Austria majanduskoolkond: põhimõtted, ajalugu ja kriitika

Sügav ülevaade Austria majanduskoolkonnast: ajalugu, põhimõtted, mõju ja kriitika tsentraliseerimise ning rahapoliitika vastu.

Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis rõhutab üksikisiku tegevuse ja turuprotsesside tähtsust. See sai alguse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Viinis, Austrias. Kuigi algajad olid peamiselt Austria päritolu, on koolkonna ideed levinud kogu maailmas ning selle järgijad töötavad nii akadeemias kui ka poliitika- ja vaba­turumeelsetes liikumistes.

Põhimõtted ja metoodika

Austria koolkonna keskseks aluseks on metodoloogiline indivi­dua­lism — arusaam, et majandusprotsessid tuleb mõista üksikisikute tegude ja valikute kaudu. Peamised põhimõtted:

• Subjektiivne väärtusteooria: väärtus tekib indiviidi hinnangust, mitte objektis endas; marginalistlik väärtus mängib võtmerolli.
• Praxeoloogia: Ludwig von Misesi poolt rõhutatud distsipliin, mis uurib inimest kui tegevust tegevustööd (action) kaudu, lähtudes deduktiivsest mõtlemisest (mõningad Austria autorid eelistavad seda loogilis-deduktiivset käsitlust ja teised kombineerivad seda empiiriaga).
• Ettevõtja ja turu protsess: ettevõtja roll informatsiooni leidmisel, riskide võtmisel ja hinna­erinevuste tasandamisel on keskne; hinnasüsteem edastab teadmisi ja stiimuleid.
• Aja ja kapitali teooria: rõhuasetus kapitali struktuurile, ajapreferentsidele ja tootmisprotsesside pikaajalisel järjestusel (nt Böhm-Bawerk).
• Spontaanne kord: turg ja ühiskond võivad ilma keskse planeerimiseta tekitada keerukaid, organiseeritud tulemusi läbi isikutevaheliste vahetuste.

Ajalugu ja tähtsamad tegelased

Austria koolkond tekkis Viini ringkonnas 19. sajandi lõpus. Mõned olulised mõtlejad ja panused:

• Carl Menger — koolkonna asutaja, tutvustas marginalismi ja selgitas hinnaväärtuse subjektiivset olemust.
• Eugen von Böhm-Bawerk — arendas kapitali ja intressi teooriat, andis olulise panuse ajafaktorite mõistmisse tootmises.
• Ludwig von Mises — arendas praxeoloogiat, kirjutas “Human Action” ja kritiseeris tsentraliseeritud planeerimist; rõhutas raha ja inflatsiooni probleeme.
• Friedrich A. Hayek — uuris teadmise probleemi, hinnasüsteemi rolli ja spontaanse korra tekkimist; pälvis Nobeli majandusauhinna (1974).
• Hiljemalt Israel Kirzner, Ludwig Lachmann, Murray Rothbard, Hans-Hermann Hoppe ja teised andsid edasi ja mitmekesistasid koolkonna ideid.

Peamised teooriad ja panused

• Ärikriiside teooria (Austrian Business Cycle Theory, ABCT): selgitab buumide ja pankrotiseerivate kriiside tekkimist laenukasvu ja kunstlikult madalate intresside kaudu, mida põhjustab rahapakkumise laiendamine (eriti kommertspankade baasraha- ja krediidipoliitika puhul).
• Hinna- ja teadmiseargument: Hayek rõhutas, et hinnad kannavad killustatud ja paikset teadmist, mida keskpikk planeerija ei saa kogu ulatuses koguda; seega on turuhinnad koordineeriva tähtsusega.
• Kapitali ja ajapreferentside analüüs: selgitatakse investeeringute struktuuri ja kuidas aega puudutavad eelistused mõjutavad tootmist ja intressi.

Mõju poliitikale ja praktikale

Austria koolkonna ideed on olnud mõjukad libertaarsetes ja turumeelsetes liikumistes: nad toetavad eraomandit, piiratud riiki, vabakaubandust ja sound money (nt kuldstandardi meeldetuletused). Mõned ideed, näiteks Hayeki arusaam teadmise rollist hinnasüsteemis, on laialdasemalt aktsepteeritud ka väljaspool Austria ringi. Koolkonna kriitika keskse planeerimise ja inflatsiooni kohta on mõjutanud avalikku arutelu ning majanduspoliitikat teatud riikides.

Kriitika ja vastuväited

Austria koolkonda kritiseeritakse mitmel põhjusel:

• Empiirilisuse puudumine: kriitikud väidavad, et teoreetiline ja deduktiivne praxeoloogia välistab adekvaatse kvantitatiivse ja empiirilise testimise ning tänapäeva makromajanduse vormilised mudelid ei sobi Austriapoolse lähenemisega.
• Matemaatika ja statistika vältimine: palju mainstream-majandusteadlasi näeb seda puudusena, sest tänapäevased poliitika- ja prognoosivahendid tuginevad sageli modelleerimisele ja andmetele.
• Üldistused ja poliitiline jäikuse retoorika: mõnikord väidetakse, et Austria teooriad viivad liigselt kohati dogmaatilistele vaba­turu ja minimaalse riigi järeldustele, ignoreerides reaalse maailma institutsioonide ja turupuuduste keerukust.

Austria koolkonna toetajad vastavad, et praxeoloogia annab loogiliselt järjepideva aluse arusaamaks inimeste tegutsemisest ning et empiirilised meetodid sageli peidavad eeldusi ja kaotavad sisu, mida ainult põhjapanev teoreetiline arutlus suudab selgitada. Samuti osad kaasaegsed Austria majandusteadlased kombineerivad kvalitatiivset ja ajaloolist analüüsi empiirilise tööga.

Kokkuvõte

Austria majanduskoolkond on oluline majandusteooria vool, mis toob fookuse üksikisiku otsustele, subjektivismile, ettevõtlikkusele ja turuprotsesside spontaansele korrale. Selle panused kapitali teooriasse, hinnasüsteemi ja teadmise rolli mõistmisesse ning kriitika tsentraalse planeerimise suhtes on mõjutanud nii teooriat kui ka avalikku mõtlemist. Samas jääb koolkonna metoodiline lähenemine vaidlustatuks — selle tugevad teoreetilised argumendid põrkavad tihti kokku mainstreami nõudmistega empiirilise ja matemaatilise valideerimise järele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Austria kool?

K: Kust pärineb Austria koolkond?

K: Miks nimetatakse seda Austria majandusteaduseks?

K: Mida Austria koolkonna järgijad kritiseerivad?

K: Miks kritiseerivad Austria koolkonna järgijad riiklikke institutsioone?

K: Mida Austria koolkonna järgijad veel kritiseerivad?

K: Kes võivad olla Austria koolkonna järgijad?

Otsing