Vabad kunstid

Vabade kunstide all mõistetakse kaasaegseid haridusprogramme, mis hõlmavad humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste ning kunstide õppevaldkondi. See on pärit Vana-Kreekast ja sai alguse "universaalse mõistmise soovist". Lihtsamalt öeldes oli vabade kunstide hariduse eesmärk terviklik haridus. Seda võib veelgi lihtsustada, et haridus on sündinud numbri ja keele arengust. See arenes kogu klassikalise antiikajal, kuid sai alguse Pythagorasest ja tema huvist kõigi matemaatiliste asjade vastu. Pythagoras õppis palju Vana-Egiptuselt ning lõpuks, pärast sadu aastaid ja erinevaid panuseid, kujunesid neist teadmistest neli eriala (Quadrivium): astronoomia, aritmeetika, geomeetria ja muusika. Keel muutus inimasjades üha olulisemaks ja 4. sajandil Ateenas oli see linnriigi (polis) valitsemise seisukohalt ülimalt tähtis. Seetõttu hakkas haridus hõlmama ka õpetust, kuidas hästi rääkida. Jällegi sadade aastate jooksul ja arvukate panuste toel muutus see ametlikuks kolme keelekunsti (Trivium), milleks on grammatika, dialektika ja retoorika.

Vaba kunst muutus keskajal ametlikuks, tuginedes oma algupäraste allikate poolest Vana-Kreeka ja Rooma kultuurile. Võib-olla kõige kuulsam vabade kunstide kujutis on taldrik 11 "Filosoofia ja vabad kunstid naudingute aiast" (Hortus deliciarum), mille lõi rühm naisi 12. sajandil. Pildil [paremal] on näha seitse vaba kunsti, mis on paigutatud Sokratese ja Platoni kohal istuva filosoofiakuninganna ümber. "Nende entsüklopeedia koondas filosoofiast, teoloogiast, kirjandusest, muusikast, kunstidest ja teadustest pärinevaid ideid ning oli mõeldud õppevahendiks kloostri naistele, kes keskendusid vabade kunstide haridusele."

Olles terviklik, liberaalne kunstiharidus, mille eesmärk on ühendada teoreetiline ja praktiline. Nagu Dante ütles, et "teoreetiline mõistus muutuks praktiliseks, mille eesmärk oleks siis tegemine ja tegemine". Selle eesmärk oli olla vaimne ja praktiline haridus, mis renessansiajastul realiseeris mitmekülgse indiviidi.

Ajalooliselt oli see haridus reserveeritud ainult eliidile ja üliõpilased olid valdavalt noored härrad jõukatest perekondadest, keda peeti lugupeetud ja tähtsaks. Tänapäeval on USAs liberaalne kunstiharidus endiselt piiratud "eliidiga", kes saavad endale lubada märkimisväärseid õppemaksusid eksklusiivsetesse liberaalsete kunstide kolledžitesse õppimiseks. Kogu Euroopas on vabade kunstide haridus nüüd palju taskukohasem, mõned ülikoolid on selgesõnaliselt öelnud, et seda saab nüüd "nautida igaüks".

Seitsme vaba kunsti skeem (12. sajand)Zoom
Seitsme vaba kunsti skeem (12. sajand)

Seitse vaba kunsti

Seitse vaba kunsti õpetati kahes rühmas: trivium ja quadrivium:

Keskajal olid vabade kunstide õpetamine ülikoolihariduse keskmes. Triviumi ettevalmistavale tööle järgnes quadrivium.

Vabade kunstide valdkond ja ulatus on aja jooksul arenenud. Algselt olid enamik õpetusest ja kõik õpikud ladina keeles, mida õpilased olid õppinud koolis enne kolledžisse tulekut. Alguses olid kursused suunatud eliidi harimisele klassikaliste teoste alal. Lõpuks laienes "vabade kunstide" tähendus nii, et see hõlmas nii humanitaarteadusi kui ka loodusteadusi. Kuid ka tänapäeval on praktilised tegevused, nagu põllumajandus, äri, inseneriteadus, pedagoogika või farmaatsia, vabade kunstide hulgast välja jäetud. Vabade elukutsete hulka kuuluvad ainult need elukutsed, mis nõuavad ülikooliharidust, peamiselt õigus ja meditsiin.

