Liberland }}

Asukoht

Piirivaidlused Doonau jõe orus algasid 1947. aastal, kuid jäid lahendamata Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi eksisteerimise ajal. Erimeelsused süvenesid pärast Jugoslaavia lagunemist. Serbia arvab, et Doonau oru ja jõe keskjoon on kahe riigi vaheline rahvusvaheline piir. Horvaatia ei ole sellega nõus ja väidab, et rahvusvaheline piir kulgeb mööda jõe ääres asuvate katastriüksuste vanu piire - nii nagu Doonau oli 19. sajandil, enne kui jõe looklemine ja hüdrotehnilised tööd muutsid selle kulgemist. Selle tulemusena väidab Horvaatia, et suur osa vaidlusalusest piirkonnast on Serbia kontrolli all, samas kui Serbia ei väida, et teisel pool asuvat palju väiksemat osa.

President Jedlička ütleb, et maa, mida nad on nõudnud ja mida tuntakse Gornja Siga (mis tähendab ülemist tuffi) nime all, ei olnud kummalegi poolele nõudmine.

Pindala on umbes 7 ruutkilomeetrit ja suurem osa sellest on kaetud metsaga. Tšehhi ajalehe Parlamentní listy ajakirjanik, kes külastas seda piirkonda 2015. aasta aprillis, leidis läheduses elavate inimeste sõnul maja, mis oli umbes kolmkümmend aastat mahajäetud. Juurdepääsutee oli väidetavalt halvas seisukorras.

Doonau jõgi, rahvusvaheline veetee, millel on vaba juurdepääs Mustale merele mitmete sisemaariikide jaoks, kulgeb mööda isehakanud territooriumi. Libeeria külastajad ja kodanikud tulevad piirkonda ja sealt välja laevaga.

Ajalugu

Väljakutse

Vít Jedlička ja tema kaaslased viisid Gornja Siga lipu tseremoonia läbi samal päeval, mil Liberland välja kuulutati.

Lipp koosneb kollasest taustast (sümboliseerib liberaalsust), mille keskel on horisontaalselt kulgev must triip (sümboliseerib anarhiat või mässu) ja keskel on vapp. Jedlička kuulub Tšehhi Vabade Kodanike Parteisse, mis lähtub oma väärtustes klassikalisest liberaalsest ideoloogiast.

Jedlička teatas, et ei Serbia, Horvaatia ega ükski teine rahvas ei pretendeeri sellele maale (see on terra nullius). Tema sõnul on piir määratletud nii Horvaatia kui ka Serbia piirinõuetega kooskõlas ning ei sekku ühegi teise riigi suveräänsusse. Jedlička ütles 2015. aasta aprillis, et ametlik diplomaatiline noot saadetakse nii Horvaatiale kui ka Serbiale ja hiljem kõigile teistele riikidele ametliku rahvusvahelise tunnustamise taotlusega.

18. detsembril 2015 esitas president Jedlička Libeeria esimese ajutise valitsuse ja selle rahandus-, välis-, sise- ja justiitsministri ning kahe asepresidendi. ^{[ise avaldanud allikas e]}

Juurdepääs Liberlandile

Horvaatia ametiasutused on blokeerinud juurdepääsu piirkonnale alates 2015. aasta mai algusest.

2015. aasta mais pidas Horvaatia politsei Vít Jedlička ja tema tõlkija Sven Sambunjaki pärast piiriületuskatset lühiajaliselt kinni. Jedlička veetis ühe öö vanglas, seejärel mõisteti ta süüdi ja talle määrati karistus Horvaatia piiri ebaseadusliku ületamise eest, kuid ta kaebas kohtuotsuse edasi. Ta väitis, et piirkonnas oli vähemalt kolm Libeeria kodanikku, kes olid pärit Šveitsist. Hiljem samal kuul peeti Vít Jedlička uuesti kinni. Esialgu said ajakirjanikud koos Jedličkaga piirkonda siseneda, kuid hiljem keelduti ka neile, sealhulgas Serbia avalik-õigusliku ringhäälingu Vojvodina raadio ja Bosnia ajalehe Dnevni Avaz ajakirjanikele.

Vahistatud isikud olid pärit paljudest riikidest, sealhulgas Iirimaalt, Saksamaalt, Taanist ja USAst. Horvaatia politsei on jätkanud inimeste, sealhulgas rahvusvahelise veetee kaudu paadiga piirkonda sisenenud inimeste vahistamist. Üks neist, Taani aktivist Ulrik Grøssel Haagensen, pandi 5 päevaks koduaresti, enne kui talle määrati 15 päeva vanglakaristus, mis põhjustas Taanis mõningaid proteste.

