Teine laevastik (1789): Austraalia vangilaevad, varustus ja katastroof
Teine laevastik (1789): Austraalia vangilaevad, varustus ja katastroof — dramaatiline lugu hukkunud saatelaevast, hilinenud vangilaevast ja Port Jacksoni koloonia kriisist.
Teine laevastik on teise laevastikurühma nimi, mis saadeti asunike, vangide ja varudega Sydney Cove'i kolooniasse Port Jacksonis, Austraalias. Laevastikus oli kuus laeva: üks kuningliku mereväe eskortlaev, neli vangilaeva ja üks varustuslaev.
Siht ja koosseis
Teise laevastiku põhieesmärgiks oli varustada ja tugevdada alles värskelt rajatud koloonia elu, tuues sinna uusi asunikke, vangilaevaelanikke ning toidu- ja ehitusvarusid. Erinevalt esimesest laevastikust olid seekordsed transpordid suures osas eraettevõtete kätes, mis mõjutas nii laevade varustatust kui ka vangide kohtlemist.
Reisi käik ja katastroof
Laevad pidid koos Austraaliasse sõitma ja jõudma Sydney Cove'i 1789. aastal. Reis oli pikk ja ohtlik: merel esinesid tugevad tormid, navigatsioon oli keeruline ning laevad olid vastuvõtlikud haigustele. Saatelaev hukkus teel ja ei jõudnudki kohale ning üks vangilaev hilines ja jõudis kohale kaks kuud pärast teisi laevu. See viivitus ja hukkumine olid kolooniale tõeline katastroof, sest lootused värske tööjõu ja varude järele viibisid või hävisid.
Vangilaevade tingimused
Erinevalt esimesest laevastikust, kus tehti suuri jõupingutusi vangide tervise säilitamiseks, juhtisid teist laevastikku eraettevõtjad, kes pidasid vangid kohutavates tingimustes. Peamised probleemid olid:
- ülerahvastatus ja halb ventilatsioon;
- toidu- ja veepuudus ning kehv toitumine, mis soodustas kerge tekkega haigusi;
- ebapiisav sanitaar- ja hügieenitase ning nakkushaiguste kiire levik;
- puudulik meditsiiniline abi ja vähesed ravimid;
- tööstuslik lähenemine, kus kasum oli tähtsam kui inimeste elu ja tervis.
Tulemuseks olid kõrgenenud haigestumuse ja suremuse näitajad ning nõrgestunud inimeneena saabunud vangid, kes muutusid asustuse jaoks lisakoormaks.
Saabumine ja tagajärjed kolooniale
Sydney'sse jõudes olid haiged vangid juba niigi raskustes oleva koloonia koormaks. Väike ja vaevu toimiv asula pidi jagama piiratud ravivõimalusi ning toidu- ja kütusevarusid. Haigete eest hoolitsemine vähendas tööjõu kättesaadavust, aeglustas ehitustöid ja põllumajanduse arengut ning suurendas nakkusohtusid.
Pärand ja õppused
Teise laevastiku läbikukkumine ja sellega kaasnenud inimkannatused tõid esile vajaduse parema kontrolli ja rangema regulatsiooni järele vangitransportide korraldamisel. Koostöö kuningliku mereväe ja tsiviillaevanduse vahel ning scavõimalike varustus- ja meditsiinimeetmete parandamine said tähtsaks teemaks edaspidiseks. Samuti kasvas teadlikkus sellest, et eraettevõtete kasumimotiiv võib olla vastuolus inimelu ja kolooniate pikaajaliste huvidega.
Kokkuvõte: Teine laevastik 1789. aastal oli mõeldud tugevdama Sydney Cove'i, kuid laevastiku ja eriti vangilaevade halb varustatus, eraettevõtjate prioriteedid ja laevade kaotus merel muutsid reisi katastroofiliseks. Selle tagajärjel suurenes koloonia koormus, tõusid haigus- ja suremusnäitajad ning tekkis surve parandada tulevikus vangitranspordi korraldust.
Laevastiku kokkuvõte
| Laev | Tüüp | Kapten | Meeskond | Vasakpoolne Inglismaa | Arr. Sydney | Reisi pikkus | Meessoost vangid saabusid (pardale) | Naisvangid saabusid (pardale) |
| Lady Juliana | süüdimõistetu transport | Thomas Edgar | 35 | 29. juuli 1789 | 3. juuni 1790 | 309 päeva | ei kohaldata | 222 (226) |
| Guardian | ümber ehitatud relvalaev vangide transpordiks | Edward Riou | 12. september 1789 | reisil viga saanud | ei kohaldata | 20 (25) - vt allpool | ei kohaldata | |
| Justinianus | kaupluselaev | 20. jaanuar 1790 | 20. juuni 1790 | 151 päeva | ||||
| Surprize | ümber ehitatud kaubalaev vangide transpordiks | Nicholas Anstis | 19. jaanuar 1790 | 26. juuni 1790 | 158 päeva | 218 (254) | ei kohaldata | |
| Neptuun | süüdimõistetu transport | Donald Traill | 19. jaanuar 1790 | 27. juuni 1790 | 159 päeva | ? (421) + 12 alates Guardian | ? (78) | |
| ümber ehitatud transport vangilaevaks | John Marshall | 19. jaanuar 1790 | 28. juuni 1790 | 160 päeva | 180 (253) + 8 Guardianist | ei kohaldata |
Päritolu ja ajalugu
Lady Juliana sõitis enne teisi vangilaevu ja seda ei loeta alati teise laevastiku osaks. Varustuslaev Justinian ei sõitnud koos vangilaevadega ja saabus enne neid. HMS Guardian väljus enne vangilaevu, kuid sattus pärast Hea Lootuse neemest lahkumist jääle, läks tagasi Lõuna-Aafrikasse ja hukkus rannikul.
