Salemi nõiaprotsessid (1692–1693): ajalugu ja mõjud

Salemi nõiaprotsessid olid rida maakonnakohtuprotsesse, kus inimesi süüdistati nõiduses. Salemi nõiaprotsessid hõlmasid kahte liiki kohtuprotsesse. Kõigepealt toimusid kohtuistungid kohalike kohtunike ees; seejärel toimusid kohtuprotsessid maakonnakohtus. Nõiaprotsessid toimusid koloniaalajastu Massachusettsi Essexi, Suffolki ja Middlesexi krahvkondades 1692. aasta veebruarist kuni 1693. aasta maini.

Üks arst oli öelnud, et Salemi külla on tunginud nõiad. Noored tüdrukud, Betty Parris ja Abigail Williams, süüdistasid inimesi, kes neile ei meeldinud ja keda nad pidasid kahtlasteks kuradi kummardajateks. Betty ja Abigail hakkasid end veidralt nägevateks kujudeks väänama ja ütlema sõnu, millel polnud mingit mõtet. Betty isa kutsus arsti ja arst andis diagnoosi ning et nad on nõiutud.

Protsesside ajal arreteeriti ja pandi vangi üle 150 inimese, keda süüdistati nõiduses. Veelgi rohkem inimesi süüdistasid, kuid ametivõimud ei esitanud neile kunagi ametlikku süüdistust. Kakskümmend üheksa inimest mõisteti süüdi (või tunnistati süüdi) nõiduse eest, mis oli surmamõistetav kuritegu. Neist üheksateist inimest - neliteist naist ja viis meest - poodi Gallows Hillil Giles Corey, mees, kes keeldus ütluste esitamisest, purustati surnuks raskete kivide all, et sundida teda tunnistama või tunnistama. Veel vähemalt viis süüdistatavat suri vanglas.

Kohtuprotsessid toimusid Salemis, kuigi Salemi toodi inimesi kõigist ümbritsevatest piirkondadest, et neid nõiduse eest kohtu alla anda. Kõige tuntumad kohtuprotsessid toimusid 1692. aastal Salemi linnas asuvas kohtukojas (Court of Oyer and Terminer). Kõik kakskümmend kuus inimest, kes selle kohtu ette astusid, mõisteti süüdi. Salemis, Massachusettsis, toimus 1693. aastal ka neli ülemkohtu istungit. Nendes kohtutes mõisteti kohut kolmekümne ühe süüdistatava nõia üle, kuid ainult kolm neist mõisteti süüdi.

Palju hilisem Ipswichi nõiaprotsess toimus 1878. aastal ja seda nimetati teiseks Salemi nõiaprotsessiks.

Taust ja ühiskondlik kontekst

Salemi kohtuasjad toimusid Puritaanide kogukonnas, kus religioon, hirm jumala viha ees ja pidev piiririikide ebausk moodustasid tausta. Aastatel enne 1692 oli piirkonnas pingeid põhjustanud piirilahingute oht indiaanlastega, majanduslikud konfliktid ja kogukonna sees olevad isiklike tülikohtud. Selline pingeline ja ebakindel õhkkond soodustas süüdistuste levikut ja kiireid järeldusi.

Protsessi algus ja süüdistuste levik

Esimesed avalikud sümptomid — noorte tüdrukute kummaline käitumine, kramplikud kohtumised ja väited nägemiste kohta — tõid kaasa arsti ja vaimuliku tähelepanu ning lõpuks avalikud süüdistused. Süüdistused levisid kiiresti lähiküladele; inimesed, keda peeti ebasobivateks, väljaspoolks või kelle käitumine ei vastanud kogukonna normidele, sattusid endalegi üllatuseks kahtlusalustena silmitsi kiriku- ja tsiviilkohtuga.

Tõendid ja kohtupidamise tavad

Protsessides kasutati sageli nn spektraalset tõendust — tunnistuste aluseks olid väited, et kahtlusaluse vaim või "kuju" ilmub ohvri ette. Selline tunnistus oli hiljem vastuoluline, kuna seda ei saanud objektiivselt kontrollida. Lisaks kasutati ka tunnistajate ütlusi, kahtlusaluste varasemaid sõnumeid ja mõnikord ka vandenõuteooriaid. Sellised tõendusmeetodid ei vastanud tänapäevasele kohtumeetodile ja hiljem on need saanud üheks peamiseks põhjuseks, miks protsesse peetakse õigustühisteks.