Trivium

Trivium (ladina keeles "kolm teed") hõlmas kirjandusteadusi:

  • Grammatika, teadus õigest keelekasutusest. See aitab inimesel õigesti rääkida ja kirjutada;
  • Dialektika (või loogika), teadus õigest mõtlemisest. See aitab teil jõuda tõeni;
  • Retoorika, väljendusteadus, eriti veenmine. Kõne või dokumendi organiseerimise viisid. Selle kohandamine nii, et inimesed seda mõistaksid ja usuksid.

Kvadriivium

Quadriivium (ladina keeles neli teed) hõlmas matemaatikaga seotud distsipliinid. Need olid:

Vabade kunstide kolledžid, USA

Vabade kunstide kolledžid on vana idee kaasaegne ümbermõtestamine. Enamasti Ameerika Ühendriikides keskenduvad need kolledžid heale õppetööle ning on lähemal Oxfordi ja Cambridge'i tüüpi õppetööle kui enamik ülikoole. Nad on enamasti või täielikult tasulised asutused ja pakuvad seega jätkuvalt eliitõpet jõukatest peredest pärit või andekatele üliõpilastele märkimisväärse rahalise abi kaudu. Kursused on enamasti või täielikult bakalaureuseõppe kursused.

Küsimused ja vastused

K: Mis on vabade kunstide päritolu?


V: Vaba kunst on pärit Vana-Kreekast ja sai alguse "universaalse mõistmise soovist". See arenes kogu klassikalise antiikajal, kuid sai alguse Pythagorasest ja tema huvist kõigi matemaatiliste asjade vastu.

K: Kuidas vormistati vabade kunstide mõiste?


V: Vaba kunst vormistati keskajal, tuginedes selle päritolule Vana-Kreeka ja Rooma kultuuris. Kõige kuulsam näide selle kohta on tahvel 11, "Filosoofia ja vabade kunstide aed" (Hortus deliciarum), mille lõi rühm naisi 12. sajandil.

K: Mida on vabade kunstide hariduse eesmärk?


V: Olles terviklik, oli vabade kunstide hariduse eesmärk viia teoreetiline ja praktiline kokku. Selle eesmärk oli olla vaimne ja praktiline haridus, mis renessansiajastu ajaks realiseeris mitmekülgse isiku.

K: Kellel oli traditsiooniliselt juurdepääs vabade kunstide haridusele?


V: Ajalooliselt oli see haridus reserveeritud ainult eliidile ning üliõpilased olid valdavalt noored härrad jõukatest perekondadest, keda peeti lugupeetud ja tähtsaks.

K: Kas vabade kunstide haridus on tänapäevalgi piiratud eliidiga?


V: Ameerika Ühendriikides on vabade kunstide haridus endiselt piiratud "eliidiga", kes saavad endale lubada märkimisväärseid tasusid eksklusiivsetes vabade kunstide kolledžites õppimiseks. Kogu Euroopas on aga vabade kunstide haridus nüüd palju taskukohasem, kusjuures mõned ülikoolid on selgesõnaliselt öelnud, et seda saab nüüd "nautida igaüks".

K: Mis on Quadrivium ja Trivium?


V: Quadrivium viitab neljale erialale - astronoomia, aritmeetika, geomeetria ja muusika -, Trivium aga kolmele keelekunstile - grammatika, dialektika, retoorika -, mis mõlemad pärinevad Vana-Kreekast.

K: Mida ütles Dante teoreetilise intellekti muutumise kohta praktiliseks?


V: Dante ütles, et teoreetiline intellekt peaks laienemise kaudu muutuma praktiliseks, nii et selle eesmärgiks oleks millegi käegakatsutava tegemine või tegemine.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3