AlegsaOnline.com

Leibkonna sissetulek: määratlus, mõõtmemeetodid ja USA statistika

Leibkonna sissetulek: selgitus, mõõtmismeetodid ja värske USA statistika — mediaanid, jaotused, vaesuspiirid ja trendid lihtsas, kasulikus ülevaates.

Autor: Leandro Alegsa

17-10-2025

Leibkonna sissetulek tähistab kõigi leibkonnas elavate inimeste (tavaliselt vanusepiiriks kasutatakse 15 aastat või vanemad) kokku laekuvat raha teatud ajaperioodil, mida kasutavad valitsusasutused ja teadusuuringud majandusliku heaolu mõõtmiseks Ameerika Ühendriikides ning mujal. Leibkonna sissetulek võib olla esitletud enne maksude mahaarvamist (brutosissetulek) või pärast maksude ja ülekannete arvestamist (netosissetulek ehk disponibël sissetulek). Sissetulekuid loetakse tavaliselt kokku, sest leibkonnal on sageli ühine majanduslik saatus, kuid sama arvestus ei võta automaatselt arvesse leibkonna suurusest tulenevat kulude erinevust: ühe inimese leibkonna 50 000 USD ei tähenda sama elatustaset kui neljaliikmelise pere 50 000 USD.

Mida arvestatakse leibkonna sissetulekuna?

Palgad ja töötasud: palgatulu, tunnitasu, boonused ja ületunnitasud (enne kinnipeetavaid makse).
Ettevõtlus- ja isetöö tulud: kasumid, renditulud ja iseettevõtluse tulud.
Investeeringutest saadav tulu: intressid, dividendid ja kapitalikasumid.
Valitsuse ülekanded: töötushüvitis, sotsiaaltoetused (sh Social Security, pensionid), lastetoetused, toetusprogrammid jms.
Muu tulu: stipendid, kingitused ja muu perioodilise rahalise sissetuleku vormid.

Mõõtmismeetodid ja statistilised näitajad

Statistikas kasutatakse peamiselt kahte näitajat: mediaani (keskväärtus, kus poolel leibkondadest on suurem ja poolel väiksem sissetulek) ja aritmeetilist keskmist (keskmine). Mediaan on levinum, sest see ei ole tundlik väga suurte tippude ehk rikaste leibkondade mõjule. Teine oluline mõõde on leibkonna sissetulek inimese kohta (per capita) või võrdsustamis- (equivalence) skaalad, mis korrigeerivad leibkonna suuruse ja koosseisu mõju, et paremini võrrelda elatustaset erineva suurusega leibkondade vahel.

Mõned mõõtmise praktilised aspektid:

Andmed võivad olla enne maksude või pärast maksude ja sotsiaaltoetuste mahaarvamist; see mõjutab võrreldavust riikide ja ajaperioodide vahel.
Mõned allikad arvestavad ainult rahalist sissetulekut ja jätavad välja mitterahalised hüved (nt tervishoiuteenused, toitprogrammid), mis võivad madalamate sissetulekutega leibkondade tegelikku heaolu alahinnata.
Andmete täpsust mõjutab ka alaraporteerimine (mõned tululiigid ei ole täielikult deklareeritud) ja varimajandus.

USA näited ja ajaloolised trendid

2005. aastal oli USA rahvaloenduse büroo andmetel leibkonna aastase sissetuleku mediaan 46 326 dollarit. Selles kontekstis oli 2005. aasta andmetes USA leibkonna suurus jaotus ning sissetulekute erinevused selgelt nähtavad: leibkondade arv Ameerika Ühendriikides oli tol perioodil ligikaudu 113 146 000. Samal ajaperioodil olid suurused järgmised (tabelina ei ole lisatud, aga kirjeldus on olulisim): ligikaudu 17,23% leibkondadest teenis üle 100 000 dollari aastas, samas kui 12,7% jäi alla föderaalse vaesuspiiri. Lisaks oli 20% leibkondadest teeninud vähem kui 19 178 dollarit.

Andmed näitavad ka tulude ebavõrdsust: umbes 6,37% ülemistest leibkondadest teenis ligikaudu kolmandiku kogu sissetulekust. Ülemisse kvintiili kuulunud leibkondade mediaansissetulekud olid üle 91 705 dollari ning nendes leibkondades oli sageli rohkem kui üks tööline (u 77% neist leibkondadest teatas kahe töötegija olemasolust). Keskmise kvintiili leibkondadel oli sageli üks sissetulekuallikas ja sissetulekute vahemik jäi ligikaudu 36 000–57 657 dollari juurde.

2005. aasta analüüs näitas ka tööjõu‑jaotuse seost tuludega: ülemisse 40% kuuluvate leibkondade mediaan oli kahe sissetulekuallikaga, samal ajal kui madalamates kvintiilides oli keskmiselt ainult üks sissetulekuallikas per leibkond. Madalaimas kvintiilis määrati mõnel puhul sissetulekuks null, kuna tööpuudus ja töötundide puudumine olid laialt levinud (tööpuudus). Kokkuvõttes järgib USA trendi, mida on nähtud ka paljudes teistes arenenud riikides, kus rikkamate leibkondade osa kasv on suhteliselt suur võrreldes vaeste arvu muutusega.

