Murray Rothbard – Ameerika majandusteadlane ja anarhokapitalismi eestkõneleja
Murray Newton Rothbard (2. märts 1926 – 7. jaanuar 1995) oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja kirjanik. Ta aitas kaasa Austria majandusteaduse koolkonna populariseerimisele Ameerika Ühendriikides.
Rothbard aitas luua kaasaegse libertaarsuse, mis on poliitiline veendumus vähemast valitsusest ja suuremast isiklikust vabadusest. Ta rajas vabaturu anarhismi vormi, mida ta nimetas "anarhokapitalismiks". Rothbard uskus, et ühiskond peaks ennast ise korraldama, ja talle ei meeldinud tsentraalne planeerimine.
Rothbard kirjutas üle kahekümne raamatu ja oli Ameerika libertaarne liikumise oluline keskne tegelane.
Biograafia ja haridus
Murray Rothbard sündis New Yorgis juudi perekonnas. Ta õppis majandusteadust ja sai kraadi Columbia ülikoolist, kus ta oli tugevalt mõjutatud Ludwig von Misesi ja teiste Austria koolkonna mõtlejate töödest. Rothbard tegutses nii akadeemiliselt kui ka avalikkuses: ta kirjutas populaarseid ja teaduslikke tekste, pidas loenguid ning osales poliitilistes aruteludes.
Töö ja peamised ideed
Rothbardi töö põhines Austria majandusteaduse põhimõtetel: rõhk individuaalsele tegutsemisele (praxeology), subjektiivsele väärtusteooriale ja vaba turu mehhanismidele. Ta oli tugev sõnavõtja riigi sekkumise, eriti rahapoliitika ja tsentraliseeritud planeerimise, vastu. Oma majandusteoorias kritiseeris ta krediidi paisutamise ja keskpankade rolli majandustsüklites.
Poliitiliselt oli Rothbard radikaalne libertaar, kes arendas välja filosoofilise aluse anarhokapitalismile: ta kaitses eraomandit, vabaturu lahendusi õigus- ja julgeolekuteenuste jaoks ning välistas riigi kui õiguspärase autoriteedi. Samal ajal kirjutas ta ka naturalistlikul (loomuõiguse) alusel õiguste ja vabaduste kaitsest – see tekitas tema töödes nii õiguspäraseid kui ka ideoloogilisi vaidlusi.
Peamised teosed
- Man, Economy, and State (1962) – üks tema tähtsamaid akadeemilisi töid Austria majandusteaduse rõhuasetuse edasiarendamiseks.
- Power and Market – Rothbardi lisa- ja kriitiline käsitlus riigi sekkumisest majandusse.
- For a New Liberty (1973) – populaarne sissejuhatus libertaarsele poliitikale ja anarhokapitalismi ideele.
- The Ethics of Liberty (1982) – Rothbardi filosoofiline kaitsekiri loomulikule õigusele ja eraomandile.
- America’s Great Depression (1963) – tema analüüs 1929. aasta katastroofi põhjustest, kus rõhk oli rahapoliitika ja FEDi rollil.
- „Conceived in Liberty” – mitmeosaline ajalooline sarjaosa Ameerika koloniaalajaloost ja iseseisvumisest.
Organisatsiooniline tegevus ja mõjukus
Rothbard oli aktiivne mitmete libertaarsete organisatsioonide loomises ja tegevuses. Ta aitas luua uurimuskeskusi ja väljaandeid, mis populariseerisid Austria majandusteadust ja anarhokapitalistlikke ideid. Tema mõju on tuntav nii akadeemilises maailmas kui ka vabaturu pooldajate ja libertaarse liikumise seas. Rothbardi õpilased ja järglased on jätkanud tema ideede levitamist läbi raamatute, esseede ja institutsioonide.
Kriitika ja pärand
Rothbard oli vaieldav kuju: tema radikaalsed seisukohad ning mõnede poliitiliste alliansside ja avalduste tõttu pälvis ta sissetõmmatavat kriitikat nii väljaspool kui ka liikumise seest. Samas tunnustatakse teda laialdaselt Austria majandusteaduse ja kaasaegse libertaarse mõtlemise oluliseks arendajaks. Tema teosed jäävad põhiallikaks neile, kes uurivad vaba turu teooriat, prakseoloogiat ja anarhokapitalismi ideed.
Murray Rothbardi kirjutised ja argumendid mõjutavad endiselt diskussioone majanduse, õiguse ja poliitika teemadel ning tema pärand elab edasi nii akadeemilistes väljaannetes kui ka libertaarsetes organisatsioonides ja kogukondades.


Rothbard umbes 1955
Tema ideed
Rothbard propageeris valitsuse kontrolli kaotamist ühiskonna ja majanduse üle. Ta pidas valitsuse monopoolset jõudu suurimaks ohuks vabadusele ja inimeste pikaajalisele heaolule. Ta nimetas riiki "suureks varaste jõuguks - kõige ebamoraalsemateks, haaravamateks ja hoolimatuteks indiviidideks igas ühiskonnas".
Rothbard arvas, et kõiki monopoolsete valitsuste pakutavaid teenuseid saaks tõhusamalt pakkuda erasektor. Tema sõnul olid paljud "avalike huvide nimel" vastu võetud määrused ja seadused intrigeerivate valitsusbürokraatide omakasupüüdlik võimuhaaramine, et end tähtsana näidata. Need kavad ei allunud turudistsipliinile.
Valitsuse teenused ei olnud tõhusad ja need kaotataks, kui neid teenuseid saaks osutada erasektoris toimuva konkurentsi kaudu.
Rothbard mõistis samamoodi hukka suurettevõtete koostöö valitsuse juures. Ta arvas, et ärieliit kasutas valitsuse monopoolset võimu, et mõjutada seadusi ja regulatiivset poliitikat, et aidata endid oma konkureerivate konkurentide arvelt.
Ta väitis, et maksustamine on seadusega tagatud ulatuslik vargus. See oli "kohustuslik jõumonopol", mis takistas kaitse- ja kohtuteenuste tõhusamat vabatahtlikku hankimist konkureerivatelt pakkujatelt. Ta väitis ka keskpanganduse ja fraktsionaalreservi panganduse vastu. Monopoolne süsteem, kus valitsus otsustab, kui palju raha trükkida, on tema arvates riigi poolt toetatud, legaliseeritud finantspettuse vorm. See on vastuolus libertaarsete põhimõtete ja eetikaga. Rothbard oli vastu sõjalisele, poliitilisele ja majanduslikule sekkumisele teiste riikide asjadesse.
Seotud leheküljed
- Anarhistide nimekiri
- anarhokapitalism
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Murray Newton Rothbard?
V: Murray Newton Rothbard oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja kirjanik, kes aitas Austria majandusteaduse koolkonda Ameerika Ühendriikides populaarseks teha.
K: Mida aitas Rothbard luua?
V: Rothbard aitas luua kaasaegset libertarismi, poliitilist usku vähemasse valitsusse ja rohkemasse isiklikku vabadusse.
K: Millise vabaturu anarhismi vormi ta asutas?
V: Ta asutas vabaturu anarhismi vormi, mida ta nimetas "anarhokapitalismiks".
K: Mida Rothbard uskus ühiskonna kohta?
V: Rothbard uskus, et ühiskond peaks ennast ise korraldama, ja talle ei meeldinud tsentraalne planeerimine.
K: Mitu raamatut ta kirjutas?
V: Ta kirjutas üle kahekümne raamatu.
K: Kas ta oli oluline isik Ameerika libertaarses liikumises? V: Jah, ta oli Ameerika libertaarses liikumises oluline keskne tegelane.