Lok Sabha — India parlamendi alamkoda (rahvakoda): ülesanded ja valimine
Saa teada Lok Sabha (India Rahvakoda) ülesannetest, liikmete valimisest, koosseisust ja ametiajast — selge ja kompaktne ülevaade India parlamendi alamkojast.
Lok Sabha ehk Rahvakoda on India parlamendi alamkoda. Lok Sabha liikmed valitakse otsevalimistel üldise täiskasvanute valimisõiguse alusel (häälõigus alates 18. eluaastast). Valimised toimuvad üksikvalimisringkondades, lihtõigusliku (first-past-the-post) süsteemi järgi; igast ringkonnast valitakse üks liige.
Koosseis ja seadusandlik alus
2019. aasta valimistel valiti India rahva poolt 543 Lok Sabha liiget. Põhiseadus piirab Lok Sabha maksimaalselt 552 liikmega. Selle algse raamistikuga oli ette nähtud, et see hõlmab mitte rohkem kui 20 liiget, kes esindavad liidu territooriumide elanikke, ja kuni kaks ametisse nimetatud erapooletut liiget, kes esindasid anglo-india kogukonda (kui president leidis, et see kogukond ei ole piisavalt hästi esindatud). Siiski tühistati 104. põhiseaduse muudatusega 2020. aastal ametisse nimetatud anglo-india esindajate kohad, nii et tänapäeval koosneb Lok Sabha praktiliselt peamiselt rahva poolt valitud liikmetest.
Ametiaeg, laialisaatmine ja erakorraline olukord
Iga Lok Sabha valitakse tavaliselt viieks aastaks. Tegelikult kestab iga koosseis kuni järgmiste üldvalimisteni, v.a juhul, kui see laiali saadetakse varem. President võib Lok Sabha laiali saata vastavalt peaministri ja ministrite nõuandele. Parlamendi ametiaega võib erakorralise olukorra (emergency) väljakuulutamise korral pikendada seadusega ühe aasta kaupa; selliseid pikendusi võib osutuda vajalikuks teha rohkem kui üks kord vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Peamised ülesanded ja volitused
- Seadusandlus: Lok Sabha algatab ja võtab vastu seaduseelnõusid. Rahaliste (money) eelnõude osas on Lok Sabhal eriline tähtsus — rahalised eelnõud peavad algama Lok Sabhas ning Rajya Sabha saab need vastu võtta, kuid ei saa neid tähtsust oluliselt muuta.
- Valitsuse vastutus: valitsus (peaminister ja ministrid) vastutab Lok Sabhale. Lok Sabha saab avaldada usaldamatust hääletuse (no-confidence motion) teel, mis võib viia valitsuse tagasiastumiseni.
- Eelarve kontroll: Lok Sabha arutab ja kiidab heaks riigi eelarve ning kontrollib avaliku raha kasutamist läbi arutelude ja aruandvate komiteede (nt Public Accounts Committee, Estimates Committee).
- Järelevalve ja küsimused: liikmed esitavad valitsusele küsimusi, algatavad arutelusid ja kasutavad nn "zero hour" ning "question hour" menetlusi valitsuse tegevuse järelevalve teostamiseks.
- Komiteede töö: Lok Sabhal on palju püsikomiteesid ja erikomiteesid, mis uurivad poliitikaid, kulutusi ja seaduseelnõusid ning annavad põhjalikke aruandeid.
- Konstitutsioonilised toimingud: Lok Sabhal on roll konstitutsiooniliste muudatuste, riigipea valiku, mõnede ametikohtade täitmise jms küsimustes.
Istung ja juhtimine
Lok Sabha koguneb Lok Sabha Chambersis, Sansad Bhavanis, Sansad Margil, New Delhis. Selle töökorralduse eest vastutab esimees ehk Speaker (Speaker juhib istungeid, tagab reeglite järgimise ja esindab kodukoda välissuhtluses). Töö toimub kolmes suuremas osas: istungplenum, komisjonide töö ja bilateraalne poliitiline tegevus erakondade vahel.
Valimised ja esindatus
Riikliku valimiskomisjoni (Election Commission of India) ülesanne on korraldada ja viia läbi Lok Sabha valimised. Paljud ringkonnad on reserveeritud Scheduled Castes (SC) ja Scheduled Tribes (ST) esindajatele vastavalt demograafilisele jaotusele, et tagada nende esindatus parlamendis.
Kokkuvõtteks: Lok Sabha on India poliitilise süsteemi keskne osa — see esindab rahva tahet, kontrollib valitsust ja omab olulisi volitusi eelarve ja seadusandluse valdkonnas. Lok Sabha liikmed valitakse viieks aastaks. President võib Lok Sabha laiali saata. Erakorralise olukorra ajal võib ametiaega seadusega pikendada ühe aasta võrra.
