Stroganovide või Stroganoffide suguvõsa, tuntud ka kui Stroganovide perekond, oli Venemaal üks mõjukamaid ja jõukamaid aadliperekondi, kelle tegevus ulatus kaupmeheks olemisest suurtalupidamise ja poliitilise mõjuväljani. Nad teenisid suuri rahalisi tuluallikaid (karusnahad, soolavabrikud, maaelumajandus) ning rahastasid ja toetasid ka sõjalisi kampaaniaid. Suure Põhjasõja ajal (1700–1721) andsid Stroganovid märkimisväärset rahalist toetust Peeter Suure valitsusele; selle eest perekonna liikmed, sh Aleksander Grigorjevitš, Nikolai Grigorjevitš ja Sergei Grigorjevitš, tõsteti 1722. aastal parunite ja hiljem krahvide auastmesse. Perekonna juht kandis tiitlit krahv Stroganov ning tema abikaasa krahvinna Stroganova. Pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni emigreerus perekonna osa koos valge liikumisega ja perekonna vara Venemaal natsionaliseeriti.
Päritolu ja varandus
Stroganovide ajalugu algab 16. sajandist: perekond kogus rikkust esmalt kaubanduse ja tööstuse kaudu, tegutsedes eelkõige Loode-Venemaal ja Uurali piirkonnas. Nad omistasid suurt tähtsust maade omandamisele, karusnahakaubandusele ja soolavabrikute pidamisele, mis tagasid püsiva tulu ning võimaldasid laiendada mõjuvõimu ja poliitilisi sideid. Stroganovid said tihti tsaari toetuse ja maaalasid, osaledes ka Ida-Siberi ja Uurali koloniseerimises.
Poliitiline mõju ja suhete võrgustik
Perekond ei olnud üksnes rahasüste meenutav jõud, vaid tegeles aktiivselt ka poliitikaga ning pidas tihedaid suhteid tsaariõukonnaga. Stroganovide rahaline ja poliitiline toetus aitas neil teenida tiitleid ning mõju administratiivsetes ringkondades. Samal ajal olid nad suured ärilised rivaalid teiste võimsate aadliperekondadega — nimelt nad olid suured rivaalid nii Vorontsovi kui ka Šeremetevi krahvidele.
Kultuuriline ja ühiskondlik pärand
Stroganovid olid tuntud patroonid: nad rahastasid kirikuid, kloostreid, kunstnikke ja käsitööd. Nende nimel on tuntud nii Stroganovide ikoonimaali koolkond kui ka arhitektuurilised maatükid — mitmed perekonna tellitud paleed ja kabelid on säilinud kuni tänapäevani. St. Peterburgis asuv Stroganovide palee on üks näide perekonna varalisest ja kultuurilisest pärandist. Perekond toetas ka haridust ja teadust ning aitas edendada kohalikke tööstusharusid.
Tuntud perekonnaliikmed ja nimed
- Anikey Stroganov — varajane perekonna liige, kelle tegevus aitas perekonnal aluse panna (16. sajandil).
- Kõrgemad krahvid ja poliitilised tegelased — perekonnas oli mitmeid liikmeid, kes täitsid kõrgeid ametikohti ja omasid suuri maavaldusi.
- Kultuurilised patroonid — Stroganovid toetasid kunstnikke, arhitekte ning religioosseid asutusi.
20. sajandi keerised ja pärand
1917. aasta revolutsioon muutis paljude Vene aadliperesõdade saatusi: Stroganovid kaotasid suure osa varast, paljud emigreerusid ja osa perekonnast jätkas elu välismaal. Perekonna varad Venemaal natsionaliseeriti ning mitmed paleed ja maalid läksid riiklikku omandisse. Samas on Stroganovide kultuuriline mõju jäänud püsima: nende tellitud ehitised, kunstikogud ja heategevuslikud algatused kuuluvad osa Venemaa kunstilisest ja ajaloolisest pärandist.
Huvi nüüdisajal
Tänapäeval tuntakse Stroganove lisaks ajaloolisele rollile ka kulinaarse nime kaudu — nimetus «stroganoff» või «stroganov» seostub lihatoiduga, mille nime päritolu seostatakse mõnede perekonnaliikmetega (selle täpne päritolu on osaliselt vaidlustatud). Lisaks meenutavad paljud muuseumid, paleed ja kultuuriprogrammid perekonna panust Venemaa ajaloole ja kunstile.
Stroganovide lugu on näide sellest, kuidas kaubanduslik edu võis Venemaal kasvada poliitiliseks ja kultuuriliseks mõjuks ning kuidas ajalugu, revolutsioon ja emigreerumine võivad ühe perekonna saatust drastiliselt muuta.