Alates 1990. aastast on leibkonna mediaansissetulek nominalselt kasvanud (näiteks 1990. aasta leibkonna mediaansissetulek oli 30 056 dollarit, mis 2003. aasta dollarites vastab ligikaudu 44 603 dollarile), kuid ostujõu osas on kasv olnud piiratud ja ajaperioodidel, mil inflatsiooniga korrigeeritult muutused on väikesed, on reaalsissetulek stagneerinud. Üks oluline tegur üldises tõusus on kahe või enama sissetulekuallikaga leibkondade osakaalu suurenemine—isegi kui isikliku sissetuleku kasv on jäänud aeglaseks, tõstab samaaegne mitme töötegija osakaalu suurenemine keskmist leibkonna sissetulekut.

Piirangud ja tähelepanekud statistika kasutamisel

Leibkonna sissetulek ei võta automaatselt arvesse leibkonna suurusest tulenevaid kulusid — selleks kasutatakse sageli per capita või kohandatud ekvivalentskaalusid.
Erinevad uuringud ja andmeallikad (CPS, ACS, NIPA jms) võivad anda eri tulemusi sõltuvalt küsimustikust ja perioodist; seetõttu tuleb võrreldavuses olla ettevaatlik.
Sotsiaalpoliitilised järeldused (nt maksupoliitika või toetusprogrammide mõju) nõuavad lisaanalüüse: sõltuvalt sellest, kas arvestatakse brutotulu või disponibël tulu (peale makse ja ülekandeid), võivad tulemused erineda.

Praktiline tähendus

Leibkonna sissetulek on oluline näitaja majandusliku heaolu, elatustaseme ning vaesuse hindamiseks. Seda kasutavad poliitikakujundajad, majandusteadlased ja organisatsioonid abi sihtimiseks. Samas tuleb tulemusi tõlgendades alati arvestada, millist tüüpi sissetulek (bruto vs neto), millistel perioodidel ja kuidas leibkonna suurus ja koosseis on arvesse võetud.

Kui vajate, saan lisada värskemaid ja täpsemaid statistilisi andmeid mõne konkreetse aasta või allika (nt USA Census Bureau, Bureau of Labor Statistics) põhjal ning selgitada, kuidas need numbrid on muutunud viimase kümnendi jooksul.

Sissetulekute jagunemine

Sissetulekute vahemik	Kodumajapidamised (tuhandetes)	Protsent
$0 kuni $25,000 (28,22%)
Alla 2500 dollari	2,566	2.26%
2,500 kuni 4,999 dollarit	1,389	1.22%
5,000 kuni 7,499 dollarit	2,490	2.20%
$7,500 kuni $9,999	3,360	2.96%
10 000 dollarit kuni 12 499 dollarit	4,013	3.54%
$12,500 kuni $14,999	3,543	3.13%
$15,000 kuni $17,499	3,760	3.32%
17,500 kuni 19,999 dollarit	3,438	3.03%
$20,000 kuni $22,499	4,061	3.58%
$22,500 kuni $24,999	3,375	2.98%
25 000 kuni 50 000 dollarit (26,65%)
$25,000 kuni $27,499	3,938	3.48%
$27,500 kuni $29,999	2,889	2.55%
$30,000 kuni $32,499	3,921	3.46%
$32,500 kuni $34,999	2,727	2.41%
$35,000 kuni $37,499	3,360	2.96%
$37,500 kuni $39,999	2,633	2.32%
$40,000 kuni $42,499	3,378	2.98%
$42,500 kuni $44,999	2,294	2.02%
$45,000 kuni $47,499	2,700	2.38%
47 500 kuni 49 999 dollarit	2,371	2.09%
50 000 kuni 75 000 dollarit (18,27%)
$50,000 kuni $52,499	3,071	2.71%
52,500 kuni 54,999 dollarit	2,006	1.77%
$55,000 kuni $57,499	2,420	2.13%
$57,500 kuni $59,999	1,786	1.57%
$60,000 kuni $62,499	2,566	2.26%
$62,500 kuni $64,999	1,774	1.56%
$65,000 kuni $67,499	2,101	1.85%
$67,500 kuni $69,999	1,637	1.44%
$70,000 kuni $72,499	1,978	1.74%
72 500 kuni 74 999 dollarit	1,413	1.24%
75 000 kuni 100 000 dollarit (10,93%)
$75,000 kuni $77,499	1,802	1.59%
$77,500 kuni $79,999	1,264	1.11%
$80,000 kuni $82,499	1,673	1.47%
$82,500 kuni $84,999	1,219	1.07%
$85,000 kuni $87,499	1,418	1.25%
$87,500 kuni $89,999	984	0.86%
$90,000 kuni $92,499	1,282	1.13%
92,500 kuni 94,999 dollarit	917	0.81%
$95,000 kuni $97,499	1,023	0.90%
$97,500 kuni $99,999	846	0.74%
100 000 dollarit või rohkem (15,73%)
$100,000 kuni $149,999	11,194	9.89%
150,000 dollarist kuni 199,999 dollarini	3,595	3.17%
$200,000 kuni $249,999	1,325	1.17%
250 000 dollarit ja rohkem	1,699	1.50%

ALLIKAS: USA rahvaloenduse büroo, 2005

Kvintiilid, leibkonna tüüp ja koduomand

Kodumajapidamised jagatakse sageli kvintiilidesse vastavalt nende brutosissetulekutele. Iga kvintiil esindab 20% ehk ühte viiendikku elanikkonnast.

