Teine laevastik (Austraalia)
Teine laevastik on teise laevastikurühma nimi, mis saadeti asunike, vangide ja varudega Sydney Cove'i kolooniasse Port Jacksonis, Austraalias. Laevastikus oli kuus laeva: üks kuningliku mereväe eskortlaev, neli vangilaeva ja üks varustuslaev.
Laevad pidid koos Austraaliasse sõitma ja jõudma Sydney Cove'i 1789. aastal. Kuid saatelaev hukkus teel ja ei jõudnudki kohale ning üks vangilaev hilines ja jõudis kohale kaks kuud pärast teisi laevu.
Erinevalt esimesest laevastikust, kus tehti suuri jõupingutusi vangide tervise säilitamiseks, juhtisid teist laevastikku eraettevõtjad, kes pidasid vangid kohutavates tingimustes. Sydney'sse jõudes olid haiged vangid juba niigi raskustes oleva koloonia koormaks.
Laevastiku kokkuvõte
| Laev | Tüüp | Kapten | Meeskond | Vasakpoolne Inglismaa | Arr. Sydney | Reisi pikkus | Meessoost vangid saabusid (pardale) | Naisvangid saabusid (pardale) |
| Lady Juliana | süüdimõistetu transport | Thomas Edgar | 35 | 29. juuli 1789 | 3. juuni 1790 | 309 päeva | ei kohaldata | 222 (226) |
| Guardian | ümber ehitatud relvalaev vangide transpordiks | Edward Riou | 12. september 1789 | reisil viga saanud | ei kohaldata | 20 (25) - vt allpool | ei kohaldata | |
| Justinianus | kaupluselaev | 20. jaanuar 1790 | 20. juuni 1790 | 151 päeva | ||||
| Surprize | ümber ehitatud kaubalaev vangide transpordiks | Nicholas Anstis | 19. jaanuar 1790 | 26. juuni 1790 | 158 päeva | 218 (254) | ei kohaldata | |
| Neptuun | süüdimõistetu transport | Donald Traill | 19. jaanuar 1790 | 27. juuni 1790 | 159 päeva | ? (421) + 12 alates Guardian | ? (78) | |
| ümber ehitatud transport vangilaevaks | John Marshall | 19. jaanuar 1790 | 28. juuni 1790 | 160 päeva | 180 (253) + 8 Guardianist | ei kohaldata |
Päritolu ja ajalugu
Lady Juliana sõitis enne teisi vangilaevu ja seda ei loeta alati teise laevastiku osaks. Varustuslaev Justinian ei sõitnud koos vangilaevadega ja saabus enne neid. HMS Guardian väljus enne vangilaevu, kuid sattus pärast Hea Lootuse neemest lahkumist jääle, läks tagasi Lõuna-Aafrikasse ja hukkus rannikul.
Surprize, Neptune ja Scarborough saadeti firma "Camden, Calvert & King" poolt. Nad olid nõus transportima, riietama ja toitlustama süüdimõistetut 17 naelsterlingi eest. 6d inimese kohta. Seda tasu maksti olenemata sellest, kas süüdimõistetud maabusid elusalt või surnult. See firma oli varemgi tegelenud orjade viimisega Põhja-Ameerikasse. Laeval olid ainsad valitsuse töötajad mereväe agent, leitnant John Shapcote, ja valvurikapten; kogu ülejäänud meeskonna varustas firma.
Teine laevastik lahkus Inglismaalt 19. jaanuaril 1790, kaasas 1006 vangi (928 meest ja 78 naist). Nad tegid teel ainult ühe peatuse, Hea Lootuse neemel. Siin võeti pardale 20 meessoost vangi, kes olid ellu jäänud Guardianist. Kolm laeva tegid kiirema reisi kui esimene laevastik, jõudes Port Jacksonisse 1790. aasta juuni viimasel nädalal. See oli kolm nädalat pärast Lady Julianat ja üks nädal pärast varustuslaev Justinianit.
Reis oli kiire, kuid inimeste surmajuhtumite arv oli suurim Austraaliasse suunduva transpordi ajaloos. 1026-st väljunud vangist 267 (256 meest ja 11 naist) suri reisi ajal (26%).
Neptunil ei antud süüdimõistetutele piisavalt toitu, neid hoiti ahelatega kinni ja harva lasti nad tekile. Paljud neist haigestusid skorbuuti. Scarborough'l said nad küll toitu, kuid teatatud mässukatsete tõttu hoiti vangid teki all lukus.
Vahi kapten William Hill kirjutas hiljem, et laevade kaptenid ei söötnud süüdimõistetutele toitu, et nad saaksid seda teises riigis müüa. Nad tahtsid, et süüdimõistetud sureksid kiiresti, et nad ei peaks nende peale toitu raiskama ja saaksid seda hiljem müügiks säilitada.
Saabumine Sydneysse
Kui nad jõudsid Sydneysse, lamasid poolpaljad vangid ilma voodipesuta, liiga haiged, et liikuda. Need, kes ei suutnud kõndida, visati üle parda. Kõik olid kaetud täidega. Vähemalt 486 vangi oli haige, 47% Inglismaalt lahkunutest. Teisi kirjeldati kui "kõhnu ja kõhnunud" ning "jubedamaid vaatepilte, kui siin riigis kunagi nähtud".
Teisel laevastikul viibisid D'Arcy Wentworth ja tema vangi armuke Catherine Crowley Neptunil ning John Macarthur, tollane noor leitnant Uus-Lõuna-Walesi korpuses, ja tema abikaasa Elizabeth Scarborough'l. Macarthuri vanim poeg Edward Macarthur, kes sõitis koos vanematega Neptune'il ja Scarborough'l, on arvatavasti ainus teise laevastiku koosseisus sõitnud isik, kellest meil on foto. Ta oli ka reisi viimane ellujäänu.
Kui uudis Teise laevastiku õudustest jõudis Inglismaale, olid nii avalikkus kui ka valitsus šokeeritud. Toimus juurdlus, kuid Neptune'i kapten Donald Trailli ei püütud arreteerida. Teda oli kirjeldatud kui hullumeelset sadisti. Valitsus ei esitanud süüdistusi ei talle, teistele kaptenitele ega töövõtjate firmale. Valitsus oli juba sõlminud nendega lepingu, et valmistada ette kolmas laevastik Port Jacksonisse sõitmiseks 1791. aastal.
Traill ja tema vanemtüürimees William Ellerington anti eraviisiliselt kohtusse ühe nimetamata süüdimõistetu, meremees Andrew Andersoni ja kokk John Josephi mõrva eest. Kuid pärast kolm tundi kestnud kohtuprotsessi Sir James Marriotti ees admiraliteedikohtus vabastas žürii mõlemad mehed "ilma, et kohtunik oleks vaevunud tõendeid kokku võtma".
Seotud leheküljed
- Esimene laevastik
- Kolmas laevastik
