Iraani ülemjuhataja – roll, volitused ja ajalugu

Iraani ülemjuhataja on Iraani Islamivabariigi riigipea. Tema ametikoht on teokraatlik ja religioosne ning ühendab poliitilist ja vaimulikku autoriteeti.

Kõrgeim juht on ka riigi kõrgeim islami vaimulik.

Kõrgeima juhi ametikoht loodi pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni Iraanis. Põhiseaduslik alus tuleneb kontseptsioonist velāyat-e faqīh — islamiõpetuse järgi kõrgeima juristi või imaami juhtimisõigusest riigis.

Kõrgeim juht on võimsam kui Iraani president ja valib paljude võimsate ametikohtade juhid sõjaväes, valitsuses ja kohtusüsteemis. Tema otsustav roll hõlmab nii riigi sise- kui välispoliitikat ning julgeoleku- ja julgeolekuasutuste suunamist.

Ajatollah Khomeini (surnud 1989) ja imaam Khamenei on seni saanud islamivabariigi ülemjuhatajaks.

Valimine ja ametiaeg

Ülemjuhataja valib ja võib ametist tagandada Ekspertide Assamblee (Assembly of Experts), kelle liikmed on valitud rahva poolt, kuid kelle tegevus ja valikuprotsess on tugevalt mõjutatud riigi institutsioonidest. Ametiaeg ei ole piiratud: ülemjuhataja jääb ametisse seni, kuni Ekspertide Assamblee teda toetab või kuni tema surmani või tagandamiseni. Tegelikult on see amet tihti eluaegne.

Peamised volitused

• Üldjuhtimine riigi põhisuundade määramisel ja julgeolekupoliitika suunamisel;
• Kõrgeim sõjaväeline juhtimine: tema alluvusse kuuluvad relvajõudude juhid ja Islami Revolutsioonikaitseväe (IRGC) juhtkond;
• Oluliste riigiametnike määramine — näiteks õigussüsteemi juht, riikliku tele- ja raadiosüsteemi juht, hulgaliselt tippametnikke julgeoleku- ja välisministeeriumis ning paljude nõukogude ja komisjonide liikmed;
• Poolitab mõju seadusandliku protsessi kaudu: ülemjuhataja nimetab kuus kuuest kaheksast Guardian Councili liikmest (kirikutegelased), kellel on suur sõnaõigus kandidaatide valimiskohaldatavuse ja seaduste islamilise sobivuse hindamisel;
• Expediency Discernment Councili ja teiste kõrgete nõuandvate organite liikmete määramine;
• Võimalus anda põhimõttelisi suuniseid välis- ja julgeolekupoliitika kohta ning osaleda lepingute, sõjategevuse ja rahu küsimustes;
• Õigus anda dekreete ja suuniseid, mis omavad lõplikku tähendust poliitilistes vaidlustes.

Konstitutsioonilised alused ja kontrollimehhanismid

Põhiseadus sätestab ülemjuhataja õigused ja kohustused (näiteks artiklid 5 ja 110 jt). Teoreetiliselt kontrollib ja võib ülemjuhataja valida või tagandada Ekspertide Assamblee, mis peaks tagama, et juht tegutseks vastavalt islami seadustele ja rahva huvidele. Praktikas on seletamised ja institutsioonide omavaheline koostöö viinud sageli selleni, et ülemjuhatajal on väga laialdased ja vähese kontrolliga volitused.

Ajalooline taust

Pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni kehtestati uus riigikorraldus, mille keskseks figuuriks sai kõrgeim vaimulik juht. Ajatollah Khomeini oli riigi esimene ülemjuhataja kuni oma surmani 1989. aastal. Pärast Khomeini surma valiti tema järgijaks Ali Khamenei, kes on alates 1989. aastast hoidnud seda ametit.

Erinevus presidendiga

Kuigi Iraani president on valitsuse täidesaatev juht ja vastutab igapäevase halduse eest, on ülemjuhataja kõrgeim autoriteet, kelle otsused ja suunised võivad neutraliseerida presidendi poliitikaid. President nimetab ministreid ja juhib valitsust, kuid paljude võtmeotsuste üle otsustab lõppkokkuvõttes ülemjuhataja.

Kriitika ja vastuolud

Ülemjuhataja institutsioon on saanud rahvusvahelist ja sisepoliitilist kriitikat seoses võimu koondumisega, vähese demokraatliku kontrolliga ja inimõiguste rikkumistega, mis on seotud julgeoleku jõudude tegevusega. Samuti on vaidlusi selle üle, kui palju peaks religioossel juhtimisel olema rolli kaasaegses riigikorralduses — pooled toetavad institutsiooni säilimist, teised kutsuvad üles reformidele või suuremale demokraatiale.

Järeldus

Iraani ülemjuhataja on riigi keskne figuur, kelle ülesandeks on ühendada islami õpetus ja riigivalitsemine. Tema võim ulatub sõjaväest ja julgeolekust kuni seadusandlike ja ideoloogiliste suunitlusteni. Kuigi amet loodi 1979. aasta revolutsiooni järel ja on olnud riigi poliitilise süsteemi nurgakiviks, on tema roll pideva arutelu ja poliitilise pingete all nii Iraanis endas kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Otsing