Leibkonnatüüp on tugevalt korrelatsioonis leibkonna sissetulekuga. Abielupaarid on võrreldes leibkondade üldkogumiga ebaproportsionaalselt esindatud kahes ülemises kvintiilis. Ristviited näitavad, et see on tõenäoliselt tingitud sellest, et nendes peredes on mitu sissetulekut teenivat isikut. Perekonnavälised leibkonnad (üksikisikud) on ebaproportsionaalselt esindatud kahes alumises kvintiilis. Üksikmeeste juhitud leibkondi leidub ebaproportsionaalselt palju keskmises kolmes kvintiilis; üksikud naised juhivad leibkondi, mis on koondunud kolme alumisse kvintiili.

Kõrgeima sissetulekuga leibkondade puhul on peaaegu kümme korda tõenäolisem, et nad omavad oma kodu, kui et nad seda üürivad, kuid madalaimas kvintiilis on omanike ja üürnike suhe peaaegu üks ühele.

New York Times on kasutanud klassi määratlemiseks kvintiile. See on määranud kvintiilid madalaimast kõrgeimani kui alamklass, alumine keskklass, keskklass, ülemine keskklass ja ülemine klass.

Andmed	Kõik majapidamised	Madalaim viiendik	Teine viiendik	Keskmine viiendik	Neljas viies	Kõrgeim viiendik	Top 5%
Kodumajapidamised (1000s)	113,146	22,629	22,629	22,629	22,629	22,629	5,695
Alumine piir	$0	$0	$18,500	$34,738	$55,331	$88,030	$157,176
Keskmine sissetuleku saajate arv	1	0	1	1	2	2	2
Ametiaeg
Omaniku kasutuses	62.4%	49.0%	58.8%	68.9%	80.5%	90.0%	92.8%
Renter hõivatud	29.2%	48.3%	39.7%	29.9%	18.7%	9.6%	6.9%
Kodumajapidamise tüüp
Perekonna majapidamised	68.06%	41.06%	59.97%	70.04%	80.87%	88.35%	90.61%
Abielupaaride perekonnad	51.35%	19.03%	38.89%	51.00%	67.05%	80.08%	85.59%
Ühe mehe perekond	4.32%	3.08%	4.64%	5.69%	4.89%	3.30%	2.47%
Ühe naise perekond	12.38%	18.94%	16.43%	13.35%	8.93%	4.24%	2.54%
Mitteperekondlikud majapidamised	31.93%	58.92%	40.02%	29.96%	19.12%	11.64%	9.36%

ALLIKAS: USA rahvaloenduse büroo, 2004

Võistlus

Vaatamata suurtele edusammudele, mis on tehtud vähemuste vaesusest väljatoomiseks ja paljude afroameeriklaste ja latiinoameeriklaste liitumisele keskklassiga, on rassiline jaotumine nende rühmade vahel endiselt ebaühtlane. Kui 2000. aastal moodustasid hispaanlastest mittekodanikud umbes 75,1% kõigist inimestest, siis 87,93% kõigist ülemise 5% leibkondadest juhtis isik, kes määratles end ainult valge isikuna. Vaid 4,75% kõigist 5% kõige kõrgema kategooria leibkondadest juhtis keegi, kes tunnistas end hispaanlaseks või mis tahes rassi kuuluvaks, võrreldes 12,5% isikutega, kes tunnistasid end hispaanlaseks või latiinoseks üldpopulatsioonis. Üldiselt 86,01% kõigist ülemisse kahte kvintiili kuuluvatest leibkondadest, mille sissetulek oli üle 55 331 USA dollari, juhtis leibkonna juht, kes määratles end ainult valgena, samas kui ainult 7,21% juhtis keegi, kes määratles end hispaanlasena, ja 7,37% keegi, kes määratles end afroameeriklasena või mustanahalisena. Hispaanlaste ja afroameeriklaste või mustanahaliste juhitud leibkonnad olid kahes ülemises kvintiilis alaesindatud ja kahes alumises kvintiilis üleesindatud. Seevastu leibkondade juhid, kes tunnistasid end aasia rahvusest isikuteks, olid kahe ülemise kvintiili hulgas üleesindatud. Esimeses viies protsendis oli asiaatide osakaal peaaegu kaks korda suurem kui asiaatide osakaal kogu elanikkonna hulgas. Euroopa päritolu ameeriklased olid kvintiilide lõikes suhteliselt ühtlaselt jaotunud, olles alaesindatud ainult kõige madalamas kvintiilis ja veidi üleesindatud ülemises kvintiilis ja viies ülemises protsendis.

Võistlus		Kõik majapidamised	Madalaim viiendik	Teine viiendik	Keskmine viiendik	Neljas viies	Kõrgeim viiendik	Top 5%
Valge üksi	Number 1000s	92,702	16,940	18,424	18,978	19,215	19,721	5,695
Valge üksi	Protsentuaalne osakaal	81.93%	74.87%	81.42%	83.87%	84.92%	87.16%	87.93%
Aasia üksi	Number 1000s	4,140	624	593	786	871	1,265	366
Aasia üksi	Protsentuaalne osakaal	3.65%	2.76%	2.26%	3.47%	3.84%	5.59%	6.46%
Afroameeriklane või mustanahaline	Number 1000s	13,792	4,474	3,339	2,637	2,053	1,287	236
Afroameeriklane või mustanahaline	Protsentuaalne osakaal	12.19%	19.77%	14.75%	11.65%	9.07%	5.69%	1.04%
hispaanlased või latiinod (mis tahes rassist)	Number 1000s	12,838	3,023	3,130	2,863	1,931	1,204	269
hispaanlased või latiinod (mis tahes rassist)	Protsentuaalne osakaal	11.33%	13.56%	13.83%	12.20%	8.53%	5.89%	1.19%

