Vabad kunstid (liberaalne kunstiharidus): mõiste, ajalugu ja valdkonnad
Avasta vabad kunstid: liberaalse kunstihariduse mõiste, ajalooline areng Pythagorasest kuni renessansini ning õppesuundade — trivium, quadrivium ja kaasaegsed valdkonnad.
Vabade kunstide all mõistetakse haridusmudeeli ja -programme, mille eesmärk on anda laiapõhjaline, interdistsiplinaarne ja kriitilist mõtlemist arendav haridus. Traditsiooniliselt hõlmavad need humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste ning kunstide õppevaldkondi, kus rõhk on üldpädevuste, analüüsi- ja suhtlemisoskuse kujundamisel rohkem kui kitsal erialasesel eelvalmidusel.
Mõiste ja ajalooline taust
Sõna ja kontseptsioon pärinevad antiikajast: idee „vabadest kunstidest” tekkis Vana-Kreekas soovist hoida haridust universaalsena ja vabanenuna ainult kutseoskustest. Lihtsustatult öeldes oli eesmärk anda terviklik haridus, mis ühendaks mõtlemise, rääkimise ja arvutamise oskused. Haridus sai alguse aritmeetikast ja keeleoskusest ning arenes klassikalise antiikaja jooksul mitmekülgseks intellektuaalseks traditsiooniks.
Paljud ideed, mis viisid vabadeni kunstideni, on seotud Pythagorase huvidega ja tema panusega matemaatikasse. Tema ja tema järgijate töödest kujunesid lõpuks neli põhivaldkonda ehk Quadrivium): astronoomia, aritmeetika, geomeetria ja muusika. Keel ja kõneoskused muutusid samuti oluliseks, sest 4. sajandi Ateenas oli vaikimisi poliitilise elu osaks oskus selgelt ja veenvalt rääkida. Selle tulemusena kujunes kolme keelekunsti süsteem ehk Trivium): grammatika, dialektika ja retoorika.
Keskaja ja renessanss
Vana-Kreeka ja Rooma pärand mõjutasid tugevalt keskaja haridust. Keskajal sai vabadest kunstidest formaalne osa ülikoolide ja kloostrite õppekavadest. Võib-olla kõige kuulsam illustatsioon sellest traditsioonist on pildivalik "Filosoofia ja vabad kunstid naudingute aiast" (Hortus deliciarum), mille tekitas rühm naisi 12. sajandil. Pildil on kujutatud seitset vaba kunsti, mis on paigutatud Sokratese ja Platoni kohal istuva filosoofiakuninganna ümber. Selle teose entsüklopeedia koondas teadmisi filosoofiast, teoloogiast, kirjandusest, muusikast, kunstidest ja teadustest ja oli mõeldud õppevahendiks kloostri naistele, kes keskendusid vabade kunstide haridusele.
Aja jooksul, eriti renessansiajastul, tõsteti esile indiviidi mitmekülgsust: haridus pidi olema nii vaimne kui praktiline, nagu näiteks Dante ütles, et "teoreetiline mõistus muutuks praktiliseks, mille eesmärk oleks siis tegemine ja tegemine". Selle perioodi ideaal oli mitmekülgne inimesekus — teadlane-kunstnik-ühiskonnaelanik, kellel on lai maailmavaade ja oskus rakendada teadmisi praktilistes olukordades.
Trivium ja Quadrivium tänapäeval
Traditsioonilised jaotused triviumiks ja kvadriviumiks aitavad mõista, kuidas varasem haridus struktureerus, kuid kaasaegne liberaalne kunstiharidus on palju laiem ja paindlikum. Tänapäeval hõlmab see nii klassikalisi õppeaineid kui ka uusi interdistsiplinaarseid valdkondi nagu keskkonnaõpetus, kultuuriteooria, andmeteadus (üldpädevuste vaates), loovkirjutamine ja visuaalsed kunstid. Põhitähelepanu on järgmiste oskuste arendamisel:
- Kriitiline mõtlemine ja analüütilised võimed
- Suhtlemisoskus nii suuliselt kui kirjalikult
- Loovus ja probleemide lahendamise oskus
- Interdistsiplinaarsus — võime ühendada teadmisi eri valdkondadest
- Eetika ja kodanikuteadlikkus — arusaamine ühiskondlikest ja moraalsetest küsimustest
Kaasaegne liberaalne kunstiharidus: erisused ja mudelid
USA-s on liberaalsete kunstide kolledžid (liberal arts colleges) tuntud oma väiksemate klasside, tugevate seminarikursuste ja rõhuasetuse poolest laiapõhjalisele haridusele. Need programmid kujundavad sageli üliõpilasi, kes liiguvad edasi nii teadus- kui ka ärivaldkonda. Samas on kriitika suunatud kõrgele õppemaksule ja sellele, et ligipääs sellisele haridusele on ebaühtlane — sageli on privileegitud olijate pärusmaa.
