Teine laevastik on teise laevastikurühma nimi, mis saadeti asunike, vangide ja varudega Sydney Cove'i kolooniasse Port Jacksonis, Austraalias. Laevastikus oli kuus laeva: üks kuningliku mereväe eskortlaev, neli vangilaeva ja üks varustuslaev.

Siht ja koosseis

Teise laevastiku põhieesmärgiks oli varustada ja tugevdada alles värskelt rajatud koloonia elu, tuues sinna uusi asunikke, vangilaevaelanikke ning toidu- ja ehitusvarusid. Erinevalt esimesest laevastikust olid seekordsed transpordid suures osas eraettevõtete kätes, mis mõjutas nii laevade varustatust kui ka vangide kohtlemist.

Reisi käik ja katastroof

Laevad pidid koos Austraaliasse sõitma ja jõudma Sydney Cove'i 1789. aastal. Reis oli pikk ja ohtlik: merel esinesid tugevad tormid, navigatsioon oli keeruline ning laevad olid vastuvõtlikud haigustele. Saatelaev hukkus teel ja ei jõudnudki kohale ning üks vangilaev hilines ja jõudis kohale kaks kuud pärast teisi laevu. See viivitus ja hukkumine olid kolooniale tõeline katastroof, sest lootused värske tööjõu ja varude järele viibisid või hävisid.

Vangilaevade tingimused

Erinevalt esimesest laevastikust, kus tehti suuri jõupingutusi vangide tervise säilitamiseks, juhtisid teist laevastikku eraettevõtjad, kes pidasid vangid kohutavates tingimustes. Peamised probleemid olid:

  • ülerahvastatus ja halb ventilatsioon;
  • toidu- ja veepuudus ning kehv toitumine, mis soodustas kerge tekkega haigusi;
  • ebapiisav sanitaar- ja hügieenitase ning nakkushaiguste kiire levik;
  • puudulik meditsiiniline abi ja vähesed ravimid;
  • tööstuslik lähenemine, kus kasum oli tähtsam kui inimeste elu ja tervis.

Tulemuseks olid kõrgenenud haigestumuse ja suremuse näitajad ning nõrgestunud inimeneena saabunud vangid, kes muutusid asustuse jaoks lisakoormaks.

Saabumine ja tagajärjed kolooniale

Sydney'sse jõudes olid haiged vangid juba niigi raskustes oleva koloonia koormaks. Väike ja vaevu toimiv asula pidi jagama piiratud ravivõimalusi ning toidu- ja kütusevarusid. Haigete eest hoolitsemine vähendas tööjõu kättesaadavust, aeglustas ehitustöid ja põllumajanduse arengut ning suurendas nakkusohtusid.

Pärand ja õppused

Teise laevastiku läbikukkumine ja sellega kaasnenud inimkannatused tõid esile vajaduse parema kontrolli ja rangema regulatsiooni järele vangitransportide korraldamisel. Koostöö kuningliku mereväe ja tsiviillaevanduse vahel ning scavõimalike varustus- ja meditsiinimeetmete parandamine said tähtsaks teemaks edaspidiseks. Samuti kasvas teadlikkus sellest, et eraettevõtete kasumimotiiv võib olla vastuolus inimelu ja kolooniate pikaajaliste huvidega.

Kokkuvõte: Teine laevastik 1789. aastal oli mõeldud tugevdama Sydney Cove'i, kuid laevastiku ja eriti vangilaevade halb varustatus, eraettevõtjate prioriteedid ja laevade kaotus merel muutsid reisi katastroofiliseks. Selle tagajärjel suurenes koloonia koormus, tõusid haigus- ja suremusnäitajad ning tekkis surve parandada tulevikus vangitranspordi korraldust.