1850 aasta USA rahvaloendus andmed, rahvaarv ja orjade arv
Ameerika Ühendriikide 1850. aasta rahvaloendus oli Ameerika Ühendriikide seitsmes rahvaloendus. See viidi lõpule 1. juunil 1850. Selle kohaselt oli Ameerika Ühendriikide rahvaarv 23 191 876. See oli 35,9% suurem kui 1840. aasta rahvaloendusel. Kogurahvastiku hulka kuulus 3 204 313 orja.
Ajalooline taust ja eesmärk
1850. aasta loendus toimus ajastul, mil Ameerika Ühendriikide rahvaarv kasvas kiiresti nii loomuliku iibe kui ka suure sisserände tõttu. Rahvaloendusel oli mitu eesmärki: määrata riigi elanike koguarv esindatuse (House of Representatives) apportioneerimiseks, koguda andmeid majanduse ja sotsiaalstruktuuri kohta ning täita valitsuse administratiivseid vajadusi. See oli esimene rahvaloendus, mis püüdis anda detailsema pildi kogu elanikkonnast, sealhulgas varem alahinnatud rühmadest.
Metoodika ja uued küsimused
1850. aasta loendus tähistas olulist muutust küsitavate andmete mahus ja kvaliteedis. See oli esimene kord, kui püüti koguda teavet iga leibkonna iga liikme kohta — sealhulgas naiste, laste ja varem sageli nimekirjast välja jäävate isikute kohta. Lisaks oli see esimene rahvaloendus, kus küsiti sünnikoha (place of birth) kohta, mis muutis võimalikuks parema ülevaate rahvastiku koosseisust ja rändest. Loendamisel koguti ka andmeid vanuse, soo, rassi (nt valge, must, mulat), ametialase tegevuse, kinnisvara väärtuse ning mõne muu sotsiaalmajandusliku tunnuse kohta.
Orjade loendamine ja eraldi tabelid
Orjade (slavery) loendamine oli eriline ja vältimatu osa 1850. aasta uuringust. Kuigi vabasid isikuid loendati nimepidi ja isikliku teabega, koondati orjad tihti eraldi slave schedules ehk orjade tabelitesse, kus kajastati arv, vanust, sugu, värvi ja seisundit ning tavaliselt omanikku, kuid enamikul juhtudel mitte orjade nimesid. See teeb orjade individuaalse jälgimise kaasaegsetele sugupuuuurijatele ja ajaloolastele keerulisemaks.
Tähtsus ja kasutus
1850. aasta rahvaloenduse tulemused olid laialdaselt kasutatud nii valitsusasutuste kui ka poliitiliste ja teaduslike analüüside aluseks. Kuulsaim näide poliitilisest kasutusest on Hinton Rowan Helper, kes kasutas 1850. aasta rahvaloenduse andmeid oma kurikuulsas raamatus "The Impending Crisis of the South" arutamaks orjanduse majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi lõunaosariikidele. Andmed mõjutasid ka debatte orjanduse tuleviku, majanduspoliitika ja territooriumide korralduse üle.
Piirangud ja usaldusväärsus
Kuigi 1850. aasta loendus tõi palju uusi detaile, oli sellel piiranguid. Andmete kogumisel esines loendajate vigu, küsimuste tõlgenduse erinevusi ja piirkondlikku ebaühtlust. Orjade eraldi tabelid ilma isikunimedeta jätsid olulisi lünki orjade identiteedi dokumenteerimisel. Lisaks võis olla alaloendust rannikualadel ja suurtel linnadel, kus kiire linnastumine ja varjatud elanikkond mõjutasid täpsust.
Pärand
1850. aasta rahvaloendus on tänapäeval väärtuslik allikas ajaloolastele, demograafidele ja sugupuude uurijatele, sest see pakub esimest nüansirikkamat pilti Ameerika elanikkonnast keskajalise 19. sajandi keskpaigas. See andmestik aitas ka selgemini välja tuua regionaalseid erinevusi majanduses ja demograafias, mis olid olulised nii poliitilistes konfliktides kui ka sotsiaalsetes muutustes sellele järgnenud aastakümnetel.