Ajalugu
| Lok Sabha istungjärk algas kuupäeval | |
| Sessiooni nr. | Kuupäev |
| Esimene | 13. mai 1952 |
| Teine | Aprill 1957 |
| Kolmas | Aprill 1962 |
| Neljas | Märts 1967 |
| Viies | Märts 1971 |
| Kuues | Märts 1977 |
| Seitsmes | Jaanuar 1980 |
| Kaheksas | detsember 1984 |
| Üheksas | detsember 1989 |
| Kümnes | juuni 1991 |
| Üheteistkümnes | mai 1996 |
| Kaheteistkümnes | Märts 1998 |
| Kolmeteistkümnes | oktoober 1999 |
| Neljateistkümnes | mai 2004 |
| Viieteistkümnes | mai 2009 |
| Kuueteistkümnes | mai 2014 |
| Seitsmeteistkümnes (praegune) | mai 2019 |
Briti koloniaalperioodil oli India riigisekretäri amet (koos India Nõukoguga) asutus, mille kaudu Briti parlament teostas oma võimu India subkontinendil. Koos täitevnõukoguga loodi Indias India asekuningas, mis koosnes Briti valitsuse kõrgetest ametnikest. 1861. aasta India nõukogu seadusega nähti ette seadusandlik nõukogu, mis koosnes täitevnõukogu liikmetest ja mitteametlikest liikmetest; 1892. aasta India nõukogu seadusega loodi Briti India igas provintsis seadusandlikud kogud. Need seadused võisid küll suurendada India esindatust valitsuses, kuid nõukogude volitused jäid piiratuks ja ka valijaskond jäi väga väikeseks. Indiaanlaste osalemine halduses suurenes pärast 1909. aasta India nõukogude seaduse ja 1919. aasta India valitsuse seaduse vastuvõtmist.
India iseseisvusakt võeti vastu 18. juulil 1947, mille tulemusena pidi Briti India jagunema 15. augustil 1947 Indiaks ja Pakistaniks. Nad pidid olema kroonile alluvad valdused (India, Pakistan), kuni nad on kehtestanud oma põhiseaduse.
Asutav Kogu jagati kaheks eraldi rahvuste jaoks, kusjuures igale uuele Kogule anti üle suveräänsed volitused vastava valduse jaoks.
Indiast sai 26. jaanuaril 1950 vabariik.
Struktuur
| Riik | Kohtade arv |
| Andhra Pradesh | 25 |
| 2 | |
| Assam | 14 |
| 42 | |
| Bihar | 40 |
| Chhattisgarh | 11 |
| 2 | |
| Gujarat | 26 |
| Haryana | 10 |
| 4 | |
| Jammu ja Kashmir | 6 |
| Jharkhand | 14 |
| Karnataka | 28 |
| 20 | |
| Madhya Pradesh | 29 |
| 48 | |
| Manipur | 2 |
| Meghalaya | 2 |
| Mizoram | 1 |
| Nagaland | 1 |
| Odisha | 21 |
| Punjab | 13 |
| Rajasthan | 25 |
| 1 | |
| Tamil Nadu | 39 |
| Telangana | 17 |
| Tripura | 2 |
| Uttarakhand | 5 |
| 80 | |
| Territooriumid | |
| Andamani ja Nikobari saared | 1 |
| Chandigarh | 1 |
| Dadra ja Nagar Haveli | 1 |
| Daman ja Diu | 1 |
| Delhi | 7 |
| Lakshadweep | 1 |
| Puducherry | 1 |
| KOKKU | 543 |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lok Sabha?
V: Lok Sabha ehk Rahvakoda on India parlamendi alamkoda.
K: Mitu Lok Sabhat on 2019. aasta seisuga valitud?
V: 2019. aasta seisuga on India rahva poolt valitud seitseteist Lok Sabhat.
Küsimus: Kui palju liikmeid on Lok Sabhas põhiseaduse kohaselt lubatud?
V: Põhiseaduse kohaselt on Lok Sabhas maksimaalselt 552 liiget.
K: Kas Lok Sabhas on esindatud liidu territooriumide ja anglo-india kogukonna liikmed?
V: Jah, liidu territooriumide elanikke võib esindada maksimaalselt 20 liiget ja kaks ametisse nimetatud mitteparteilist liiget anglo-india kogukonna esindamiseks (kui president leiab, et kogukond ei ole piisavalt hästi esindatud).
K: Kui kauaks moodustatakse Lok Sabha?
V: Iga Lok Sabha moodustatakse viieks aastaks.
K: Kas Lok Sabha ametiaega saab pikendada? Kui jah, siis kui pikaks ajaks?
V: Jah, seda saab pikendada erakorralise väljakuulutamise teel. Kui see juhtub, võib ametiaega pikendada ühe aasta võrra. Seda võib pikendada rohkem kui üks kord.
K: Kus Lok Sabha koguneb?
V: Lok Sabha koguneb Lok Sabha Chambersis, Sansad Bhavanis, Sansad Margil, New Delhis.
Otsige