ALLIKAS: USA rahvaloenduse büroo, 2004

Haridus ja sugu

Nii leibkonna sissetulek kui ka sissetulek inimese kohta suureneb Ameerika Ühendriikides oluliselt haridustaseme tõusuga. 2005. aastal eeldatakse, et magistrikraadiga (MBA) lõpetajad, kes võtsid vastu tööpakkumisi, teenivad põhipalka 88 626 dollarit. Samuti on oodata, et nad saavad "...[a]n keskmiselt 17 428 dollari suurust allakirjutamispreemiat". USA rahvaloendusbüroo andmetel oli doktorikraadiga isikute keskmine sissetulek Ameerika Ühendriikides ligikaudu 81 400 dollarit. Kõrgharidusega inimeste keskmine oli 72 824 dollarit, kusjuures meestel keskmiselt 90 761 dollarit ja naistel keskmiselt 50 756 dollarit aastas. Kutseõppekraadiga aastase täistööajaga töötajate keskmine sissetulek oli 109 600 dollarit, samas kui magistrikraadiga töötajate keskmine sissetulek oli 62 300 dollarit. Üldiselt "...[a]kse sissetulekud ulatusid 18 900 dollarist koolist väljalangenute puhul kuni 25 900 dollarini keskkooli lõpetanute puhul, 45 400 dollarini kõrgkooli lõpetanute puhul ja 99 300 dollarini kutsekraadiga (doktor, doktor, doktor, doktor, doktor või doktorivokaal) töötajate puhul.

Arvestades, kuidas haridus suurendab märkimisväärselt üksikisikute sissetulekupotentsiaali, ei tohiks olla üllatav, et kõrgharidusega inimeste keskmine sissetulek inimese kohta ületab abielupaaride perede sissetuleku mediaani elanikkonna hulgas (63 813 dollarit). Kõrgem haridustase ei aidanud siiski vähendada sissetulekute erinevust sugude vahel, sest elukestev sissetulek oli erialase kõrgharidusega meeste puhul ligikaudu nelikümmend protsenti (39,59%) kõrgem kui erialase kõrgharidusega naiste puhul. Meeste ja naiste eluaegne sissetulekute erinevus oli kõige väiksem assotsieerunud teaduskraadiga isikute puhul, kus meeste eluaegne sissetulek oli 27,77% kõrgem kui naistel. Kuigi haridustase ei aidanud vähendada sissetulekute ebavõrdsust meeste ja naiste vahel, suurendas see siiski mõlema soo üksikisikute sissetulekute potentsiaali, võimaldades paljudel kõrgharidusega majapidamistel pääseda majapidamiste ülemisse sissetulekukvintiili.

Majapidamise sissetulek suurenes oluliselt ka koos majapidamise omaniku haridustasemega. USA rahvaloenduse büroo avaldab andmed haridustaseme ja sissetuleku kohta kõigi leibkondade kohta, mille peremees oli vähemalt 25-aastane. Suurim sissetulekute erinevus oli mõningase kõrgharidusega ja bakalaureusekraadiga inimeste vahel, kusjuures viimased teenisid 23 874 dollarit rohkem. Ka sissetulek suurenes oluliselt koos kõrgharidusjärgse hariduse suurenemisega. Kui kõrgharidusega leibkonna sissetuleku mediaan oli 51 970 dollarit, siis bakalaureusekraadiga või kõrgema haridustasemega leibkonna sissetuleku mediaan oli 73 446 dollarit. Doktorikraadiga leibkondade mediaan oli suuruselt teine, mille mediaan oli 96 830 dollarit; 18 289 dollarit kõrgem kui magistrikraadiga leibkondadel, kuid 3170 dollarit madalam kui spetsialistidiplomiga leibkondade mediaan, kelle leibkondade mediaan oli 96 830 dollarit.

Kriteeriumid		Üldine	Alla 9. klassi	Mõned keskkooli	Keskkooli lõpetanud	Mõned kolledžid	Associates kraad	Bakalaureusekraad	bakalaureusekraad või rohkem	Magistrikraad	Kutsekraad	Doktorikraad
Keskmine individuaalne sissetulek	Mees, vanus 25+	$33,517	$15,461	$18,990	$28,763	$35,073	$39,015	$50,916	$55,751	$61,698	$88,530	$73,853
	Naine, vanus 25+	$19,679	$9,296	$10,786	$15,962	$21,007	$24,808	$31,309	$35,125	$41,334	$48,536	$53,003
	Mõlemad sugupooled, vanus 25+	$32,140	$17,422	$20,321	$26,505	$31,054	$35,009	$43,143	$49,303	$52,390	82,473	$70,853
Leibkonna mediaansissetulek		$45,016	$18,787	$22,718	$36,835	$45,854	$51,970	$68,728	$73,446	$78,541	$100,000	$96,830

