Eksodusterid: 1879. aasta afroameeriklaste massiline ränne Kansasesse

Eksodusterid: 1879. aasta massiline ränne — umbes 40 000 afroameeriklast põgenesid lõunast Kansasse, otsides vabadust ja turvalisust rassiviha eest.

Eksodustereid nimetati afroameeriklasteks, kes kolisid Mississippi jõe äärsetest osariikidest Kansasesse. See juhtus 1800. aastate lõpus. Seda nimetati eksodustrite liikumiseks või 1879. aasta eksoduseks. See oli esimene mustanahaliste ränne pärast Ameerika kodusõda. Umbes 40 000 mustanahalist kolis lõunast Kansasesse, Oklahomasse ja Coloradosse.

Mustanahalised kolisid lõunast ära, sest neid koheldi väga halvasti. Nad põgenesid selliste rühmituste eest nagu Ku Klux Klan ja Valge Liiga ning nad põgenesid mustade koodeksite ja Jim Crow seaduste eest. Neid koheldi nagu teise klassi kodanikke. See oli rekonstrueerimise ajal.

Taust ja põhjused

Eksodustrite ränne toimus peamiselt pärast rekonstrueerimise lõppu, kui Lõuna osariikides muutusid poliitilised ja sotsiaalsed tingimused ääretult rängaks. Põhitähelepanu olid:

• vägivalla ja hirmu levik – rünnakud ning ähvardused, sh hirmutamine ja lynchimised;
• õiguslik ja majanduslik alavääristamine – Jim Crow seadused, valijate keelamine ja piirangud majanduslikule võimalikkusele;
• maapinna ning töötingimuste halb olukord – paljud olid seotud sharecropping ehk osa-saagipõllupidamisega ja sattusid võlgadesse;
• lootus parema elu ja võimaluse järele – Kansas oli paljudele sümboliks vabast võitlusest ning seal oli võimalus püüda omamaad ja iseseisvust.

Kuidas ränne toimus ja kes aitas

Ränne ei olnud ühe ühtse organisatsiooni juhitud suuraktsioon, vaid koosnes mitmetest rühmadest ja kampaaniatest. Inimesed liikusid jalgrataste, autodega, vedurite ja paatidega; paljud tegid teekonna rongi ja teede abil. Abiks olid:

• mustanahalike kogukondade ja kirikute võrgustikud, mis organiseerisid transporti ja varustust;
• põhjaosariikide heategevusorganisatsioonid ja mõned vabatahtlikud, kes pakkusid toitu ja riideid;
• ajalehed ja kirikute juhid, kes levitasid teavet vaba maa ja võimaluste kohta.

Mõned tuntud mustanahalisest liikumisest rääkivad juhid nagu Benjamin "Pap" Singleton olid juba varem julgustanud Lõuna afroameeriklasi kolima lääneosariikidesse; samuti tekkisid uusi asulaid, näiteks ajalooliselt tuntud koloonia Nicodemus Kansasis, kus afroameeriklased püüdsid rajada iseseisvaid põllumajanduslikke kogukondi.

Ränne ja arvud

Allikad annavad eri hinnanguid rändajate arvule. Mõned kaasaegsed ja hilisemad allikad viitavad mitme tuhande kuni kümnete tuhandete inimeste liikumisele 1879.–1880. aastatel. Kuigi mõnedes kokkuvõtetes on mainitud arvu kuni ~40 000, siis täpsed statistilised andmed varieeruvad sõltuvalt perioodi ja geograafiast. Oluline on märkida, et isegi kui rändajate arv polnud tohutu võrreldes hilisema suuremigreerumisega, oli liikumise poliitiline ja sotsiaalne tähendus suur.

Raskused uues kodus ja abi

Pärast saabumist kohtasid paljud eksodustrid uusi raskusi: piiratud maaressursid, halb kliimaosa, puudulik taristu, samuti kohalikku diskrimineerimist. Mõned said maa ja hakkasid talupidajateks, teised töötasid teenijate või käsitöölistena. Mitmed organisatsioonid pakkusid alguses hädavajalikku abi, kuid abi oli sageli napp ja tingimused rasked, mistõttu osa rändajatest pöördus hiljem tagasi Lõunasse.

Tähendus ja pärand

Eksodustrite liikumine on oluline selle tõttu, et see näitas afroameeriklaste otsust iseseisvuse ja turvalisuse järele. See oli esimesi suuremaid organiseeritud rände laineid pärast kodusõda ja eelkäija 20. sajandi alguse ja keskpaiga suuremale Musta migratsioonile põhjapoolsetesse linnadesse. Eksodustrite pärand on nähtav:

• mitmel Ameerika Lääne linnal ja asulal, mida rajasid või kuhu asusid afroameeriklased;
• ajaloos kui näide rahva enesemääramisest ja otsusest põgeneda rõhumise eest;
• kultuurilises mälu- ja teadlikkuse tõusus, mis aitas kaasa hilisemale poliitilisele organiseerumisele ja õiguste taotlemisele.

Kuigi ränne ei lahendanud kõiki probleeme, oli see samm, mis tõstis esile nii lootuse kui ka tegelikkuse piirangud vabadusele Lõuna-Ameerika afroameeriklaste jaoks 19. sajandi lõpus.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid eksodustrid?

K: Millal toimus Exodusterite liikumine?

K: Miks kolisid mustanahalised lõunast Kansasesse?

K: Kui palju mustanahalisi kolis lõunast Kansasesse, Oklahomasse ja Coloradosse eksodusteri liikumise ajal?

K: Mis oli Exoduster-liikumine?

K: Millal toimus Exodusteri liikumine rekonstrueerimise ajal?

K: Miks põgenesid mustanahalised selliste rühmituste eest nagu Ku Klux Klan ja Valge Liiga?

Otsing