2016. aasta mais avaldati mitu Horvaatia apellatsioonikohtu otsust. Kohus jättis jõusse otsused, et Horvaatiast Libeeriasse sisenemine on ebaseaduslik, kuid leidis, et süüdimõistvad kohtuotsused Serbiast Libeeriasse sisenemise eest ei olnud õiged. Kohus ütles, et madalama astme kohus pani toime "väärteomenetluse põhimõttelise rikkumise" ja "olulised menetlusnormide rikkumised". Lisaks otsustas ta, et "asjaolud olid [prokuröri] poolt ebaõigesti ja ebatäielikult kindlaks tehtud, mis võib viia materiaalõiguse väärale kohaldamisele". 7 apellatsioonkaebusest 6 puhul anti korraldus asja uuesti läbivaatamiseks. Alamkohus peab kindlaks määrama piiri ja piiriületuse asukoha, kuid ei ole seda veel teinud. ^{[isekordne allikas e]}Sellest ajast alates on piirkonda tulnud paatidega külastajaid, kuid nad ei ole alaliselt asunud sinna elama.

Liberlandi poolt taotletav territoorium asub suurimal rohelise värvusega maatükil, mis on kaardil tähistatud kui "Siga". Erinevuste tõttu piiride määratlemisel väidavad idas asuvaid kollase värviga alasid nii Serbia kui ka Horvaatia. Horvaatia väidab, et rohelised osad on osa Serbiast, kuid Serbia ei pretendeeri neile. See viis Jedlička kinnitama, et rohelised osad on jäänud mõlema poole poolt nõudmata.

Seaduslikkus

Horvaatia ja Serbia on lükanud Jedlička väited tagasi kui ebaolulised, kuigi mõlemad riigid on reageerinud erinevalt. Serbia välisministeerium teatas 24. aprillil 2015, et kuigi nad peavad asja tühiseks, ei riku "uus riik" Serbia piiri, mida piirab Doonau. Horvaatia, kes takistab inimestel ligipääsu Libeeriasse, on teatanud, et pärast rahvusvahelist vahekohtumenetlust tuleks see anda kas Horvaatiale või Serbiale, mitte kolmandale isikule.

Chicago Ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Chicago Journal of International Law artiklis vaadeldi Libeeria riigiõigust Montevideo konventsioonis sätestatud kriteeriumide valguses. Autori sõnul "võib Horvaatia nõudmine, et Libeeria oleks Serbia osa, kujutada endast loobumist Horvaatia juriidilistest õigustest Libeeriasse. Teisalt, kui territoorium, mida Libeeriamaa enda omaks nimetab, on Serbia territoorium, siis võib Serbia valitsuse loobumine selle maa omandiõigusest olla ka loobumine, mis muudaks maa õigusliku staatuse terra nullius'iks. Mõlemal juhul kuuluks territoorium esimesena seda nõudvale üksusele - antud juhul Libeeriamaale -."

Reaktsioonid

Serbia ja Horvaatia õiguseksperdid on küsinud, kas Jedličkal on rahvusvahelise õiguse kohaselt õigus nõuda piirkonda, mis on praegu kahe riigi vahelise vaidluse objektiks, kuid mida kumbki neist ei nõua. Ajakirjanikud on olnud ebakindlad selles osas, kui tõsiselt Jedlička oma nõudeid võtab, mõned nimetavad seda reklaamitrikkiks.

20. mail 2015 avaldas Vabade Kodanike Partei juht Petr Mach toetust vabaduse ideedele tugineva riigi loomisele, lisades, et Vabade Kodanike Partei soovib, et Tšehhi Vabariigist saaks sarnaselt vaba riik.

Horvaatia uudisteportaali Index.hr õigusprofessor ja kolumnist Goran Vojković kirjeldas Liberlandi kui "Horvaatia territooriumi ohustavat tsirkust" ja väitis, et on oht, et Horvaatia nõue kontrollida maad teisel pool Doonau jõge võib nõrgeneda tänu Liberlandi projektile, mis on piirivaidlusele tähelepanu pööranud.