ALLIKAS: USA rahvaloenduse büroo, 2003

Isiku ja leibkonna mediaani muutus alates 1991. aastast varieerus samuti suuresti haridustasemega. Ehkki alates 1991. aastast suurenes nii isiklik kui ka leibkonna sissetuleku mediaan, ei toimunud see kasv kõigil haridustasemetel. Üldine sissetulek suurenes 1990ndate aastate jooksul, saavutades kõrgeima taseme 1999. aastal, kuid on sellest ajast alates langenud. Aastal 1991 oli leibkonna mediaansissetulek USAs 40 873 dollarit 2003. aastal, samas kui 2003. aastal oli leibkonna mediaansissetulek 45 016 dollarit. 1999. aastal oli leibkonna mediaansissetulek aga 46 236 dollarit, mis on 2,7% kõrgem kui praegu. Kuigi see suundumus kehtis kõigi haridustasemete puhul, mõjutas haridustase oluliselt sissetulekute muutuste ulatust. Üldiselt on alates 1991. aastast vähenenud leibkonna ja üksikisiku sissetuleku mediaanväärtus nende inimeste puhul, kellel on rohkem kui 9. klassi haridus, kuid vähem kui nelja-aastane kõrgharidus. Teisisõnu, leibkonna sissetulekute mediaan vähenes leibkondade ja üksikisikute puhul, kes on lõpetanud keskkooli, mõne kõrghariduse ja kõrghariduse omandanud. Bakalaureusekraadiga või kõrgema haridustasemega inimeste sissetulek aga suurenes. Järgnevas tabelis on esitatud leibkonna sissetuleku mediaan vastavalt leibkonna omaniku haridustasemele. Kõik andmed on esitatud 2003. aasta dollarites ja kehtivad ainult nende majapidamiste kohta, mille peremees on kahekümne viieaastane või vanem. Kodumajapidamise mediaansissetuleku kõrgeim ja madalaim punkt on esitatud rasvases kirjas.

Aasta	Üldine mediaan	Alla 9. klassi	Keskkoolist väljalangemine	Keskkooli lõpetanud	Mõned kolledžid	Associates kraad	Bakalaureusekraad	bakalaureusekraad või rohkem	Magistrikraad	Kutsekraad	Doktorikraad
1991	$40,873	$17,414	$23,096	$37,520	$46,296	$52,289	$64,150	$68,845	$72,669	$102,667	$92,614
1993	$40,324	$17,450	$22,523	$35,979	$44,153	$49,622	$64,537	$70,349	$75,645	$109,900	$93,712
1995	$42,235	$18,031	$21,933	$37,609	$44,537	$50,485	$63,357	$69,584	$77,865	$98,302	$95,899
1997	$43,648	$17,762	$22,688	$38,607	$45,734	$51,726	$67,487	$72,338	$77,850	$105,409	$99,699
1999	$46,236	$19,008	$23,977	$39,322	$48,588	$54,282	$70,925	$76,958	$82,097	$110,383	$107,217
2001	$45,300	$18,830	$24,162	$37,468	$47,605	$53,166	$69,796	$75,116	$81,993	$103,918	$96,442
2003	$45,016	$18,787	$22,718	$36,835	$45,854	$51,970	$68,728	$73,446	$78,541	$100,000	$96,830
Keskmine	$43,376	$18,183	$23,013	$37,620	$46,109	$51,934	$66,997	$72,376	$78,094	$104,368	$94,487

ALLIKAS: USA rahvaloenduse büroo, 2003

Koduomaniku vanus

Leibkonna sissetulek Ameerika Ühendriikides varieerub oluliselt sõltuvalt leibkonna juhi vanusest. Üldiselt kasvas leibkonna sissetuleku mediaan koos majapidamise juhi vanusega kuni pensionieani, mil leibkonna sissetulek hakkas vähenema. Kõige kõrgem leibkonna mediaansissetulek oli kõrgeim leibkonna juhtide seas, kelle juhtkonda kuulusid tööealised beebibuumi inimesed. 45-54-aastaste isikute juhitud leibkondade mediaansissetulek oli 61 111 dollarit ja keskmine leibkonna sissetulek 77 634 dollarit. Mediaansissetulek ühe leibkonnaliikme kohta oli selles konkreetses rühmas 27 924 dollarit. Kõige kõrgem mediaansissetulek leibkonnaliikme kohta oli 54-64aastaste seas (30 544 dollarit). Teise kõrgeima leibkonna mediaansissetulekuga rühm oli 35-44aastaste leibkondade juhtkond, mille mediaansissetulek oli 56 785 dollarit, ning sellele järgnesid 55-64aastased leibkonnad 50 400 dollariga. Ei ole üllatav, et kõige madalama sissetulekuga leibkondade rühma kuulusid peamiselt leibkonnad, mille juhiks olid alla 24aastased isikud, millele järgnesid üle 75aastaste isikute juhid. Üle 75-aastaste isikute juhitud leibkondade keskmine sissetulek oli 20 467 dollarit, kusjuures leibkonna sissetuleku mediaan ühe leibkonnaliikme kohta oli 18 645 dollarit. Need arvud toetavad üldist oletust, et leibkonna sissetuleku mediaan ja sissetuleku mediaan ühe leibkonnaliikme kohta on kõige suurem nende leibkondade seas, mille eesotsas on keskealised isikud, ning suureneb koos leibkonna omaniku vanusega ja leibkonna suurusega kuni leibkonna omaniku 64-aastaseks saamiseni. Kui pensionäride sissetulek asendub palgaga ja leibkonna suurus väheneb, väheneb ka leibkonna mediaansissetulek.

Leibkonna sissetulek aja jooksul

Pange tähele, et kõik arvud on esitatud 2003. aasta dollarites.

