Leavenworthi põhiseadus (1858): orjanduse keelustamine ja õigused kõigile

Leavenworthi põhiseadus (1858): progressiivne eelnõu, mis keelas orjanduse, sõnastas „õigused kõigile” ja toetas naiste õigusi – oluline peatükk Kansase võitlusest vabaduse eest.

Leavenworthi põhiseadus oli üks neljast Kansase osariigi põhiseadusest, mis kirjutati Kansase veritsemise ajal. Seda koostas vabaosariigi ja vabariiklaste toetusel moodustatud konvent, mille eesmärk oli luua progressiivne ja vabatahtlikult orjandusevastane osariigi põhikiri. Leavenworthi kavand oli neljast ettepanekust kõige radikaalsema sisuga: see sisaldas õiguste deklaratsiooni, kus viidati "kõigile inimestele" ilma ametlikku eristust tegemata valgete ja mustanahaliste õiguste vahel, muutis orjapidamise osariigis ebaseaduslikuks ning sisaldas sätteid, mis lõid aluse naiste õiguste parandamiseks ja laiemaks osalemiseks ühiskondlikus elus.

Koostamine ja vastuvõtmine

Leavenworthi põhiseaduse koostamise konvent kutsuti kokku tänu 1858. aasta veebruaris vastu võetud territoriaalsele seadusele, samal ajal kui kongressis käis arutelu ka Lecomptoni põhiseaduse üle. Konvent võttis Leavenworthi põhiseaduse vastu 3. aprillil 1858 Leavenworthis ning see heaks kiideti ka rahvahääletusel 18. mail 1858. Need sammud peegeldasid Kansase vabaosariigi suunalist poliitilist tahet tol ajal ning olid osa laiemast võitlusest osariigi tuleviku üle.

Sisu ja olulisemad sätted

Leavenworthi põhiseadus oli selles rühmas kõige progressiivsem. Selle olulised elemendid olid:

• Õiguste deklaratsioon, mis rõhutas võrdsust ja üldist kodanikuõiguste kaitset, kasutades terminoloogiat, mis laienes kõigile inimestele sõltumata nahavärvist.
• Orjanduse keelustamine – põhiseadus tunnistas orjapidamise Kansasese territooriumil ebaseaduslikuks.
• Naiste õiguste raamistik – dokument sisaldas sätteid, mis parandasid naiste õiguslikku ja majanduslikku seisu võrreldes tol ajal üldtunnustatud normidega (näiteks laiem ligipääs haridusele ja teatud varaõigused), olles varajane samm soolise võrdõiguslikkuse suunas.

Pärastmõju ja pärand

Kuigi Leavenworthi põhiseadus oli sisult märkimisväärselt progressiivne, ei olnud tal suur otsene mõju Kansase ajaloole, sest USA senat ei ratifitseerinud seda ega kiitnud dokumenti ametlikult heaks. Rahvuslik poliitiline olukord enne kodusõda — erimeelsused orjanduse küsimuses ning kongressi tasakaal pro- ja vabaosariikide vahel — takistasid paljude vabaosariikide kavandite kiiret vastuvõtmist.

Leavenworthi põhiseadus jäi seega üheks oluliseks, kuid mittetäielikult realiseerunuks etapiks Kansase põhiseadusandlikus arengus. Teised samal perioodil kavandatud või vastu võetud põhiseadused olid Topeka põhiseadus (1855), Lecomptoni põhiseadus (1857) ja lõpuks Wyandotte'i põhiseadus (1859), mis andis aluse Kansase hilisemale ühinemisele Liiduga.

Tähtsus

Kuigi Leavenworthi põhiseadus ei muutunud Kansaset ametlikult reguleerivaks põhikirjaks, omas see tähtsust nii kohalikes kui ka rahvuslikes debattides: see näitas, et olemas olid tugevad jõud, kes soovisid ühiskondlikke ja kodanikuõiguste reforme, sealhulgas orjanduse kaotamist ja suuremat võrdsust erinevate rahvus- ja soogrupiga inimeste vahel. Sellised ettepanekud aitasid kujundada avalikku arvamust ning panid aluse edasistele seadusandlikele ja poliitilistele sammudele, mis viisid lõpuks Kansaset vabariigina Liitu vastuvõtmiseni.

Küsimused ja vastused

K: Millal kirjutati Leavenworthi põhikiri?

K: Milline on Leavenworthi põhiseaduse õiguste seaduseelnõu tähendus?

Küsimus: Kuidas sündis Leavenworthi põhiseaduse koostanud konstitutsioonikonverents?

K: Kas USA senat kiitis Leavenworthi põhiseaduse heaks?

K: Millised olid teised kavandatud osariigi põhiseadused peale Leavenworthi põhiseaduse?

K: Kes olid Leavenworthi põhiseaduse autorid?

K: Miks peetakse Leavenworthi põhiseadust neljast kavandatavast põhiseadusest kõige progressiivsemaks?

Otsing