2016. aastal võttis Stratfori artikkel algatuse kokku järgmiselt: "Libeeria on kummaline juhtum, sest põhimõtteliselt ei tundu ükski osapool, kes võiks selle üle kontrolli nõuda, olevat sellest huvitatud. Kuid see jääb tõenäoliselt kurioosumiks, millel on rahvusvahelisel tasandil tühised tagajärjed. Ülejäänud maailma vaidlusaluste territooriumide puhul jäävad vägivald ja diplomaatia peamisteks vahenditeks, et nõuda omandiõigust.

Kodakondsus

Oma veebilehe kohaselt otsib Liberland praegu neid, kes austavad teisi inimesi ja austavad teiste arvamusi, olenemata nende rassist, rahvusest, orientatsioonist või usutunnistusest, austavad eraomandit, mis on puutumatu, ja keda ei ole karistatud raskete kuritegude eest. Liberland sai nädalaga 200 000 avaldust. 2015. aasta mai alguses võttis Liberland vastu umbes kolmkümmend kodanikku. Nõutud territooriumil pidi toimuma üritus, kuid Horvaatia piiripolitsei takistas grupi sisenemist Horvaatia poolelt. 2017. aasta oktoobri seisuga on Libeeria andnud kodakondsuse 300-400 inimesele, isikutele, kes on "aidanud riiki edasi viia" või teeninud vähemalt 5000 teenet. 16. veebruaril 2018 andis Jedlička ja tema kabinet endisele kongresmenile Ron Paulile Libeeria passi ja kodakondsustunnistuse.

Libeeria annab ka teenetemärgi "Esimese klassi teenetemärk" isikutele, kes on aidanud kaasa Libeeria arengule või vabaduse ideedele. Selle on saanud näiteks kirjastaja Steve Forbes, majandusteadlane Mark Skousen, Horvaatia parlamendi liige Ivan Pernar ja teised.

Libeeria põhiseadus on mitu korda koostatud ja läbi vaadatud. Eelnõu koosneb neljast peatükist. See sisaldab õiguste deklaratsiooni ning reguleerib avalikku haldust, poliitilisi institutsioone, seadusandlikku võimu ja kohtuvõimu.

Libeeria kodakondsuse tunnistus

Tunnustamine

Ükski ÜRO liige ei ole Libeeriat diplomaatiliselt tunnustanud. Libeeria on siiski sõlminud suhted Somaalimaaga, mis on 1991. aastal Somaaliast iseseisvaks kuulutatud riik. Libeeria ja Somaalimaa allkirjastasid 2017. aasta septembris vastastikuse mõistmise memorandumi, milles lubasid luua tihedamad suhted ja teha koostööd tehnoloogia, energeetika ja panganduse valdkonnas.

Libeeria president Jedlička ja Libeeria ajutise valitsuse liikmed teevad korrapäraselt heade kavatsuste visiite üle maailma, et tutvustada Libeeria asja ning edendada diplomaatilisi ja kaubandussidemeid projektile. 2017. aastal kohtus Jedlička USA senaatorite Ted Cruzi, Rand Pauli, Ben Sasse'i ja Washingtoni demokraatliku varissenaatori Paul Straussiga ning mitmete teiste valitud esindajatega Ameerika Ühendriikides. 2018. aasta veebruaris käisid Jedlička ja tema USA meeskond Washingtonis, et kohtuda senati väliskomisjoni esimehe, senaator Bob Corkeri ja senaator Lamar Alexanderiga.

Libeeria on sõlminud suhted ka Savoia (Savoia) piirkonnaga, mis oli 11. sajandist kuni 1860. aastani, mil see liideti Prantsusmaaga. Tänapäeval on Savoia elanikud oma territooriumil vähemuses ja Prantsusmaa valitsus ei võta nende nõudmisi arvesse. Libeeria on alustanud dialoogi muu hulgas ka Bretagne'i piirkonnaga (Bretagne).

5. detsembril 2018 korraldasid Ühendkuningriigi liberaalid Bill Etheridge, Euroopa Parlamendi liige, ja Paul Brothwood Euroopa Parlamendis Liberlandile ürituse, et arutada selle tulevikku.