Alates 1967. aastast on leibkonna mediaansissetulek Ameerika Ühendriikides tõusnud tagasihoidlikult, kõikudes mitu korda. Kuigi isiklik sissetulek on oluliselt tõusnud ja 42% kõigist leibkondadest on nüüd kaks sissetulekut teenivat isikut, on leibkonna mediaansissetulek kasvanud vaid veidi. USA rahvaloenduse büroo andmetel on see paradoksaalne suundumus tingitud Ameerika leibkondade muutuvast struktuurist. Näiteks, kuigi aastaringselt töötavate naiste osakaal lastega abielupaaride leibkondades on suurenenud 17%-lt 1967. aastal 39%-le 1996. aastal, on selliste leibkondade osakaal kogu elanikkonna hulgas vähenenud. Seega, kuigi lastega abielupaaride leibkonnad on majanduslikult kõige jõukam leibkonnatüüp Ameerika Ühendriikides, on nende osakaal elanikkonnast Ameerika Ühendriikides vähenenud. 1969. aastal koosnes üle 40% kõigist leibkondadest abielupaaridest koos lastega. Aastaks 1996 koosnes vaid umbes veerand USA leibkondadest lastega abielupaaridest. Nende demograafiliste muutuste tulemusena kasvas leibkondade mediaansissetulek vaid vähesel määral, vaatamata üha suurenevale naiste tööjõule ja kõrgkooli lõpetanute osakaalu märkimisväärsele suurenemisele.

“

"Aastatel 1969-1996 tõusis leibkonna mediaansissetulek konstantsetes dollarites arvestatuna väga tagasihoidlikult 6,3 protsenti... Majapidamiste mediaansissetuleku stagnatsioon aastatel 1969-1996 võib tegelikult suuresti peegeldada muutusi leibkondade suuruses ja koosseisus, mitte majanduse stagneerumist. "- John McNeil, USA rahvaloenduse büroo.

”

Üldiselt tõusis leibkonna mediaansissetulek 33 338 dollarilt 1967. aastal kõigi aegade kõrgeimale tasemele, 44 922 dollarile 1999. aastal, ning on seejärel veidi vähenenud 43 318 dollarini. Majapidamiste sissetulekute vähenemine on märgatav iga majanduslanguse ajal, samas kui majanduse tõusu ajal on näha nende suurenemist. Need kõikumised olid tunda kõigis sissetuleku kihtides, kuna nii 95. kui ka 20. protsentiili sissetulekut mõjutasid majanduses toimuvad kõikumised. Siiski on oluline märkida, et ajavahemikul 1967-1999 kasvasid sissetulekud jõukamate leibkondade seas kiiremini kui vaesemate leibkondade seas. Näiteks 80. protsentiili leibkonna sissetulek, mis on ülemise kvintiili alumine piir, tõusis 55 265 dollarilt 1967. aastal 86 867 dollarini 2003. aastal, mis on 57,2%. Kodumajapidamise mediaansissetulek tõusis 30%, samas kui 20. protsentiili (teise madalaima kvintiili alumine lävi) sissetulek tõusis ainult 28%, 14 002 dollarilt 17 984 dollarini. Tuleb märkida, et enamikus ülemisse kvintiili kuuluvatest leibkondadest oli kaks sissetuleku teenijat, samas kui madalaima kvintiili puhul oli see null, ning et suurenev lõhe ülemise ja madalaima kvintiili vahel võib olla suuresti tingitud leibkondade demograafiliste muutustest, sealhulgas naiste lisandumisest tööjõusse.

Kuigi kasutatav sissetulek inimese kohta on alates 1972. aastast kasvanud 469%, on see inflatsiooni arvestades kasvanud vaid mõõdukalt. Aastal 1972 oli kasutatav isiklik sissetulek 4 129 dollarit, 2005. aastal oli see 19 385 dollarit. aastal oli kasutatav isiklik sissetulek 27 640 dollarit, mis näitab mõõdukat 43% kasvu. Alates 1990. aastast on leibkonna sissetulek veidi vähenenud, kuid see ei võta arvesse leibkonna keskmise suuruse vähenemist.

Andmed	2003	2000	1997	1994	1991	1988	1985	1982	1979	1976	1973	1970	1967
20. protsentiil	$17,984	$19,142	$17,601	$16,484	$16,580	$17,006	$16,306	$15,548	$16,457	$15,615	$15,844	$15,126	$14,002
Mediaan (50.)	$43,318	$44,853	$42,294	$39,613	$39,679	$40,678	$38,510	$36,811	$38,649	$36,155	$37,700	$35,832	$33,338
80. protsentiil	$86,867	$87,341	$81,719	$77,154	$74,759	$75,593	$71,433	$66,920	$68,318	$63,247	$64,500	$60,148	$55,265
95. protsentiil	$154,120	$155,121	$144,636	$134,835	$126,969	$127,958	$119,459	$111,516	$111,445	$100,839	$102,243	$95,090	$88,678

ALLIKAS: US Census Bureau, 2004 (lk 44/45)

Sissetulek riigi järgi

Leibkonna mediaansissetulek osariikide kaupa ulatus 32 589 dollarist ehk 26,7% alla riigi mediaani Lääne-Virginias kuni 57 352 dollarini ehk 29% üle riigi mediaani New Hampshire'is. Connecticut, mida sageli nimetatakse riigi kõige jõukamaks osariigiks, oli neljandal kohal leibkonna mediaansissetulekuga 55 970 dollarit. California, kus kodude mediaanhind oli üleriigiliselt kõrgeim, kus kodude hinnad on sissetulekutest kaugelt ületanud, oli vaid kolmeteistkümnes, kus leibkonna mediaansissetulek oli 49 894 dollarit. Kui California mediaansissetulek ei olnud kaugeltki piisav, et lubada endale keskmist California kodu või isegi algajatekodu, siis Lääne-Virginia, kus oli riigi madalaim leibkonna mediaansissetulek, oli ka riigi madalaim kodude mediaanhind. Kirdeosas, täpsemalt Uus-Inglismaal asuvates osariikides, samuti lääneriikides oli leibkonna mediaansissetulek kõige kõrgem. Viieteistkümnest parimast osariigist asusid kõik kirde- ja lääneriikides, välja arvatud Minnesota, mis oli viiendal kohal. Lõunapoolsete riikide leibkonna mediaansissetulek oli kaugelt kõige madalam: riigi viieteistkümnest kõige vaesemast osariigist üheksa asus lõunas. Tuleb siiski märkida, et ka New York, Pennsylvania ja Columbia ringkond jäid alla riigi mediaani. Üldiselt oli leibkonna mediaansissetulek kõige kõrgem riigi kõige linnastunumates loode-, kesk- ja läänepoolsetes osariikides, samas kui maapiirkondades ja enamasti lõunapoolsetes osariikides oli leibkonna mediaansissetulek kõige madalam.