Euroopas on haridusmudelid mitmekesisemad: paljud ülikoolid pakuvad liberaalse kunstihariduse elemente ühiselt ülikoolihariduse raames, kus on suurem kulu- ja ligipääsetavus tänu avalikule rahastamisele. Paljudes riikides rõhutatakse nüüd, et selline haridus võib olla kättesaadav "igaühele" ning programmide struktuurid on avatumad interdistsiplinaarsele õppele.
Õpivaldkonnad ja vilumused
Vabakunstide õppeprogrammid sisaldavad tavaliselt põhi- ja valikainete kombineeritud paketti, mis võimaldab tudengil kombineerida süvamaterjalide omandamist ja laiahaardelist õpitulemust. Levinumad komponendid:
- Humanitaarained: ajalugu, filosoofia, kirjandus, keeleteadus
- Sotsiaalteadused: psühholoogia, sotsioloogia, politoloogia
- Loodusteadused ja matemaatika: bioloogia, keemia, arvutiteadus ja statistika (sõltuvalt programmi fookusest)
- Kunstid: visuaalkunst, muusika, teater, disain
Selline õpe valmistab ette karjääriks paljudes valdkondades: haridus- ja teadustöö, meedia ja kommunikatsioon, poliitika, äri ja mitteametlikud sektorid. Tööandjad hindavad vabade kunstide lõpetajaid sageli nende analüütiliste ja suhtlemisoskuste pärast.
Juurdepääs, sotsiaalne küsimus ja kriitika
Ajalooliselt oli vaba kunstide haridus suunatud ja piiratud eliidile; õpilased olid valdavalt noored härrad jõukatest perekondadest. Tänapäeval on olukord keerukam: USA staaritüüpi liberaalse kunstihariduse kõrge hind tekitab muresid ligipääsetavuse pärast, samas kui Euroopas on avaliku rahastamise tõttu sageli soodsam ligipääs. Arutlused keskenduvad sageli järgmistele küsimustele:
- Kellele on selline haridus kättesaadav ja miks?
- Kuidas mõõta liberaalse hariduse praktilist väärtust kiiresti muutuvas tööturul?
- Kuidas säilitada interdistsiplinaarsus ja akadeemiline kvaliteet rahastamispiirangute tingimustes?
Kokkuvõte
Vabad kunstid (liberaalne kunstiharidus) on pikaajaline haridustraditsioon, mille juured ulatuvad Vana-Kreekani ja mis on läbi ajaloo muutunud vastavalt ühiskondlikele ja kultuurilistele vajadustele. Tänapäeval on see haridusmudel endiselt oluline, kuna see arendab laiaulatuslikke oskusi — kriitilist mõtlemist, suhtlemist ja interdistsiplinaarset lähenemist — mis on väärtuslikud nii isiklikus arengus kui ka tööturul. Samas jääb aktuaalseks küsimus ligipääsetavusest ja sellest, kuidas tagada, et selle hariduse hüved oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele.


Seitsme vaba kunsti skeem (12. sajand)
Seitse vaba kunsti
Seitse vaba kunsti õpetati kahes rühmas: trivium ja quadrivium:
- Trivium
- Quadrivium
- Aritmeetika
- Geomeetria
- Astronoomia
- Muusika
Keskajal olid vabade kunstide õpetamine ülikoolihariduse keskmes. Triviumi ettevalmistavale tööle järgnes quadrivium.
