Hispaania Vabaerakond (Partido Libertario) — libertaarne partei ja ajalugu

Hispaania Vabaerakond (Partido Libertario) — libertaarne partei: ajalugu, ideoloogia (klassikaline liberalism, objektivism, anarho‑kapitalism), juhid ja valimistulemid.

Autor: Leandro Alegsa

Vabaerakond (hispaania keeles Partido Libertario või P-LIB) on Hispaania poliitiline partei. See loodi 2009. aastal. Praegu juhib seda Juan Pina.

Erakond usub klassikalisse liberalismi ja sellesse, et valitsus ei peaks sekkuma majandusse. Nad usuvad ka objektiivsusesse. Nad usuvad, et valitsused peaksid ainult kaitsma inimesi vägivalla, varguse, pettuse ja muude tegevuste eest, mis lähevad vastuollu inimeste õigustega. Partei on avatud ka mõnele libertaarsemale ja anarhokapitalistlikule ideele. Erakonnas on kaks rühma: objektivistid ja radikaalid. Enamik partei liikmeid ei ole nende rühmadega seotud.

Partei osales 2011. aasta Hispaania üldvalimistel Madridis ja Zaragozas. Nad said umbes 7000 häält senatisse ja üle 2000 (0,01%) kongressi.

Ideoloogia ja poliitilised alussambad

Vabaerakonna põhiväärtused tuginevad individuaalsetele vabadustele, eraomandile ja piiratud riigivõimule. Parteit iseloomustab rõhuasetus majandusvabadusele: nad pooldavad turumajanduse laiendamist, regulatsioonide vähendamist ja riigi sekkumise piiramist majandustegevusse. Samuti rõhutatakse kodanikuõigusi ja isikliku vabaduse kaitset, sealhulgas küsimusi, mis puudutavad privaatsust ja eraelu puutumatust.

Paljud partei liikmed toetavad mitteagressioonipõhimõtet (non-aggression principle) — ideed, et vägivald ja sund on õigustatud ainult enesekaitses. Lisaks on partei sees erinevaid suundi: objektivistid toovad esile rakendusliku, filosoofilise aluse vabaduse toetuseks, samas kui libertaarsemad või anarhokapitalistlikumad liikmed võivad nõuda veelgi radikaalsemat riigivõimu piiramist.

Ajalugu ja areng

Partei asutati 2009. aastal vastusena kasvavale huviavaldustele libertaarsete vaadete järele Hispaanias. Vaatamata suhteliselt piiratud liikmeskonnale on partei püüdnud osaleda kohalikes ja riigipõhistes valimistes ning edendada libertaarset debatikeskkonda riiklikul areenil. 2011. aasta osalus Madridis ja Zaragozas oli üks varasemaid suuremaid avalikke katsetusi valimistel, mille tulemused jäid küll väikeseks, ent aitasid erakonnal end rohkem avalikkuses tuntuks teha.

Organisatsioon ja liikmeskond

Vabaerakond on organisatsiooniliselt väiksem ja vähem hierarhiline kui suured Rahvuslikud parteid. Selle juhtkonna tasandil tegutsevad kohalikud rühmakesed ning partei on olnud avatud vabatahtlikule panustamisele ja internetipõhisele organiseerumisele. Tõsisemad organisatsioonid ja laiem liikmeskond on piiratud, mistõttu partei mõju suurematel tasanditel on seni olnud tagasihoidlik.

Poliitilised ettepanekud ja programm

  • Tulude ja sissetulekute maksude vähendamine või tunduvalt vabaturule suunatud maksupoliitika;
  • Regulatsioonide vähendamine ettevõtluses ja bürokraatia lõdvendamine väikeste ettevõtete jaoks;
  • Riiklike teenuste osas suurem era- ja kogukonnapõhine lahenduste toetus ning riigihalduse ümbermõtestamine;
  • Kodanikuõiguste ja eraelu puutumatuse tugevam kaitse, sealhulgas demokraatlike protsesside läbipaistvuse küsimused;
  • Kriitika sõjaväelise sekkumise, massijälgimise ja liigse riikliku kontrolli vastu.

Valimistulemused ja avalik mõju

Vabaerakonna valimistulemused on olnud väikesed ja piirduvad eelkõige kohalike ning mõne riigitasandi katsetustega. 2011. aasta osalemine Madridis ja Zaragozas tõi parteile kokku ligikaudu 7000 häält senati valimistel ning üle 2000 hääle kongressi tasandil (u 0,01%). Neid numbreid võib pidada esialgseteks sammudeks, mille abil partei püüab kasvatada tuntust ja leida toetajaid Eestis võrreldes tuntud suurparteidega.

Kriitika ja väljakutsed

Peamised väljakutsed, millega Vabaerakond silmitsi seisab, on piiratud ressursside tase, madal hääletajate teadlikkus libertaarsetest ideedest laiemas ühiskonnas ning raskused saavutada laiapõhjalist toetust kesk- ja vasakpoolses valimisruumis. Samuti on partei ideoloogiline mitmekesisus — objektivistide ja radikaalsemate libertaaride kooseksisteerimine — mõnikord toonud kaasa sisepingeid, mis takistavad ühtse sõnumi kujundamist.

Tulevikuvaade

Vabaerakond püüab jätkuvalt kasvatada oma mõju läbi teadlikkuse tõstmise, kohaliku tegevuse ja osalemise avalikus diskursuses. Selle edu sõltub suuresti sellest, kas partei suudab laiendada oma liikmesbaasi, selgitada konkreetseid poliitilisi lahendusi ja kohandada sõnumit nii, et see kõnetaks suuremat osa valijaskonnast Hispaanias.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Liberaalne partei?


V: Libertaristlik partei on Hispaania poliitiline partei, mis usub klassikalisse liberalismi ja et valitsus ei peaks sekkuma majandusse.

K: Millal erakond loodi?


V: Erakond loodi 2009. aastal.

K: Kes on Libertäärse Partei praegune juht?


V: Libertäärse partei praegune juht on Juan Pina.

K: Mis on objektivism?


V: Objektiivsus on filosoofia, mis keskendub mõistusele, individualismile ja kapitalismile.

K: Mida peaks partei arvates tegema valitsused?


V: Partei usub, et valitsused peaksid ainult kaitsma inimesi vägivalla, varguse, pettuse ja muude tegevuste eest, mis lähevad vastuollu inimeste õigustega.

K: Millistele muudele ideedele on partei avatud?


V: Partei on avatud ka mõnele liberaalsemale ja anarhokapitalistlikule ideele.

K: Kas partei on osalenud mõnel valimisel?


V: Jah, erakond osales 2011. aasta Hispaania üldvalimistel Madridis ja Zaragozas. Nad said umbes 7000 häält senatisse ja üle 2000 (0,01%) kongressi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3