Riik	Koht	Leibkonna mediaansissetulek	+/- riigi keskmine	Muutus 1999-2005 (inflatsiooniga korrigeeritud)
New Hampshire	1	57,352	+12,879	-2%
New Jersey	2	56,772	+12,299	-4.5%
Maryland	3	56,763	+12,290	-0.5%
Connecticut	4	55,970	+11,497	-3.5%
Minnesota	5	55,914	+11,441	-5.7%
Alaska	6	54,627	+10,154	-6.9%
Virginia	7	53,275	+8,802	-0.8%
Hawaii	8	53,123	+8,650	-0.4%
Massachusetts	9	52,354	+7,881	-3.3%
Colorado	10	51,022	+6,549	-8.4%
Utah	11	50,614	+5,691	-10.5%
Delaware	12	50,152	+5,679	-5.4%
California	13	49,894	+5,421	-3.6%
Washington	14	48,688	+4,215	-8.1%
Wisconsin	15	47,220	+2,747	-8.2%
Nevada	16	46,984	+2,511	-5.8%
Rhode Island	17	46,199	+1,726	+4.4%
Illinois	18	45,787	+1,314	-7.9%
Vermont	19	45,692	+1,219	-4.5%
Nebraska	20	44,623	+150	-4.6%
Michigan	21	44,476	+3	-12%
Ameerika Ühendriikide keskmine (44 473 dollarit) -6%.
Pennsylvania	22	44,286	-187	-5.2%
New York	23	44,228	-245	-2.7%
Ohio	24	44,160	-313	-9.3%
Missouri	25	43,988	-485	-5.5%
Kansas	26	43,725	-748	-9.8%
Wyoming	27	43,641	-832	+4.1%
Gruusia	28	43,217	-1,256	-8.3%
Iowa	29	43,042	-1,431	-5.7%
District of Columbia	30	43,003	-1,470	+0.5%
Indiana	30	43,003	-1,470	-9.7%
Oregon	31	42,617	-1,856	-10.4%
Arizona	32	42,590	-1,883	-6.8%
Idaho	33	42,519	-1,954	-5.8%
Texas	34	41,275	-3,198	-9.9%
Lõuna-Dakota	35	40,518	-3,955	-2.5%
Florida	36	40,171	-4,302	-6.7%
Põhja-Dakota	37	39,594	-4,879	+1.2%
Maine	38	39,395	-5,078	-1.9%
Lõuna-Carolina	39	39,326	-5,147	-9.5%
Põhja-Carolina	40	39,000	-5,473	-11.3%
Tennessee	41	38,550	-5,923	-8.7%
Oklahoma	42	38,281	-6,192	-5.3%
Alabama	43	38,111	-6,362	-7.8%
New Mexico	44	37,587	-6,886	-6.2%
Kentucky	45	37,396	-7,077	-5.3%
Louisiana	46	35,523	-8,950	-3.7%
Montana	47	35,201	-9,272	+1.6%
Arkansas	48	33,948	-10,525	-7.2%
Mississippi	49	33,659	-10,814	-10.3%
Lääne-Virginia	50	32,589	-11,884	-3.8%

ALLIKAS: USA rahvaloenduse büroo, 2004/05

Mediaansissetulek

Mediaansissetulek jaotab USA leibkonnad ühtlaselt keskeltläbi, kusjuures pooled leibkonnad teenivad rohkem kui mediaansissetulek ja pooled leibkonnad teenivad vähem kui mediaansissetulek. 2004. aastal oli leibkonna mediaansissetulek USAs 43 389 dollarit. USA rahvaloenduse büroo sõnul on mediaan "keskmisest oluliselt madalam ja annab täpsema ülevaate". Arvestades muid rassilisi ja geograafilisi erinevusi leibkonna sissetuleku osas, ei tohiks olla üllatav, et leibkonna mediaansissetulek erineb sõltuvalt rassist, leibkonna suurusest ja geograafilisest asukohast. Ameerika Ühendriikide kõrgeima leibkonna mediaansissetulekuga osariik oli New Hampshire 57 352 dollariga, millele järgnesid New Jersey, Maryland ja Connecticut, mis teeb Ameerika Ühendriikide kirdeosa kogu riigi kõige jõukamaks piirkonnaks sissetulekute poolest. Piirkondade lõikes oli leibkonna mediaansissetulek järgmine: "Kirde (47 994 dollarit), lääne (47 680 dollarit) ja lõuna (40 773 dollarit)." Kesk-Lääne piirkonna leibkonna mediaansissetulek vähenes 2,8% võrra 44 657 dollarini. Erandiks oli Kesk-Lääne, kus sissetulek vähenes 2,8%, 44 657 dollarini. Kuigi leibkonna mediaansissetulek kipub kasvama kuni nelja inimese leibkonna kohta, väheneb see pärast seda. See näitas, et kuigi neljaliikmelistel leibkondadel on suurem sissetulek kui ühe-, kahe- või kolmeliikmelistel leibkondadel, näib, et leibkondade suurus suureneb järk-järgult, kui nende suurus ületab nelja inimese piiri. USA rahvaloendusbüroo 2004. aasta kogukonna uuringu kohaselt oli kaheliikmeliste leibkondade mediaansissetulek 39 755 dollarit, kolmeliikmelistel leibkondadel 48 957 dollarit, neljaliikmelistel 54 338 dollarit, viieliikmelistel 50 905 dollarit ja kuueliikmelistel 45 435 dollarit, kusjuures seitsme- või enamaliikmeliste leibkondade mediaansissetulek oli suuruselt teine, vaid 42 471 dollarit. Rassi järgi oli aasia-ameeriklaste leibkondade mediaansissetulek kõige kõrgem, 57 518 dollarit, Euroopa-ameeriklaste leibkonnad olid teisel kohal 48 977 dollariga, hispaanlaste või latiinode leibkonnad olid kolmandal kohal 34 241 dollariga. Afroameeriklaste või mustanahaliste leibkondade sissetulekute mediaan oli kõigist rassidest kõige madalam, 30 134 dollarit.

