Vabad kunstid (liberaalne kunstiharidus): mõiste, ajalugu ja valdkonnad

Avasta vabad kunstid: liberaalse kunstihariduse mõiste, ajalooline areng Pythagorasest kuni renessansini ning õppesuundade — trivium, quadrivium ja kaasaegsed valdkonnad.

Vabade kunstide all mõistetakse haridusmudeeli ja -programme, mille eesmärk on anda laiapõhjaline, interdistsiplinaarne ja kriitilist mõtlemist arendav haridus. Traditsiooniliselt hõlmavad need humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteaduste ning kunstide õppevaldkondi, kus rõhk on üldpädevuste, analüüsi- ja suhtlemisoskuse kujundamisel rohkem kui kitsal erialasesel eelvalmidusel.

Mõiste ja ajalooline taust

Sõna ja kontseptsioon pärinevad antiikajast: idee „vabadest kunstidest” tekkis Vana-Kreekas soovist hoida haridust universaalsena ja vabanenuna ainult kutseoskustest. Lihtsustatult öeldes oli eesmärk anda terviklik haridus, mis ühendaks mõtlemise, rääkimise ja arvutamise oskused. Haridus sai alguse aritmeetikast ja keeleoskusest ning arenes klassikalise antiikaja jooksul mitmekülgseks intellektuaalseks traditsiooniks.

Paljud ideed, mis viisid vabadeni kunstideni, on seotud Pythagorase huvidega ja tema panusega matemaatikasse. Tema ja tema järgijate töödest kujunesid lõpuks neli põhivaldkonda ehk Quadrivium): astronoomia, aritmeetika, geomeetria ja muusika. Keel ja kõneoskused muutusid samuti oluliseks, sest 4. sajandi Ateenas oli vaikimisi poliitilise elu osaks oskus selgelt ja veenvalt rääkida. Selle tulemusena kujunes kolme keelekunsti süsteem ehk Trivium): grammatika, dialektika ja retoorika.

Keskaja ja renessanss

Vana-Kreeka ja Rooma pärand mõjutasid tugevalt keskaja haridust. Keskajal sai vabadest kunstidest formaalne osa ülikoolide ja kloostrite õppekavadest. Võib-olla kõige kuulsam illustatsioon sellest traditsioonist on pildivalik "Filosoofia ja vabad kunstid naudingute aiast" (Hortus deliciarum), mille tekitas rühm naisi 12. sajandil. Pildil on kujutatud seitset vaba kunsti, mis on paigutatud Sokratese ja Platoni kohal istuva filosoofiakuninganna ümber. Selle teose entsüklopeedia koondas teadmisi filosoofiast, teoloogiast, kirjandusest, muusikast, kunstidest ja teadustest ja oli mõeldud õppevahendiks kloostri naistele, kes keskendusid vabade kunstide haridusele.

Aja jooksul, eriti renessansiajastul, tõsteti esile indiviidi mitmekülgsust: haridus pidi olema nii vaimne kui praktiline, nagu näiteks Dante ütles, et "teoreetiline mõistus muutuks praktiliseks, mille eesmärk oleks siis tegemine ja tegemine". Selle perioodi ideaal oli mitmekülgne inimesekus — teadlane-kunstnik-ühiskonnaelanik, kellel on lai maailmavaade ja oskus rakendada teadmisi praktilistes olukordades.

Trivium ja Quadrivium tänapäeval

Traditsioonilised jaotused triviumiks ja kvadriviumiks aitavad mõista, kuidas varasem haridus struktureerus, kuid kaasaegne liberaalne kunstiharidus on palju laiem ja paindlikum. Tänapäeval hõlmab see nii klassikalisi õppeaineid kui ka uusi interdistsiplinaarseid valdkondi nagu keskkonnaõpetus, kultuuriteooria, andmeteadus (üldpädevuste vaates), loovkirjutamine ja visuaalsed kunstid. Põhitähelepanu on järgmiste oskuste arendamisel:

• Kriitiline mõtlemine ja analüütilised võimed
• Suhtlemisoskus nii suuliselt kui kirjalikult
• Loovus ja probleemide lahendamise oskus
• Interdistsiplinaarsus — võime ühendada teadmisi eri valdkondadest
• Eetika ja kodanikuteadlikkus — arusaamine ühiskondlikest ja moraalsetest küsimustest

