1890. aasta USA rahvaloendus: Hollerithi masin, tulemused ja andmekadu

Uuri 1890. aasta USA rahvaloenduse tulemusi: Hollerithi masinate revolutsioon, 1921. aasta andmekadu ja põlisameeriklaste statistika — ajalugu ja tehnoloogia kohtuvad.

Üheteistkümnes Ameerika Ühendriikide rahvaloendus viidi läbi 2. juunil 1890. aastal. Kogurahvastikuks loeti 62 947 714 inimest. See loendus tähistas nii tehnoloogilisi kui ka teaduslikke muutusi rahvaloenduste läbiviimises, kuid selle allikmaterjalide säilimine oli hiljem ränkalt kahjustatud — enamik 1890. aasta rahvaloenduse materjale hävis 1921. aasta tulekahjus.

Hollerithi masin ja loenduse automatiseerimine

Esmakordselt tabuleeriti suures mahus andmeid mehaaniliselt, kasutades täpsemalt puuritud kaartidega töötavaid seadmeid. Herman Hollerith arendas välja süsteemi, mis kasutas hõõgniidiga punch-kaarte ning elektromekaanilist loendurit andmete kiireks loendamiseks ja rühmitamiseks. Selle tehnoloogia tulemusena kiirenes tabulatsiooni aeg oluliselt: 1880. aasta rahvaloenduse tabuleerimine oli võtnud ligi kaheksa aastat, samas kui 1890. aasta andmete töötlemiseks kulus märkimisväärselt vähem aega — protsess lõpetati aasta-paari jooksul.

Hollerithi lahenduse põhikomponendid olid standardiseeritud augukaarte kasutav andmesalvestus, masin, mis läbi kaartide luges ja kombineeris andmepunkte, ning elektromehaanilised loendurid tulemuste kokkuvõtmiseks. See tehnoloogia oli eellaseks hilisematele arvutitehnikale ning Hollerithi ettevõte kujunes aluseks Tabulating Machine Company’le, mis jäi arvutusmasinate arengu ajal olulisse rolli (hiljem osa eellastest ettevõtetest jõudis IBM-i kujunemiseni).

Tulemused ja demograafilised tähelepanekud

Rahvaloenduse põhistatistika kinnitas ulatuslikku rahvaarvu kasvu 19. sajandi lõpus ning andis detailsema pildi linnastumise, immigratsiooni ja tööstuse mõju kohta rahvastikule. Loenduse aruanded käsitlesid ka geograafilisi muutusi: 1890. aasta andmetes väljendati seisukohti, et sisemaal ei leidu enam selgelt määratletavat „piiriala” (frontier), mis tõstatas ajaloolasi ja geograafe arutelule selle kohta, kuidas Amerika ruumilist arengut ja piiride sulgumist mõista; seda mõtet populariseeris ja analüüsis hiljem ajalooteoreetik Frederick Jackson Turner oma kuulsas essees.

Põlisameeriklaste loendus

1890. aastal elas Ameerikas kokku 248 253 indiaanlast. See number on väiksem kui 1850. aasta rahvaloendusel registreeritud 400 764 põlisameeriklase arv. Sellised erinevused peegeldavad osaliselt muutunud liigitus- ja loendusmeetodeid, osaliselt asustuse ja poliitika tagajärjel toimunud demograafilisi muutusi ning osalt ka põlisrahvaste alahinnangut või osalist puudumist loenduse katvuses. 19. sajandi lõpu loenduspraktikad ja kategooriad ei olnud alati ühesugused ning mitmed tegurid — sh segamine tõeliste elanike arvu ja administratiivsete klassifikatsioonide vahel — mõjutasid tulemusi.

Andmete kadu ja tagajärjed

Kuigi 1890. aasta loendus oli tehniliselt läbimurre, sai selle teaduslik ja ajalooline väärtus hiljem suure löögi: suur osa originaalsest rahvaloenduse dokumentatsioonist hävis 1921. aasta tulekahjus, mis toimus föderaalse hoonehoone varustuses. Selle tulemusena on tänapäeval paljude perekondade ja uurijate jaoks kättesaamatud väärtuslikud esmased allikad 1890. aasta loenduse üksikasjalike nimekirjade kohta. Säilinud fragmentide seisukord on mitteregulaarne — mõned osariigid ja maakonnad jäid osaliselt alles, ent suurem osa üksikasjalikest nimekirjadest on kadunud.

Andmekadu mõjutas genealoogiat, demograafiat ja kohaliku ajaloo uurimist: paljud üksikud perekirjed, majapidamiste koosseisud ja kohaliku tasandi liikumise kirjed on nüüd kättesaamatud, mistõttu on 1890. aasta loendus sageli tühimikuks uurijatele, kes püüavad rekonstrueerida 19. sajandi lõpu perekonna- ja elukorraldust.

Pärand ja tähtsus

• Tehnoloogiline pärand: Hollerithi süsteem näitas, kuidas mehaaniline andmetöötlus võib radikaalselt kiirendada suurte statistiliste operatsioonide läbiviimist ning pani aluse hilisemale andmetöötluse ja arvutite arendusele.
• Teaduslik mõju: 1890. aasta andmestik mõjutas ajaloolisi ja geograafilisi tõlgendusi Ameerika sisearengu kohta (näiteks „frontieri” lõppemise teesi kaudu).
• Arhiivi- ja uurimisprobleemid: 1921. aasta kadu tuletas meelde arhiivide kaitse ja säilituse tähtsust ning mõjutas järgnevaid poliitikaid riikliku informatsiooni ja kultuuripärandi hoidmisel.

Kokkuvõttes oli 1890. aasta rahvaloendus nii tehnoloogiline läbimurre kui ka tragöödia allikmaterjalide osalise kadumise tõttu suur kaotus tulevastele uurijatele. Siiski jääb see loendus oluliseks verstapostiks Ameerika rahvastikuloos ja andmetöötluse ajaloos.

Otsing