Keskmine sissetulek

Teine tavaline isikliku sissetuleku mõõtmine on leibkonna keskmine sissetulek. Erinevalt leibkonna sissetuleku mediaanist, mis jagab kõik leibkonnad kaheks, on keskmine sissetulek Ameerika leibkondade keskmine sissetulek. Keskmise sissetuleku puhul jagatakse kõigi leibkondade sissetulek kõigi leibkondade arvuga. Keskmist sissetulekut mõjutab tavaliselt rohkem sissetulekute suhteliselt ebavõrdne jaotus, mis kaldub tippude poole. Selle tulemusel on keskmine sissetulek tavaliselt kõrgem kui mediaansissetulek, kusjuures kõige paremini teenivad leibkonnad suurendavad seda. USA rahvaloendusbüroo 2004. aasta majandusuuringu andmetel oli leibkonna keskmine sissetulek USAs 60 528 dollarit ehk 17 210 dollarit (39,73%) kõrgem kui leibkonna mediaansissetulek.

“

"Mediaansissetulek on summa, mis jagab sissetulekute jaotuse kahte võrdsesse rühma, millest pooltel on sissetulek üle selle summa ja pooltel on sissetulekud alla selle summa. Keskmine sissetulek (keskmine) on summa, mis saadakse, kui rühma kogutulu jagatakse selle rühma ühikute arvuga. Kodumajapidamiste ja perekondade keskmised ja mediaanid põhinevad kõigi kodumajapidamiste ja perekondade andmetel. Inimeste keskmised ja mediaanid põhinevad 15-aastastel ja vanematel inimestel, kellel on sissetulek."
- US Census Bureau, Frequently Asked Question, avaldatud First Gov.

”

Nende leibkondade keskmine sissetulek, mille juhiks oli ainult valgeid inimesi, oli 65 317 dollarit, 40 685 dollarit nende leibkondade puhul, mille juhiks oli afroameeriklane või mustanahaline, 45 871 dollarit nende leibkondade puhul, mille juhiks oli hispaanlane või latiino, ja 76 747 dollarit nende leibkondade puhul, mille juhiks oli ainult aasia rahvusest inimene. Ligikaudu kolmandik ehk 36,5% kõigist leibkondadest teenis keskmisest sissetulekust rohkem, samas kui 63,5% teenis keskmisest vähem.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on leibkonna aastane keskmine sissetulek Ameerika Ühendriikides?

V: USA rahvaloenduse büroo andmetel oli 2005. aastal leibkonna aastane mediaansissetulek Ameerika Ühendriikides 46 326 dollarit.

K: Kui palju teenisid ülemisse kvintiili kuuluvad leibkonnad?

V: Ülemisse kvintiili kuuluvate leibkondade sissetulekud ületasid 91 705 dollarit.

K: Kui suur osa kõigist leibkondadest oli aastase sissetulekuga üle 100 000 dollari?

V: 17,23% kõigist leibkondadest oli aastane sissetulek üle 100 000 dollari.

K: Kui palju oli 2005. aastal Ameerika Ühendriikides leibkondi?

V: 2005. aastal oli Ameerika Ühendriikides ligikaudu 113 146 000 leibkonda.

K: Kui suur oli madalama sissetulekuga leibkondade mediaan?

V: Madalama sissetulekuga inimeste sissetulekute mediaanarvuks määrati null, kuna selles rühmas on suur tööpuudus.

K: Kui suur oli leibkonna mediaansissetulek USA rahvaloendusbüroo 1990. aasta andmete kohaselt?

V: USA rahvaloendusbüroo 1990. aasta andmete kohaselt oli leibkonna mediaansissetulek 30 056 dollarit; 2003. aasta dollarites 44 603 dollarit.

K: Kas isiklik või leibkonna sissetulek on alates 1990. aastast inflatsiooniga korrigeerituna suurenenud?

V: Isiklik sissetulek on viimastel aastakümnetel jäänud suhteliselt samale tasemele, samas kui leibkonna sissetulek on tõusnud tänu kahe või enama sissetulekuga leibkondade osakaalu suurenemisele; üldiselt on mõlemad siiski inflatsiooni arvestades väga vähe vähenenud.