Komitas (1869–1935): Armeenia helilooja, koorijuht ja muusikaetnoloog

Komitas (1869–1935) — armeenia helilooja, koorijuht ja muusikaetnoloog, rahvalaulude koguja ja "Badarak" autor; tema elu ja looming on armeenia kultuuri ning mälestuse tunnus.

Soghomon Gevorki Soghomonyan - Komitas Vardapet (ka Gomidas Vartabed) (26. september 1869 Kütahya, Osmanite impeerium - 22. oktoober 1935 Pariis, Prantsusmaa) oli armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikaõpetaja ja muusikateadlane, tuntud kui kaasaegse armeenia klassikalise muusika rajaja. Tema töö ühendas rahvamuusika-uurimise, kirikliku liturgia uuendamise ja muusikapedaogika ning mõjutas tugevalt 20. sajandi armeenia muusikalist identiteeti ja hilisemaid heliloojaid.

Ta sündis perekonda, mille liikmed tegelesid aktiivselt muusikaga ja olid ühekeelsed türgi keeles. Tema ema suri, kui ta oli üheaastane, ja kümme aastat hiljem suri tema isa. Varases nooruses omandas ta põhjaliku kirikliku ja rahvamuusikalise hariduse: õppis kiriklikke koraale ja kohalikke meloodiaid ning pühendus hiljem nende teaduslikule kogumisele ja väljapanemisele. Aastal 1895 sai ta preestriks ja sai tiitli Vardapet (või Vartabed), mis tähendab preestrit või kirikuõpetajat.

Haridus ja uurimistöö

Ta asutas ja juhatas kloostri koori kuni 1896. aastani, mil ta läks Berliini, keiser Friedrich Wilhelmi ülikooli. Siin õppis ta muusikat prof. Richard Schmidti erakonservatooriumis. Aastal 1899 omandas ta muusikateaduse doktori tiitli ja naasis Ešmiadzinisse. Pärast naasmist pühendus ta laialdasele rahvalaulude ja -tantsude kogumisele: rännates läbi Armeenia alade, järelvaadates külasid ja jäädvustades meloodiaid, tekste ja esituspraktikat, kogus ta umbkaudu 3000 rahvalaulutraget ja -fragmenti. Paljudest neist tegi ta nii teaduslikke transkriptsioone kui ka koorikohandusi, püüdes säilitada originaalmeloodiate modulaarsust ning samal ajal viia need kergemini esitatavasse vormi tänapäevase notatsiooniga.

Muusikaalane tegevus ja looming

Tema peateos on "Badarak" (Jumalik liturgia), mis on tänapäevalgi üks kahest kõige populaarsemast Armeenia kiriku liturgia muusikast. Lisaks liturgilistele töödele seadis Komitas paljud rahvaviisid koorile, klaverile ja väiksematele ansamblitele, töötades välja harmooniaid ja vormikäsitlusi, mis aitasid armeenia meloodiatel kõlada nii kirikus kui ka kontserdilaval. Tema transkriptsioonid ja arranžeeringud panid aluse kaasaegsele armeenia koorikultuurile ja muusikaharidusele.

Ta oli esimene mitte-eurooplane, kes võeti vastu Rahvusvahelisse Muusikaühingusse, mille üks asutajatest ta oli. Tema teadustöö ja rahvusliku muusika kogumine tõstsid Armeenia muusika uurimise rahvusvahelisse tähelepanu ning andsid aluse hilisemale etnomusikoloogiale regioonis.

Arreteerimine, haigus ja elu väljaspool kodumaad

24. aprillil 1915, mis on väidetavalt päev, mil Armeenia genotsiid ametlikult algas, arreteeriti ta. Järgmisel päeval pandi ta koos 180 teise armeenia tuntud isikuga rongile ja saadeti Çankırı linna Kesk-Anatoolia põhjaosas, umbes 300 miili kaugusele. Tema hea sõber, Türgi rahvuslane, luuletaja, kirjanik Halide Edip ja USA suursaadik Henry Morgenthau sekkusid valitsuse juures ning Talat Pasha erikäsklusega saadeti Komitas tagasi pealinna. Pärast neid traagilisi kogemusi hakkasid tal avalduma psühholoogilised probleemid — mentaalne tervis halvenes märgatavalt ning tema loominguline tegevus piirdus ja katkestus.

1916. aasta sügisel viidi ta Türgi sõjaväehaiglasse ja 1919. aastal kolis ta Pariisi, kus ta 1935. aastal suri Villejuifi psühhiaatriakliinikus. Järgmisel aastal viidi tema tuhk üle Jerevanisse ja maeti Pantheonisse. Tema elu viimased aastat iseloomustas vaimne kurnatus ja haigus, mis paljude uurijate hinnangul olid seotud genotsiidi ja deportatsioonikogemuste traagiliste mõjudega.

Mälestus ja mõju

Komitase nimi kannab Jerevani Riiklik Muusikakonservatoorium. Komitase nime kannab ka maailmakuulus keelpillikvartett. Tema pärand seisneb nii ulatuslikes rahvalaulude kogumikes ja teaduslikes töödes kui ka liturgilises ja kooriloomingus, mis on püsiv osa armeenia kultuurilisest elust. Tema töid tõlgitakse ning esitatakse regulaarselt nii Armeenia-siseselt kui rahvusvaheliselt ning tema panust muusikateaduses ja rahvamuusika säilitamises peetakse hindamatuks.

Komitase muusikakogud, kiriklikud helitööd ja teaduspublikatsioonid on jätkuvalt uurimisobjektiks; tema metoodika rahvalaulude kirjalikuks fikseerimiseks ja konservatsiooniks mõjutab tänapäevani muusikateaduse ja etnomusikoloogia praktikaid. Tema nimi sümboliseerib armeenlaste kultuurilist vastupidavust ja loomingulist pärandit üle riigipiiride.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Komitas Vardapet?

K: Kus ja millal ta sündis?

K: Mida ta tegi, et saada preestriks?

K: Mida ta Berliinis õppis?

K: Millise peateose lõi Komitas?

K: Kui palju rahvalaule Komitas kogus ja avaldas?

K: Mis juhtus temaga 24. aprillil 1915?

Otsing