Khālid ibn al‑Walīd (585–642) — araabia kindral ja "Allahi mõõk"
Khālid ibn al‑Walīd (585–642) — kuulus araabia kindral "Allahi mõõk", võitmatud lahingud, Sassaniidide ja Bütsantsi vallutused ning 7. sajandi strateegiline geenius.
Khālid ibn al‑Walīd (umbes 585–642) (araabia keeles: خالد بن الوليد), tuntud ka kui Sayf Allāh al‑Maslūl („Allahi mõõk”), oli 7. sajandi üks silmapaistvamaid araabia väejuhte ja keskne tegelane varajastes moslemite vallutustes.
Üldine ülevaade
Khālid on kuulus oma sõjalise ande, taktikalise paindlikkuse ja korduvate väejuhiedu poolest. Ta teenis Muhamedi ning tema esimestel järglastel — Abu Bakri ja Umar ibn al‑Khattabi — ja osales peamistes lahingutes nii Bütsantsi kui ka Sassaniidide Pärsia impeeriumi vastu. Traditsioonis öeldakse, et ta jäi vandetruult peaaegu vallukatsetes võitmatuks üle saja lahingu jooksul ning teda peetakse üheks ajaloo edukaimaks väejuhiks.
Varane elu ja taust
Khālid sündis ligikaudu aastail 585–590 Quinnas (ümbruses) mõjukas Qurayshi hõimus, Banu Makhzum'i suguvõsas. Tema isa oli Walid ibn al‑Mughīra; perekond kuulus mäekõrguse staatusesse ja oli tuntud sõjapidamise ning ratsaväeoskuste poolest. Noorena õppis Khālid oda, vibu ja mõõka kasutama ning sai kogenuks ratsaväelasena — omadused, mis kujundasid tema edasist väejuhina tegutsemist.
Suhted islami algusaegadel ja ümberpöördumine
Enne islami vastuvõtmist võitles Khālid moslemite vastu Qurayshi poolel. Ta ei osalenud lahingus Badr, kuid mängis olulist rolli Uhudi lahingus (Uhudi lahing), kus tema juhtimisel teostatud ratsaväeline liikumine aitas anda vastuolulise pöörde ja põhjustas moslemite kaotuse selles lahingus. Pärast Hudaybiyyahi lepingut ja hilisemaid sündmusi pöördus Khālid ümber ja astus islami ridadesse — alates sellest hetkest juhtis ta mitmeid moslemite vägesid ning osales sõjalistes kampaaniates islami huvides.
Ridda sõjad ja varajane sõjaväeline karjäär islami teenistuses
Pärast Muhamedi surma mängis Khālid võtmerolli Abu Bakri valitsuse all Ridda (tagasitõmbumise) sõdades, kus Abu Bakr püüdis taastada riigi ühtsust ja allumist. Khālid juhtis Medinani vägesid (Medinani) ning aitas alistada mitmeid mässulisi hõime ja kliendikuningriike, sealhulgas Araabia piirnevat Al‑Hirahi kliendivalitsust, avades teed laiematele ekspansioonidele Sassaniidide vastu.
Pärsia ja Bütsantsi vastu suunatud kampaaniad
Khālidi sõjalised saavutused väljendusid eelkõige tema rollis Pärsia impeeriumi laureeritult vallutamisel ja Rooma (Bütsantsi) Süüria alade hõivamisel aastatel umbes 633–636. Tema suurimad strateegilised saavutused hõlmasid nii kiiret territooriumi vallutamist kui ka korraldust, mis võimaldas lühikese ajaga tugevaid tulemusi saavutada (strateegilised saavutused).
Taktikas oli Khālid tuntud küllaltki nutikate manöövrite poolest: tema topeltümbrusmanööver Walaja (Valajas), võidud Ullais ning eriti otsustav lahing Yarmouki juures, kus Bütsantsi väed said lüüa — need sündmused on näideteks tema taktikalistest oskustest.
Stiil ja sõjalised põhimõtted
- Mobiilsus ja ratsaväe kasutus: Khālid panustas kiirele ratsaväele, paindlikule rünnakule ja äkilistele flangimistele.
- Distsipliin ja taktikaline kujutlusvõime: Tema juhtimine rõhutas organiseeritud rünnakuid, lühikesi ja suunatud lahinguid ning vastase nõrkuste kiiret ärakasutamist.
- Koordineeritus: Khālid oskas ühildada eri üksuste liikumist nii, et saavutada mastaapseid ümbritsemisi ja lõplikke lüüasaamisi vastase üle.
Eemaldamine ametist, hilisem elu ja surm
Kuigi Khālid sai laialdast tunnustust, eemaldati ta 638. aastal kalif Umar ibn al‑Khattabi otsusega oma ametist — põhjused hõlmasid nii poliitilisi kaalutlusi kui ka Umarile isiklikult esitatud kaebusi ja muret liidripositsiooni koondumise üle. Pärast eemalduse järel Khālid enam olulisi armeejuhina rolle ei täitnud; ta elas lõpuks Süürias (Emesas/Homsis) ning suri 642. aastal.
Pärand ja ajalooline hinnang
Khālid ibn al‑Walīd jääb ajalukku kui erakordne taktikaline väejuht, keda paljud varauusaja allikad ja tänapäeva ajaloolased ülistavad tema ratsaväeliste võimete ja võitude eest. Samas on tema karjääris ka vastuolusid — tema algne vastuseis moslemitele, hilisem ümberpöördumine, kiire edu ja lõpuks ametist kõrvaldamine on andnud mitmekihilise ja sageli intensiivselt diskuteeritud pildi. Islami traditsioonis ja paljude moslemite seas on Khālid au sees kui "Sayf Allāh" — „Allahi mõõk”, kuid modernses ajalookirjanduses vaadeldakse tema tegevust ka strateegilise, poliitilise ja sotsiaalse konteksti kaudu.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Khalid ibn al-Walid?
V: Khalid ibn al-Walid oli rashidunide sõjaväekindral, kes juhtis moslemite vallutusi Süürias 7. sajandil. Ta on kuulus oma sõjalise edu poolest, sest ta juhtis Muhamedi ja tema vahetute järeltulijate Abu Bakri ja Umar ibn al-Khattabi vägesid.
K: Mille poolest on Khalid ibn al-Walid tuntud?
V: Khalid ibn al-Walid on tuntud oma võitmatuse poolest enam kui sajas lahingus arvuliselt ülekaalus olevate Bütsantsi-Rooma impeeriumi, Sassaniidide-Pärsia impeeriumi ja nende liitlaste vägede vastu. Seetõttu peetakse teda üheks parimaks väejuhiks ajaloos.
K: Millised on Khalidi suurimad strateegilised saavutused?
V: Mõned Khalidi suurimad strateegilised saavutused olid tema kiire Pärsia impeeriumi vallutamine ja Rooma Süüria vallutamine kolme aasta jooksul aastatel 633-636.
K: Millised on mõned näited Khalidi taktikalistest edusammudest?
V: Khalidi taktikaliste edusammude hulka kuuluvad näiteks tema edukas topeltümbrusmanööver Walaja juures ning võidud Ullais ja Yarmoukis.
Otsige