Vabade kunstide valdkond ja ulatus on aja jooksul arenenud. Algselt olid enamik õpetusest ja kõik õpikud ladina keeles, mida õpilased olid õppinud koolis enne kolledžisse tulekut. Alguses olid kursused suunatud eliidi harimisele klassikaliste teoste alal. Lõpuks laienes "vabade kunstide" tähendus nii, et see hõlmas nii humanitaarteadusi kui ka loodusteadusi. Kuid ka tänapäeval on praktilised tegevused, nagu põllumajandus, äri, inseneriteadus, pedagoogika või farmaatsia, vabade kunstide hulgast välja jäetud. Vabade elukutsete hulka kuuluvad ainult need elukutsed, mis nõuavad ülikooliharidust, peamiselt õigus ja meditsiin.
Trivium
Trivium (ladina keeles "kolm teed") hõlmas kirjandusteadusi:
- Grammatika, teadus õigest keelekasutusest. See aitab inimesel õigesti rääkida ja kirjutada;
- Dialektika (või loogika), teadus õigest mõtlemisest. See aitab teil jõuda tõeni;
- Retoorika, väljendusteadus, eriti veenmine. Kõne või dokumendi organiseerimise viisid. Selle kohandamine nii, et inimesed seda mõistaksid ja usuksid.
Kvadriivium
Quadriivium (ladina keeles neli teed) hõlmas matemaatikaga seotud distsipliinid. Need olid:
- aritmeetika õpetab arvude kohta;
- geomeetria õpetab ruumide arvutamist;
- astronoomia õpetab tähtede kohta;
- muusika õpetab suhet ja proportsiooni ning on seotud meloodia ja lauluga, nagu see oli keskajal.
Vabade kunstide kolledžid, USA
Vabade kunstide kolledžid on vana idee kaasaegne ümbermõtestamine. Enamasti Ameerika Ühendriikides keskenduvad need kolledžid heale õppetööle ning on lähemal Oxfordi ja Cambridge'i tüüpi õppetööle kui enamik ülikoole. Nad on enamasti või täielikult tasulised asutused ja pakuvad seega jätkuvalt eliitõpet jõukatest peredest pärit või andekatele üliõpilastele märkimisväärse rahalise abi kaudu. Kursused on enamasti või täielikult bakalaureuseõppe kursused.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vabade kunstide päritolu?
V: Vaba kunst on pärit Vana-Kreekast ja sai alguse "universaalse mõistmise soovist". See arenes kogu klassikalise antiikajal, kuid sai alguse Pythagorasest ja tema huvist kõigi matemaatiliste asjade vastu.
K: Kuidas vormistati vabade kunstide mõiste?
V: Vaba kunst vormistati keskajal, tuginedes selle päritolule Vana-Kreeka ja Rooma kultuuris. Kõige kuulsam näide selle kohta on tahvel 11, "Filosoofia ja vabade kunstide aed" (Hortus deliciarum), mille lõi rühm naisi 12. sajandil.
K: Mida on vabade kunstide hariduse eesmärk?
V: Olles terviklik, oli vabade kunstide hariduse eesmärk viia teoreetiline ja praktiline kokku. Selle eesmärk oli olla vaimne ja praktiline haridus, mis renessansiajastu ajaks realiseeris mitmekülgse isiku.
K: Kellel oli traditsiooniliselt juurdepääs vabade kunstide haridusele?
V: Ajalooliselt oli see haridus reserveeritud ainult eliidile ning üliõpilased olid valdavalt noored härrad jõukatest perekondadest, keda peeti lugupeetud ja tähtsaks.
K: Kas vabade kunstide haridus on tänapäevalgi piiratud eliidiga?
V: Ameerika Ühendriikides on vabade kunstide haridus endiselt piiratud "eliidiga", kes saavad endale lubada märkimisväärseid tasusid eksklusiivsetes vabade kunstide kolledžites õppimiseks. Kogu Euroopas on aga vabade kunstide haridus nüüd palju taskukohasem, kusjuures mõned ülikoolid on selgesõnaliselt öelnud, et seda saab nüüd "nautida igaüks".
K: Mis on Quadrivium ja Trivium?
V: Quadrivium viitab neljale erialale - astronoomia, aritmeetika, geomeetria ja muusika -, Trivium aga kolmele keelekunstile - grammatika, dialektika, retoorika -, mis mõlemad pärinevad Vana-Kreekast.
K: Mida ütles Dante teoreetilise intellekti muutumise kohta praktiliseks?
V: Dante ütles, et teoreetiline intellekt peaks laienemise kaudu muutuma praktiliseks, nii et selle eesmärgiks oleks millegi käegakatsutava tegemine või tegemine.
Otsige