Lawrence'i rüüstamine 1856 — Kansase rünnak ja "Veritsev Kansas"
Lawrence'i rüüstamine 1856: detailne ülevaade Kansas'i rünnakust, orjusevastasest vastupanust ja "Veritsev Kansas" sündmustest — ajalugu, põhjused ja tagajärjed.
Lawrence'i rüüstamine toimus 21. mail 1856, kui orjapõlvemeelsed relvastatud rühmad tungisid Lawrence'ile, Kansas'i osariiki ja ründasid linna avalikke ja eraomandi objekte. Lawrence oli sel ajal tuntud kui orjusevastane linn, mille asutasid ja toetasid vaba riigi pooldajad ning mis oli oluline keskus vastupanuliikumisele. Rünnakut juhtis Douglase maakonna šerif Samuel J. Jones. Sündmus oli osa laiemast võitlusest pärast 1854. aasta Kansas–Nebraska seadust, mis andis osariigi elanikele võimaluse ise otsustada orjuse küsimuse üle (nn popular sovereignty): selle tulemusena saabus piirkonda suures koguses nii orjusevastaseid kui orjapooldajaid ning konfliktid eskaleerusid.
Rünnakuga hävitati trükipresse ja ära rüüstati vaba riigi toetuseks mõeldud väljaandeid. Kuigi ametlikult hukkunuid oli vähe — sageli mainitakse, et ainult üks inimene suri ja tema surm oli pigem õnnetuslik —, siis materjalne kahju ja poliitiline mõju olid suured. Orjameelsed ründajad hävitasid kaks vaba riigi ajalehte, Kansase Vaba Riik ja Vabaduse Kuulutuskiri, lõhkusid trükivahendeid ning tekitasid laialdast hirmu ja segadust linna elanike seas.
Rünnak süvendas Kansase territooriumi ebaregulaarset konflikti ja kiirendas poliitilist polariseerumist. See sündmus on üks märgilisemaid episoodidest, mis võeti kokku fraasiga "veritsev Kansas" (Bleeding Kansas) — perioodiks, mil vägivallahood ning relvastatud rühmade omavolitsemine muutsid Kanast kogu rahva tasandil tähelepanu keskpunkti ja aitasid kasvatada lõhesid Põhja ja Lõuna vahel, mis lõpuks viisid Ameerika kodusõjani.
Lawrence'i rünnaku järel kasvas vastasseis veelgi: sündmus tekitas tugevat vastureaktsiooni orjusevastaste ringkondade hulgas ja aitas kaasa radikaalsemate retseptide tekkele, sealhulgas John Browni vägivallalistele rünnakutele piirkonnas mõne päeva pärast. Kokkuvõtlikult oli Lawrence'i rüüstamine oluline pöördepunkt Kansase võitlustes — kuigi inimohvreid oli vähe, oli mõju poliitiline ja sümboolne ning sündmus suurendas pinget kogu riigis.
- Kuupäev: 21. mai 1856
- Juht: šerif Samuel J. Jones (Douglase maakond)
- Hukkunuid: ametlikult vähe (sageli mainitakse ühte surmajuhtumit)
- Hävitatu: trükipressid ja kaks vaba riigi ajalehte — Kansase Vaba Riik ja Vabaduse Kuulutuskiri — ning muu vara
- Tähendus: rünnak süvendas ebaregulaarset konflikti Kansase territooriumil ja aitas kujundada laiemat vastasseisu Põhja ja Lõuna vahel
Enne
Lawrence, Kansas loodi 1854. aastal orjusevastaste inimeste poolt. Neid ründasid sageli orjandusmeelsed inimesed, sest Lawrence oli orjandusevastane. Lawrence'i oli 1855. aasta Wakarusa sõja ajal peaaegu rünnatud.
Orjandusmeelne šerif Samuel Jones lasti maha, kui ta püüdis orjandusevastaseid inimesi vahistada. Paljud orjusevastased uskusid, et Jonesi mahalaskmine oli rünnaku põhjuseks. Lawrence'i rahvas sundis Jonesi pärast tulistamist lahkuma. Föderaalne marssal Israel B. Donaldson ütles, et Jonesi mahalaskmine takistas tal korralduste täitmist. Ta otsustas saata Lawrence'ile 800 orjameelset meest, et hävitada orjavaenulikud ajalehed ja hävitada Free State'i hotell.
