Liberland, ametliku nimega Vaba Vabariik Liberland, on enesemääratlenud mikroriik, mis on tekkinud Doonau lääneosa väikesel maatükil kahe riigi — Horvaatia ja Serbia — vahetus piirimõõtmes. Riigi asutajaks on 13. aprillil 2015 kuulutatud Tšehhi aktivist Vít Jedlička, kes kuulutas selle territooriumi oma väitel vabadeks aladeks ja kuulutas välja riigi loomise. Suveräänsust Liberland ise rõhutab oma avalikes materjalides kui põhimõtet, millele põhineb riigi iseseisvusväide.
Asukoht ja geograafia
Liberland hõlmab umbes mõne ruutkilomeetri suurust maatükki Doonau läänekaldal, ala mida sageli nimetatakse Gornja Siga (horvaadi/serbia keeles). Selle täpne pindala pole üheselt standardiseeritud, ent hinnanguliselt jääb see mõne ruutkilomeetri suurusesse (umbes 7 km²). Ala asub otse Doonau kaldal, mis on piirkonnas tekitanud keerukaid piiritülisid kahe naaberriigi erinevate piirijoonte tõlgenduste tõttu.
Poliitiline korraldus ja idee
Liberlandi eestkõnelejad esitavad riigi kui libertaarset-õigusepõhist projekti: nad pakuvad lihtsustatud seadusruumi, madalaid makse ja internetipõhist kodakondsuse rakendust (citizenship application). Vít Jedlička on end määranud riigi presidendiks ja Liberlandil on olnud oma sümboolika — lipp, vapp ja avalik veebileht. Paljud algatused on olnud pigem mastaabi ja korralduse poolest eksperimentaalsed ning sõltunud vabatahtlikest toetajatest ja rahalistest annetustest.
Ligipääs, konfliktsed olukorrad ja praktika
Kuigi Liberland on kutsunud huvilisi ja väiksemaid delegatsioone territooriumile külastama, on ligipääs alates riigi välja kuulutamisest olnud takistatud. Horvaatia võimud on korduvalt piiripunkte kontrollinud, mõned külastajad on peetud kinni või tagasi saadetud ning Horvaatia on kehtestanud piiranguid territooriumile sisenemisel. On olnud juhtumeid, kus aktiviste ja toetajaid on arestitud või uuritud, ning rahvusvaheline pääs alale on seetõttu tugevalt piiratud.
Õiguslik ja rahvusvaheline staatus
Rahvusvahelise õiguse vaatenurgast on Liberlandi staatus vaieldav. Asutajad väidavad, et tegu on nii-öelda terra nullius (vallutamata maaga), tekkinud tänu naaberriikide piirivaidlusele. Tegelikult ei ole ükski ÜRO liikmesriikidest Liberlandit ametlikult tunnustanud. Samuti pole teadaolevalt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid suurriikidega, mis kinnitaksid Liberlandi suveräänsust traditsioonilisel diplomaatilisel moel.
Suhted teiste osapooltega
Liberland on siiski püüdnud luua kontakte ja ametlikke suhteid mõnede osaliselt tunnustatud või tunnustamata üksustega ning muude mikroriikide ja organisatsioonidega; näiteks on nimetatud Somaalimaa kui üks neist osapooltest, kellega on aset leidnud dialoog. Sellised kontaktid ei tähendanud laialdast rahvusvahelist tunnustust, kuid andsid Liberlandile propagandistlikku ja praktilist nähtavust.
Praegune olukord ja tulevik
Praeguseks (seisuga viimaste aastate tähelepanekud ja avalikud andmed) on Liberlandi tegelik kontroll üle territooriumi piiratud ning paljud algatused on suunatud eelkõige internetis toimuvale kodakondsus- ja kogukonnatööd. Riigi tulevik jääb ebakindlaks: selle küsimuse lahendamiseks oleks vaja kas naaberriikide kokkulepet piiri osas või laiemat rahvusvahelist tunnustust, mida seni ei ole olnud. Liberland jääb aga huvitavaks näiteks kaasaegsetest mikroriikide katsetest, kus kombineeruvad poliitiline ideoloogia, internetipõhine organiseerumine ja piiritsoonis toimuv territoriaalne vaidlus.
Märkus: Libertlandi ja selle ümber toimuv on tihti vastuoluline ning allikad võivad esitada sündmusi erinevalt; ülaltoodud kokkuvõte põhineb avalikult kättesaadaval informatsioonil ja riigi enda väljendustel, iseseisva järeleproovimise ning ametlike tunnustuste puudumisega.
