas Ateena oma sisemise poliitilise iseseisvuse ja paljud vabaduslikud institutsioonid lakkasid toimimast.

Kokkuvõtlikult oli Klassikaline Ateena perioodiks, kus poliitilised kujunemised, sõjad ja kultuurilised saavutused olid omavahel tihedalt põimunud. Ateena demokraatia, filosoofilised koolkonnad, teater ning kunst kujundasid pikaks ajaks Euroopa intellektuaalset ja poliitilist pärandit, kuigi linna poliitiline iseseisvus ning sõjaline jõud aegamööda vähenesid ja lõppesid Makedoonia tõusuga.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli klassikaline Ateena ja millise ajaperioodi kohta?

K: Millal kehtestati Ateena demokraatia ja kelle võimu all?

K: Kui kaua püsis Ateena demokraatia stabiilsena?

K: Milline oli Ateena tähtsus antiikajal?

K: Mis oli Deliose Liit ja millal see loodi?

K: Kus hoiti Deliose Liiga raha?

K: Millised olid Ateena kultuurilised ja poliitilised saavutused 5. ja 4. sajandil eKr?

Otsing