Brown v. Board of Education

Brown versus Board of Education (1954) (täisnimi Oliver Brown, et al. v. Board of Education of Topeka, Kansas) oli Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu pöördeline otsus. 1950. aastal Topekas, Kansases, pidi mustanahaline kolmanda klassi tüdruk nimega Linda Brown kõndima üle miili läbi raudtee vahetustehase, et jõuda oma segregatsiooni all olevasse musta värvi lastele mõeldud kooli. Vähem kui seitsme kvartali kaugusel oli aga valgetele lastele mõeldud algkool. Sel ajal olid paljud koolid Ameerika Ühendriikides segregatsiooniga. Mustanahalised ja valged lapsed ei tohtinud käia samades koolides.

Tema isa Oliver Brown püüdis Lindat valgetesse koolidesse saada, kuid kooli direktor keeldus. Veel kaksteist mustanahalist vanemat ühinesid Oliver Browniga, et saada oma lapsi valgetesse algkoolidesse. Need kaks kooli pidid olema "eraldi, kuid võrdsed". Kuid seda nad ei olnud.

1951. aastal aitas värvilisteinimesteedendamise riiklik liit (NAACP) vanematel esitada ühishagi. Kansases, Lõuna-Carolinas, Virginias, Delaware'is ja Kolumbia ringkonnas oli viis kohtuasja selle kohta, et mustanahalised õpilased käivad seaduslikult segregeeritud koolides. Ülemkohus oli 1896. aastal otsustanud kohtuasjas Plessy v. Ferguson, et segregatsioon on seaduslik, kui mustanahaliste ja valgete jaoks on eraldatud kohad "eraldi, kuid võrdsed". NAACP advokaadid väitsid, et Topeka valged ja mustad koolid ei olnud "eraldi, kuid võrdsed".

Kenneth Clark on psühholoog, kes andis noortele afroameerika lastele musti ja valgeid nukke, et näha, kuidas nad suhtuvad segregatsiooni ja integratsiooni. Lastele meeldisid valged nukud. Pärast nukutesti andis Clark ka mustanahalistele lastele joonistusi ja palus neil seda värvida nagu nad ise, mõned neist lastest värvisid end valge või kollase värvipliiatsiga, mida nad ka juhtumi puhul kasutasid.

Juhtum jõudis lõpuks Riigikohtusse. Pärast aastatepikkust tööd võitsid Thurgood Marshall ja teiste NAACPi advokaatide meeskond 1954. aastal selle kohtuasja. See sai nime "Brown", sest ta oli tähestikuliselt esimene nimi hagejate nimekirjas. Pärast kohtuprotsessi kaotasid paljud hagejad oma töökoha ja austuse ühiskonnas

Otsus

Ülemkohtul on üheksa kohtunikku. Hääletus kohtuasjas Brown v. Board of Education oli ühehäälne, mis tähendab, et kõik üheksa kohtunikku hääletasid ühtemoodi. Üks kohtunikest, Robert Jackson, oli hiljuti saanud südameinfarkti ja pidi kohtusse tagasi tulema alles järgmisel kuul. Ta tuli siiski kohtusse, kui kohtunikud lugesid oma otsuse ette, tõenäoliselt selleks, et näidata, et kõik kohtunikud olid sellega nõus.

Kohtuotsuse kirjutas Earl Warren, kes oli ülemkohtunik. Ta ütles, et "eraldiseisvad haridusasutused on oma olemuselt ebavõrdsed". See otsus muutis rassilise eraldamise koolides seadusega vastuolus olevaks igas USA osariigis.

Mõned riigid ei järginud seda kohtuotsust esialgu. Kõrgeim kohus otsustas, et koolidel on kuni 5 aastat aega, et desegregatsiooni kaotada. Alles 1970. aastate alguses olid kõik Ameerika Ühendriikide avalikud koolid integreeritud (segregatsiooni vastand). Ameerika koolide integreerimiseks oli vaja mitmeid osariigi ja ülemkohtu otsuseid, et sundida koole integreerima.

otsuse kaart

Otsing