Ameerika Ühendriikide rahvaloendus on loendus, mida tehakse Ameerika Ühendriikides iga kümne aasta tagant. Seda nõuab Ameerika Ühendriikide põhiseadus, mis alates 1790. aastast ette näeb iga kümne aasta tagant toimuvat loendust — aastaid, mis lõpevad nulliga (näiteks 1790, 1800, 2010, 2020). Tegemist on tegelikult kahes mõttes läbiviidava loendusega: traditsioonilise rahvaloenduse kõrval viiakse läbi ka eluruumide loendus — eluruumide arvu registreerimine, mis on eraldi statistikaprogrammina tehtud alates 1940. aastast. Rahvaloenduse andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et määrata, mitu kohta on igas osariigis esindajatekojas ja kui palju valitsuse raha suunatakse eri piirkondadesse.

Ajalugu ja vastutus

Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo vastutab Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse korraldamise ja andmete kogumise eest. Esimene loendus pärast Ameerika revolutsiooni toimus 1790. aastal; selle esimese rahvaloenduse eest vastutas riigisekretär Thomas Jefferson. Alates sellest ajast on loendused toimunud iga kümne aasta tagant, kohandudes ühiskonna ja tehnoloogia muutustega.

Kuidas loendus toimib

  • Küsitluse siht: loendatakse kõiki inimesi, kes elavad USA-s loenduspäeval, sõltumata kodakondsusest või elukohast.
  • Vastamise viisid: traditsiooniline posti teel tagastamine, telefoni-, isiklikud intervjuud ja alates 2020. aastast ka internetipõhine vastamine.
  • Andmete kogumine: lisaks põhinumbritele (elanikke, vanus, sugu jt) kogutakse ka teavet eluruumide ja majapidamiste kohta, et koostada detailsem demograafiline ja elamistingimuste pilt.
  • Tehnoloogia ja riiklikud andmed: viimasel ajal kasutatakse täiendavalt haldusandmeid ja statistilisi meetodeid, et parandada loenduse katvust ja täpsust, eriti rasketest-loendatavates kogukondades.

Milleks andmeid kasutatakse

Rahvaloenduse tulemused mõjutavad nii poliitikakujundust kui igapäevaseid teenuseid. Peamised kasutusalad:

  • Riikide esindajate arvu jaotus Ameerika esindajatekojas (apportionment) ning kohalike valimispiirkondade (redistricting) kujundamine;
  • Federaalsete ja osariikide fondide, toetuste ja teenuste jagamine — miljardite dollarite väärtuses rahastust jaotatakse loenduse andmete alusel;
  • Planeerimine: koolid, haiglad, teed ja muu taristu planeeritakse, tuginedes rahvastiku suurusele ja koosseisule;
  • Teadus- ja ärikeskkond: teadlased, poliitikakujundajad ja ettevõtted kasutavad loenduse andmeid analüüsideks ja otsustamiseks.

Õiguslikud ja privaatsusreeglid

USA-s kehtivad ranged seadused, mis kaitsevad loenduse käigus kogutud isikuandmeid. Isikutuvastavad andmed on konfidentsiaalsed ning neid ei avalikustata üksikute inimeste tasandil. Traditsiooniliselt kehtib ka 72-aastane reegel, mille kohaselt individuaalsed loenduse nimekirjad muutuvad avalikkusele kättesaadavaks alles 72 aasta pärast, ning Title 13 (USA seadusandlus) piirab isikute kohta kogutud andmete jagamist.

Väljakutsed ja kaasaegsed muutused

Rahvaloendusel on mitmeid väljakutseid:

  • Altlugemine ja ülelugemine: teatud rühmad (lapsed, madala sissetulekuga pered, mõnede vähemuste esindajad, rändajaskonnad) on ajalooliselt olnud alaloendatud; selle kõrval võivad tekkida ka ülelugemised.
  • Hard-to-count kogukonnad: loenduse büroo teeb sihitud teavituskampaaniaid ja koostööd kogukondadega, et parandada vastamise määra.
  • Tehnoloogilised uuendused: internetipõhine vastamine ja andmetöötluse automaatika on parandanud tõhusust, kuid tõstavad esile ka küberturbe ja ligipääsetavuse küsimusi.
  • Poliitilised ja rahastamisrisud: täpsus mõjutab otseselt esindatust ja rahastust, mistõttu on loenduse pikaajaline usaldusväärsus ühiskondlikult oluline.

Erinevus rahvaloenduse ja teiste uuringute vahel

Lisaks kümneaastasele loendusele toimuvad Ameerika Ühendriikides ka teised regulaarsed uuringud, näiteks pidev American Community Survey (ACS), mis kogub detailsemat sotsiaalmajanduslikku teavet igal aastal proovi alusel. Samuti on olemas eraldi eluruumide (housing) loendus ja mitmeid kohalikku tähtsusega uuringuid; eluruumide arvestus on üks neist, mida viiakse läbi regulaarselt alates 1940. aastast, et mõista elamispindade arvu ja tüüpe.

Kokkuvõtlikult on Ameerika Ühendriikide rahvaloendus põhivahend demograafilise teabe kogumiseks, mis mõjutab esindatust, rahastamist ja planeerimist kogu riigis. Täpsus, privaatsus ja juurdepääs jäävad loenduse kesksete küsimusteks ka tulevikus.