Surprize, Neptune ja Scarborough saadeti firma "Camden, Calvert & King" poolt. Nad olid nõus transportima, riietama ja toitlustama süüdimõistetut 17 naelsterlingi eest. 6d inimese kohta. Seda tasu maksti olenemata sellest, kas süüdimõistetud maabusid elusalt või surnult. See firma oli varemgi tegelenud orjade viimisega Põhja-Ameerikasse. Laeval olid ainsad valitsuse töötajad mereväe agent, leitnant John Shapcote, ja valvurikapten; kogu ülejäänud meeskonna varustas firma.
Teine laevastik lahkus Inglismaalt 19. jaanuaril 1790, kaasas 1006 vangi (928 meest ja 78 naist). Nad tegid teel ainult ühe peatuse, Hea Lootuse neemel. Siin võeti pardale 20 meessoost vangi, kes olid ellu jäänud Guardianist. Kolm laeva tegid kiirema reisi kui esimene laevastik, jõudes Port Jacksonisse 1790. aasta juuni viimasel nädalal. See oli kolm nädalat pärast Lady Julianat ja üks nädal pärast varustuslaev Justinianit.
Reis oli kiire, kuid inimeste surmajuhtumite arv oli suurim Austraaliasse suunduva transpordi ajaloos. 1026-st väljunud vangist 267 (256 meest ja 11 naist) suri reisi ajal (26%).
Neptunil ei antud süüdimõistetutele piisavalt toitu, neid hoiti ahelatega kinni ja harva lasti nad tekile. Paljud neist haigestusid skorbuuti. Scarborough'l said nad küll toitu, kuid teatatud mässukatsete tõttu hoiti vangid teki all lukus.
Vahi kapten William Hill kirjutas hiljem, et laevade kaptenid ei söötnud süüdimõistetutele toitu, et nad saaksid seda teises riigis müüa. Nad tahtsid, et süüdimõistetud sureksid kiiresti, et nad ei peaks nende peale toitu raiskama ja saaksid seda hiljem müügiks säilitada.
Saabumine Sydneysse
Kui nad jõudsid Sydneysse, lamasid poolpaljad vangid ilma voodipesuta, liiga haiged, et liikuda. Need, kes ei suutnud kõndida, visati üle parda. Kõik olid kaetud täidega. Vähemalt 486 vangi oli haige, 47% Inglismaalt lahkunutest. Teisi kirjeldati kui "kõhnu ja kõhnunud" ning "jubedamaid vaatepilte, kui siin riigis kunagi nähtud".
Teisel laevastikul viibisid D'Arcy Wentworth ja tema vangi armuke Catherine Crowley Neptunil ning John Macarthur, tollane noor leitnant Uus-Lõuna-Walesi korpuses, ja tema abikaasa Elizabeth Scarborough'l. Macarthuri vanim poeg Edward Macarthur, kes sõitis koos vanematega Neptune'il ja Scarborough'l, on arvatavasti ainus teise laevastiku koosseisus sõitnud isik, kellest meil on foto. Ta oli ka reisi viimane ellujäänu.
Kui uudis Teise laevastiku õudustest jõudis Inglismaale, olid nii avalikkus kui ka valitsus šokeeritud. Toimus juurdlus, kuid Neptune'i kapten Donald Trailli ei püütud arreteerida. Teda oli kirjeldatud kui hullumeelset sadisti. Valitsus ei esitanud süüdistusi ei talle, teistele kaptenitele ega töövõtjate firmale. Valitsus oli juba sõlminud nendega lepingu, et valmistada ette kolmas laevastik Port Jacksonisse sõitmiseks 1791. aastal.
Traill ja tema vanemtüürimees William Ellerington anti eraviisiliselt kohtusse ühe nimetamata süüdimõistetu, meremees Andrew Andersoni ja kokk John Josephi mõrva eest. Kuid pärast kolm tundi kestnud kohtuprotsessi Sir James Marriotti ees admiraliteedikohtus vabastas žürii mõlemad mehed "ilma, et kohtunik oleks vaevunud tõendeid kokku võtma".
Seotud leheküljed
- Esimene laevastik
- Kolmas laevastik
Otsige