Jalgade sidumine
Jalgade sidumine on vana hiina komme, mille kohaselt mähitakse tüdrukute jalad riidega, et need ei kasvaks vanusega. Mõne Hiina legendi kohaselt hakati naiste jalgu siduma juba Shangi dünastia (1700-1027 eKr) ajal. Kirjelduste kohaselt algas jalgade sidumine aga Song-dünastia (960-1279 m.a.j.) õukonnas. See kestis kuni 20. sajandi alguseni, mil Hiina Rahvavabariik keelustas selle.
Jalgade sidumine oli sotsiaalse staatuse märk. Kui naise jalad olid seotud, oli see märk sellest, et ta oli kõrgema klassi naine, kes ei pidanud tegema rasket tööd. Jalgade sidumine levis aga aeglaselt ka madalamatesse klassidesse, kes soovisid püüda saavutada kõrgemat sotsiaalset staatust. 17. sajandiks olid kõigi sotsiaalsete staatuste hiina tüdrukute jalad seotud.
Mõned inimesed arvavad, et Hiina naised olid sunnitud oma jalgu siduma, et aidata oma meestel seksuaalset naudingut tunda. Mõned inimesed peavad jalgade sidumist ka naiste solvanguks. Teised inimesed väidavad aga, et see seisukoht on Hiina kultuuri suhtes kallutatud kaasaegsete lääne standardite kasuks.
Jalgade sidumisel püüti tavaliselt teha jalad maksimaalselt umbes 7,6 cm (3 tolli) pikkuseks. Selle saavutamiseks tehti mõnikord ka drastilisi asju. Selle tõttu olid naised, kelle jalad olid seotud, tavaliselt kogu ülejäänud eluks kahjustatud või kahjustatud. Jalgade sidumise füüsilised tagajärjed (või tulemused) püsisid Hiina ühiskonnas kuni viimase ajani, eriti 70ndates ja 80ndates eluaastates naiste puhul (San Francisco ülikooli avaldatud uuringu kohaselt}.
Kui Mandžuuria lõi Qingi dünastia, kirjutasid Mandžuuria keisrid palju seadusi, mis keelasid jalga sidumise. Kuid need seadused ei toiminud väga hästi. 1874. aastal toimus Shanghais esimene jalanõude vastane komitee (inimeste koosolek), mille korraldas üks Briti preester. Pärast Qingi dünastia kokkuvarisemist püüdis vabariiklik valitsus jätkuvalt jalasepitamist peatada. Nad andsid trahve (korraldusi raha maksmiseks) naistele, kellel olid pärast 1915. aastat endiselt jalad seotud. 20. sajandi alguses mõjutas lääne mood Hiinat üha enam. Hiina Rahvavabariik keelustas lõpuks jalasidemete kasutamise, kuigi see ei olnud väga edukas, et see tava tegelikult lõpetada. Xinhua uudisteagentuuri andmetel lõpetas viimane Hiina Harbinis asuv tehas, mis valmistas seotud jalgadega naistele kingi, nende jalatsite tootmise 1998. aastal.
Seotud jalgadega naine.
Küsimused ja vastused
K: Millal algas jalanõude sidumine?
V: Jalgade sidumine algas Song-dünastia õukonnas, mis oli vahemikus 960 kuni 1279 pKr.
K: Mis oli jalgade sidumise eesmärk?
V: Jalgade sidumine oli sotsiaalse staatuse märk. See tähendas, et naine ei pidanud tegema rasket tööd ja tal oli kõrgem sotsiaalne staatus.
K: Kui kauaks jalad seoti?
V: Jalad seoti tavaliselt selleks, et need oleksid maksimaalselt umbes 3 tolli (7,6 cm) pikad.
K: Mis juhtus, kui Mandžuuria lõi Qingi dünastia?
V: Mandžuuria keisrid kirjutasid palju seadusi, mis keelasid jalgade sidumise, kuid need ei olnud väga tõhusad.
K: Mis juhtus 1874. aastal seoses jalanõude sidumisega?
V: 1874. aastal toimus Shanghais esimene jalatsi sidumise vastane komitee, mida juhtis üks Briti preester.
K: Kuidas mõjutas lääne mood Hiinat 20. sajandi alguses?
V: 20. sajandi alguses hakkas lääne mood Hiinat üha enam mõjutama.
K: Millal lõppes Hiinas lõplikult jalga sidumine?
V: Hiina Rahvavabariik keelas jalasidemete tootmise 1998. aastal, kui viimane Hiina Harbinis asuv tehas, mis valmistas jalasidemetega naistele kingi, lõpetas tootmise.