Kaasaegne liberaalne kunstiharidus: erisused ja mudelid

USA-s on liberaalsete kunstide kolledžid (liberal arts colleges) tuntud oma väiksemate klasside, tugevate seminarikursuste ja rõhuasetuse poolest laiapõhjalisele haridusele. Need programmid kujundavad sageli üliõpilasi, kes liiguvad edasi nii teadus- kui ka ärivaldkonda. Samas on kriitika suunatud kõrgele õppemaksule ja sellele, et ligipääs sellisele haridusele on ebaühtlane — sageli on privileegitud olijate pärusmaa.

Euroopas on haridusmudelid mitmekesisemad: paljud ülikoolid pakuvad liberaalse kunstihariduse elemente ühiselt ülikoolihariduse raames, kus on suurem kulu- ja ligipääsetavus tänu avalikule rahastamisele. Paljudes riikides rõhutatakse nüüd, et selline haridus võib olla kättesaadav "igaühele" ning programmide struktuurid on avatumad interdistsiplinaarsele õppele.

Õpivaldkonnad ja vilumused

Vabakunstide õppeprogrammid sisaldavad tavaliselt põhi- ja valikainete kombineeritud paketti, mis võimaldab tudengil kombineerida süvamaterjalide omandamist ja laiahaardelist õpitulemust. Levinumad komponendid:

• Humanitaarained: ajalugu, filosoofia, kirjandus, keeleteadus
• Sotsiaalteadused: psühholoogia, sotsioloogia, politoloogia
• Loodusteadused ja matemaatika: bioloogia, keemia, arvutiteadus ja statistika (sõltuvalt programmi fookusest)
• Kunstid: visuaalkunst, muusika, teater, disain

Selline õpe valmistab ette karjääriks paljudes valdkondades: haridus- ja teadustöö, meedia ja kommunikatsioon, poliitika, äri ja mitteametlikud sektorid. Tööandjad hindavad vabade kunstide lõpetajaid sageli nende analüütiliste ja suhtlemisoskuste pärast.

Juurdepääs, sotsiaalne küsimus ja kriitika

Ajalooliselt oli vaba kunstide haridus suunatud ja piiratud eliidile; õpilased olid valdavalt noored härrad jõukatest perekondadest. Tänapäeval on olukord keerukam: USA staaritüüpi liberaalse kunstihariduse kõrge hind tekitab muresid ligipääsetavuse pärast, samas kui Euroopas on avaliku rahastamise tõttu sageli soodsam ligipääs. Arutlused keskenduvad sageli järgmistele küsimustele:

• Kellele on selline haridus kättesaadav ja miks?
• Kuidas mõõta liberaalse hariduse praktilist väärtust kiiresti muutuvas tööturul?
• Kuidas säilitada interdistsiplinaarsus ja akadeemiline kvaliteet rahastamispiirangute tingimustes?

Kokkuvõte

Vabad kunstid (liberaalne kunstiharidus) on pikaajaline haridustraditsioon, mille juured ulatuvad Vana-Kreekani ja mis on läbi ajaloo muutunud vastavalt ühiskondlikele ja kultuurilistele vajadustele. Tänapäeval on see haridusmudel endiselt oluline, kuna see arendab laiaulatuslikke oskusi — kriitilist mõtlemist, suhtlemist ja interdistsiplinaarset lähenemist — mis on väärtuslikud nii isiklikus arengus kui ka tööturul. Samas jääb aktuaalseks küsimus ligipääsetavusest ja sellest, kuidas tagada, et selle hariduse hüved oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on vabade kunstide päritolu?

K: Kuidas vormistati vabade kunstide mõiste?

K: Mida on vabade kunstide hariduse eesmärk?

K: Kellel oli traditsiooniliselt juurdepääs vabade kunstide haridusele?

K: Kas vabade kunstide haridus on tänapäevalgi piiratud eliidiga?

K: Mis on Quadrivium ja Trivium?

K: Mida ütles Dante teoreetilise intellekti muutumise kohta praktiliseks?

Otsing