Neliväljaline lähenemine
Ameerikas on antropoloogia teema jagatud neljaks väiksemaks teemaks. Seda nimetatakse "nelja valdkonna lähenemisviisiks". Neli antropoloogiat hõlmavad arheoloogiat, keeleteadust, füüsilist antropoloogiat ja kultuuriantropoloogiat. Need neli antropoloogia liiki koos seletavad, kuidas inimesed on kogu maailmas ja kogu ajaloo jooksul erinevad.
On inimesi, kes arvavad, et rakendusantropoloogia, mis kasutab antropoloogia õppimisel saadud teavet tänapäeva tervishoiu- või haridusprobleemide lahendamiseks, on omaette aine, mis teeks sellest "viie valdkonna lähenemise", kuid see ei ole nii levinud.
Enamik antropoloogiat õppivaid üliõpilasi õpib kõiki nelja suurt antropoloogia liiki, kuid keskendub hiljem ainult ühele või kahele teemale.
Sisu
· 1 Nelja valdkonna lähenemise ajalugu
· 2 Taotlus
· 3 Neli valdkonda
o 3.1 Arheoloogia
§ 3.1.1 Mõned kuulsad arheoloogid:
o 3.2 Kultuuriantropoloogia
§ 3.2.1 Mõned kuulsad sotsiokultuurilised antropoloogid on järgmised:
o 3.3 Keeleteadus
§ 3.3.1 Mõned kuulsad keeleteadlased:
o 3.4 Füüsiline antropoloogia
§ 3.4.1 Mõned kuulsad füüsilised antropoloogid on järgmised:
· 4 Viited
Nelja valdkonna lähenemisviisi ajalugu
Selle lähenemisviisi lõi Franz Boas (1858-1942), keda nimetatakse ka "antropoloogia isaks". Ta on kuulus selle poolest, et tegi antropoloogia Ameerika Ühendriikides populaarseks. Boas tahtis näidata, et inimeste tegevus, ideed ja valikud on erinevates kohtades erinevad. Ta uskus, et inimesi tuleb uurida terviklikult, mitte ainult vaadelda nende elu üht osa, vaid seda, kuidas kõik osad või nende elu kokku sobivad ja loovad nende kultuuri. See hõlmab inimeste ajaloo, nende valmistatud esemete, nende kehade, keelte, lugude ja tavade uurimist.
Taotlus
Alates 20. sajandist on enamik Ameerika ülikoole kasutanud nelja valdkonna lähenemisviisi. Teistes riikides, näiteks Inglismaal, ei jaotata antropoloogiat samamoodi. Näiteks on arheoloogia osa ajaloo, mitte antropoloogia.
Neli valdkonda
Arheoloogia
Arheoloogia uurib, kuidas inimesed elasid minevikus. Arheoloogid, inimesed, kes uurivad arheoloogiat, õpivad asjadest, mis on maha jäänud kaua aega tagasi elanud inimestelt. Nad uurivad väga vanu esemeid, näiteks keraamikat, kivitööriistu, münte, raamatuid või kõike, mida inimesed on valmistanud või kasutanud. Tavaliselt on need esemed maasse maetud ja neid tuleb välja kaevata ehk välja võtta. Need esemed aitavad arheoloogidel mõista, kus ja kuidas inimesed kaua aega tagasi elasid.
Mõned kuulsad arheoloogid on järgmised:
- Lewis Binford
- Howard Carter
- V Gordon Childe
- Ian Hodder
Kultuuriantropoloogia
Kultuuriantropoloogia on inimkultuuri uurimine. Kultuur on see, kuidas inimrühmad elavad oma elu, lähtudes sellest, mis on normaalne nende elukohas. Kultuurid muutuvad inimeste ideede muutudes. Kultuuriantropoloogid uurivad, kui erinevad on kultuurid, võrreldes selliseid asju nagu inimeste ideed, kunst ja toit.
Erinevalt arheoloogidest, kes uurivad mineviku inimesi, uurivad kultuuriantropoloogid peamiselt tänapäeval elavaid inimesi.
See on seotud ka sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga.
Seda nimetatakse ka "sotsiaalseks antropoloogiaks".
Mõned kuulsad sotsiokultuurilised antropoloogid on järgmised:
- Franz Boas
- Clifford Geertz
- Margaret Mead
- Marshall Sahlins
Keeleteadus
Keeleteadus uurib seda, kuidas inimesed räägivad ja milliseid sõnu nad kasutavad ning kuidas nende keel on arenenud (arenenud). Keeleteadlased, inimesed, kes uurivad keeleteadust, uurivad ka seda, kuidas keel muudab inimeste mõtlemist ja kuidas inimesed keelt muudavad. Nad uurivad ka seda, kuidas sõnad moodustavad lauseid.
Mõned kuulsad keeleteadlased on järgmised:
- Noam Chomsky
- Ferdinand de Saussure
- Roman Jakobson
- Edward Sapir
Füüsiline antropoloogia
Füüsiline antropoloogia on inimese kehateaduse (bioloogia) uurimine, sealhulgas see, kuidas inimesed kohanevad oma elukohaga ja kuidas kehad on aja jooksul muutunud (evolutsioon). Selleks võrreldakse väga vanade inimeste luid tänapäeva inimeste luudega.
Füüsilised antropoloogid uurivad ka ahvilisi.
Seda nimetatakse ka "bioloogiliseks antropoloogiaks".
Küsimused ja vastused
K: Mis on antropoloogias "neljakandiline lähenemine"?
V: Neliväljaline lähenemine on viis jagada antropoloogia teema neljaks väiksemaks teemaks. Need on arheoloogia, keeleteadus, füüsiline antropoloogia (ehk bioloogiline) ja kultuuriantropoloogia.
K: Kuidas seletavad need neli antropoloogiatüüpi seda, kuidas erinevad inimesed on läbi ajaloo kogu maailmas elanud?
V: Koos annavad need neli antropoloogia liiki ülevaate sellest, kuidas erinevad inimesed on kogu ajaloo jooksul kogu maailmas elanud ja omavahel suhelnud. Need aitavad meil mõista, miks teatud kultuurid on arenenud teatud viisil ja kuidas nad on aja jooksul muutunud.
K: Mis on rakendusantropoloogia?
V: Rakendusantropoloogia on valdkond, mis kasutab antropoloogia uurimisel saadud teavet tänapäeva probleemide, näiteks tervishoiu- või haridusküsimuste lahendamiseks.
K: Kas rakendusantropoloogia on omaette õppeaine?
V: Mõned inimesed arvavad, et rakendusantropoloogiat tuleks pidada omaette õppeaineks, mis teeks sellest "viie valdkonna lähenemise". See seisukoht ei ole siiski nii levinud.
K: Millised on näited tänapäeva probleemidest, mida rakendusantropoloogia saab aidata lahendada?
V: Näited kaasaegsetest probleemidest, mida rakendusantropoloogia saab aidata lahendada, on näiteks tervishoiu- ja haridusküsimused. Seda saab kasutada ka sotsiaalsete struktuuride ja dünaamika uurimiseks kogukondades või organisatsioonides.
K: Miks ei ole viie valdkonna lähenemine rohkem levinud?
V: Viie valdkonna lähenemine ei ole rohkem levinud, sest paljud inimesed ei usu, et rakendusantropoloogiat tuleks pidada traditsioonilistest antropoloogiauuringutest eraldi valdkonnaks.