Riikide ametlikud avaldused

•  Horvaatia: Horvaatia välis- ja Euroopa asjade ministeerium on maininud Libeeriat, kuid lükkas selle avalikult tagasi kui nalja. 29. juunil 2015 teatas Horvaatia välisministeerium, et Gornja Siga staatus on määramata, kuid see ei ole terra nullius ja pärast rahvusvahelist vahekohtumenetlust antakse see kas Horvaatiale või Serbiale, mitte kolmandale isikule. Horvaatia välis- ja Euroopa asjade minister Miro Kovač nimetas aga 2016. aasta mais siseministrile Vlaho Orepićile saadetud kirjas Liberlandit "provokatiivseks ideeks, mis on saavutanud tõsised mõõtmed" ja et see "kujutab endast ohtu Horvaatia Vabariigile". 17. jaanuaril 2017 arutas ja arutas Horvaatia parlamendis (Sabor) Liberlandi küsimust Ivan Pernar erakonnast Zivi Zid. ^{[omaloominguline allikas e]}
•  Serbia: Serbia välisministeerium on teatanud, et Liberland ei riku Serbia piiri, kuid projekti peetakse "mitteoluliseks küsimuseks".
•  Egiptus: Egiptuse välisministeerium on hoiatanud inimesi välismaal tööd otsivatele inimestele suunatud Libeeriaga seotud pettuste võimalikkuse eest. "Egiptuse elanikud peaksid enne tööle minekut otsima teavet pigem välisministeeriumist kui sotsiaalmeediast."
•  Tšehhi Vabariik: Jedlička tegevusest, väites, et tal ei ole sellega midagi pistmist. Ministeerium lisas, et "härra Jedlička, nagu ka teised Tšehhi kodanikud, kes viibivad Horvaatia või Serbia territooriumil, on kohustatud järgima kohalikku õiguskoodeksit. Tšehhi Vabariik peab härra Jedlička tegevust ebasobivaks ja potentsiaalselt kahjulikuks." Tšehhi Vabariigi saatkonna kaudu Zagrebis hoiatas ta, et "püüdlustel luua mingi uus "riik" ei ole mingit alust rahvusvahelises õiguses" ja et "Horvaatia territooriumil on Tšehhi Vabariigi kodanikud, samuti teised välismaalased kohustatud järgima Horvaatia õiguskoodeksit, sealhulgas kehtivat korda Horvaatia ja Serbia piiril. Horvaatia piiri (st Euroopa Liidu välispiiri) ületamine väljaspool kindlaksmääratud piiripunkte, nagu seda teevad nn Libeeriasse reisivad isikud, on selge seadustiku rikkumine."
•  Poola: 24. juulil 2016 küsisid 7 Poola parlamendi (Sejm) liiget Kukiz'15-st koostöös kohalike Libeeria aktivistidega välisminister Witold Waszczykowskilt, millal Poola tunnustab Libeeria Vaba Vabariiki iseseisva riigina. ^{[ise avaldatud sourc e]}, jätkuga augustis. Vastus oli, et Libeeria ei vasta omariikluse kriteeriumidele.

Poliitiliste parteide toetus

Alates 2015. aastast on mitmed väiksemad vabadusparteid väljendanud toetust Liberlandi loomisele. Need on Kapitalistlik Partei Norras, Vabaduspartei (Hispaania), Šveitsi Iseseisvuspartei üles! (Unabhängigkeitspartei), Liberaaldemokraatlik Partei (Türgi) (LDP), Kanada Vabaduspartei, Vabaduspartei (Ameerika Ühendriigid) ja Ühendkuningriigi Vabaduspartei.

Teiste mikrokogukondade projektide avaldused

Mõned mikroriigid on väljendanud toetust Liberlandi ideele.

• Põhja-Sudaani Kuningriik, mis nõuab Bir Tawili piirkonda Egiptuse ja Sudaani piiril, on tunnustanud Libeeriat.
• Enclava Kuningriik, kes nõuab osa vaidlusalusest taskusest Liberlandist põhja pool, on tunnustanud Liberlandi.
• Sealandi Vürstiriik on teatanud oma toetusest Libeeriamaale.

Organisatsioonide avaldused

• 16. aprillil 2017 teatas Bitnation partnerlusest Liberlandiga.
• 20. aprillil 2017 esitas Libeeria taotluse ÜRO PPAsse vastuvõtmiseks. Taotlus esitati ja kaitsti ametlikult kuu aega hiljem Belgias Brüsselis. 2017. aasta juunis kutsuti Libeeriast delegatsioon jälgima 13. üldkogu menetlusi, mille käigus valiti president ja eesistujariigi liikmed. ^{[iseväljastatud allikas e]}
• 25. aprillil 2018 allkirjastas Libeeria kahepoolse tunnustamislepingu ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu valitsustevahelise vaatleja IIMSAMiga.

Seotud leheküljed

• Liberalism
• Libertarism
• Anarhokapitalism