Sack
21. mail 1856 tulid Jones ja Donaldson Lawrence'i. Paljude meeste rühm oli Mount Oreadil ja neil oli kahur. Charles L. Robinsoni maja võeti üle ja seda kasutati Jonesi peakorterina. Jonesi mehed valvasid Lawrence'i sisse- ja väljapoole minevaid teid, et takistada inimeste lahkumist. Jonesi mehed heiskasid palju lippe, näiteks Alabama ja Lõuna-Carolina osariikide lipud. Paljudel lippudel olid Vaba Riigi vastased või orjapidamismeelsed sõnumid, näiteks "Kansas on eelpost", "Lõuna õigused" ja "Valge rassi ülemvõimu").
Shalor Eldridge, Free State'i hotelli omanik, sai teada orjandusmeeste tulekust ja tuli neile vastu. Donaldson ütles talle, et tema ja tema mehed ründavad Lawrence'i ainult siis, kui Lawrence'i elanikud osutavad tema meestele vastupanu. Donaldson ja Eldridge läksid Free State Hotelisse. Seal valmistas Eldridge hea söögi, kus oli värsket toitu ja kallist veini. Ta tegi selle söögi, et Donaldson ja tema mehed jääksid rahulikuks. Eldridge'i küsitles Donaldson, samal ajal kui ta ja tema mehed jätkasid söögi söömist, seejärel lahkusid nad maksmata. Varsti pärast seda lasi Donaldson Jonesil oma mehi juhtida. Seejärel palus Jones rääkida linna esindajaga. Samuel C. Pomeroy nõustus Jonesiga kohtuma ja temaga olukorrast rääkima. Jones oli selge selles, mida ta tahtis: et Lawrence'i elanikud annaksid kõik oma relvad ära. Pomeroy väitis, et ta ei saa selles osas palju ära teha, sest inimesed peavad ise otsustama, kas nad relvadest loobuvad. Lootes siiski veenda Jonesi rahumeelselt linnast lahkuma, nõustus Pomeroy andma linna ainukese suurtükiväe. Kuigi Jones võttis selle suurtüki vastu, ei veennud see teda nii, nagu Pomeroy lootis.
See oli "Old Sacramento" kahur, mida orjapojad kasutasid, et üritada hävitada Vaba Riigi Hotell. Seda relva hoiti Liberty Arsenalis, kuni orjapoliitika pooldajad selle 1855. aastal ära võtsid. (Kanuu võeti lõpuks vabameelsete poolt hiljem, 1856. aastal Franklini teise lahingu ajal).
Samal ajal, kui Jones ja tema mehed üritasid hotelli hävitada, hävitati Kansase Vaba Riigi ja Vabaduse Sõnumitooja trükikojad; nende raamatukogud visati aknast välja, pressid purustati ja kirjatüübid visati jõkke. Kõik allesjäänud ajalehed visati kas tuulde, et need ära viia, või kasutasid Jones ja tema mehed neid, et põletada Free State'i hotell maha. Kui ajalehed ja hotell olid hävitatud, rüüstasid Jonesi mehed seejärel linna. Taganedes põletasid nad Robinsoni kodu Mount Oreadil.
Üks inimene - Jones'i jõugu liige - hukkus rünnaku ajal, kui teda tabas pähe kukkuv osa Free State Hotel'ist.|group="nb"}}
"Old Sacramento" kahur, mille USA võttis Mehhiko-Ameerika sõja ajal 1847. aastal ja viis Liberty Arsenali. Kanuu tulistati Lawrence'i piiramise ajal orjameelsete poolt.
Pärast
Kui Free State Hotel hävis, ostis üks mees nimega Shalor Eldridge hävinud hoone varemed. Ta otsustas selle uuesti üles ehitada "Eldridge'i maja" nime all. See hoone püsis kuni 1863. aastani, mil William Quantrill põletas selle Lawrence'i veresauna ajal maha (pärast seda ehitati see veel kaks korda uuesti üles, vastavalt 1866. ja 1926. aastal).
Mitu kuud pärast Lawrence'i vallutamist oli linn ilma tasuta riigilehelt. Seda tegi veelgi hullemaks asjaolu, et Josiah Miller, kes juhtis Kansase vabariigi ajalehte, otsustas oma ajalehte mitte uuesti alustada. George Brown käivitas 1857. aasta novembris uuesti ajakirja Herald of Freedom, nii et Lawrence'il oli taas ajaleht.
Lawrence'i ainuke kahur läks rüüstamise tõttu kaduma. See oleks vähemalt üks põhjus, miks vabadussõjalased ründasid 1856. aasta juunis ja augustis Franklini linnust; nad lootsid saada "Old Sacramento" suurtükki, et saaksid seda kasutada.
Otsige