Tuntud osapooled

  • Reverend Samuel Parris — Salemi vaimulik, kelle pere kodus sümptomid algasid; tema roll ja toon kogukonna vastustes olid olulised.
  • Betty Parris ja Abigail Williams — noored tüdrukud, kelle esialgsed väited viisid süüdistuste lainele.
  • Giles Corey — silmapaistev mees, kes keeldus tunnistamast ja surmati kividega tallamise teel.
  • Bridget Bishop — esimeste hukkamiste hulka kuulunud naine (hukkamine 1692. aasta juunis).
  • Kohtunikud ja aktivistid nagu William Stoughton, John Hathorne ning ka teadlaste nimed (nt Cotton Mather ja tema isa Increase Mather), kes aitasid kujundada avalikku arvamust ja kohtuprotsesse.

Protsessi lõpetamine, vabandused ja õiguslikud järelmõjud

1692. aasta lõpus muutus avalik arvamus ja võimuasutused hakkasid reageerima. Kuigi Court of Oyer and Terminer oli algselt loodud uurima ja karistama, likvideeriti see lõpuks ning põhimõtteliselt lõpetati spektraalse tõenduse automaatne kasutamine. Hiljem, 1697, avaldas mõni protsessiga seotud isik, näiteks Samuel Sewall, avaliku vabanduse oma rolli eest. 1711. aastal tunnistas Massachusettsi seadusandlik kogu osade ohvrite nimed ametlikult puhtaks ja määras hüvitisi nende peredele.

Teadlased ja ajaloolased on hiljem uurinud protsesside põhjuseid ja tõendeid ning toonud välja nii sotsiaalsed, majanduslikud kui ka psühholoogilised tegurid. On pakutud hüpoteese nagu ergotism (seened saastunud leiva tagajärjed), masshüpnoos, stress ja kultuurilised seletused, kuid üksmeelt ei ole — sündmusi mõjutaski mitme teguri koosmõju.

Mõjud kultuurile ja mälule

Salemi nõiaprotsessid on jätnud pikaajalise jälje Ameerika ja kogu maailma kultuurimällu. Nad on inspireerinud romaane, draamasid ja filme — kuulsaim näide on Arthur Milleri näidend "The Crucible", mis kasutab nõiaprotsesse kui allegooriat 1950. aastate McCarthy-aegsele karistustandrile. Salem on tänapäeval turismisihtkoht, kus asuvad muuseumid, mälestised ja mälestusmärgid, näiteks Salem Witch Trials Memorial (avatud 1992).

Järeldus

Salemi nõiaprotsessid on näide sellest, kuidas hirm, religioossed hoiakud, õiguslikud eksitused ja sotsiaalsed pinged võivad viia traagiliste ja ebaõiglaste tagajärgedeni. Nende juhtumite õppetunnid — vajadus õiguskindluse, mõistete tõendamise ja kaastunde järele — on olulised ka tänapäeva ühiskonnas.

Salemi küla nõidus. Selle 1876. aasta kohtusaali illustratsiooni peategelaseks on tavaliselt Mary Walcott.Zoom
Salemi küla nõidus. Selle 1876. aasta kohtusaali illustratsiooni peategelaseks on tavaliselt Mary Walcott.

Küsimused ja vastused

K: Mis olid Salemi nõiaprotsessid?


V: Salemi nõiaprotsessid olid 1692. aasta veebruarist kuni 1693. aasta maini koloniaalajastu Massachusettsis toimunud maakonnakohtuprotsesside seeria, kus inimesi süüdistati nõiduses.

K: Mitu inimest arreteeriti kohtuprotsesside ajal?


V: Protsesside ajal arreteeriti ja pandi vangi üle 150 inimese, keda süüdistati nõiduses. Veelgi rohkem inimesi süüdistati, kuid ametivõimud ei esitanud neile kunagi ametlikku süüdistust.

K: Kes hakkasid end kummalistesse kujudesse väänama ja ütlema mõttetuid sõnu?


V: Kaks noort tüdrukut Salemi külas, Betty Parris ja Abigail Williams, hakkasid end kummalisteks kujudeks väänama ja ütlema mõttetuid sõnu.

K: Kus toimusid nõiaprotsessid?


V: Nõiaprotsessid toimusid koloniaalajastu Massachusettsi Essexi, Suffolki ja Middlesexi krahvkondades.

K: Mitu inimest mõisteti kohtuprotsessi käigus süüdi nõiduses?


V: Kohtuprotsessi käigus mõisteti süüdi (või tunnistati süüdi) kakskümmend üheksa inimest.

K: Mis juhtus Giles Coreyga, kes keeldus end süüdi või mitte süüdi tunnistamast?


V: Ametivõimud piinasid teda, et sundida teda tunnistama või esitama süüdimõistvat avaldust. Corey purustati surnuks raskete kivide all.

K: Millal toimus pärast Salemi nõiaprotsessi veel üks nõiaprotsess ?


V: Palju hilisem Ipswichi nõiaprotsess toimus 1878. aastal, mida nimetati teiseks Salemi nõiaprotsessiks.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3