Õppekava — määratlus, koostamine, tüübid ja roll hariduses

Õppekava — selgitus, koostamise juhend, tüübid ja roll hariduses. Praktilised näited, nõuanded ja mallid õpetajatele, koolijuhtidele ning õppekavauurijatele.

Õppekava on kirjeldus sellest, mida ja kuidas õpetatakse või koolitatakse. Inglise keeles kasutatakse sageli sõna „curriculum” (mitmuses: curricula), kuid tavakeeles kutsutakse seda lihtsalt õppekavaks. Õpetamise või koolituse kavandamisel selgitab õppekava üksikasjalikult, et kõik osapooled — õpetajad, õpilased, vanemad ja ametnikud — teaksid, mis toimub ja mida oodatakse.

Mida õppekava tavaliselt sisaldab?

• Õppeained ja teemad: milliseid aineid ja teemasid käsitletakse;
• Õppeaine järjekord: millises järjekorras teemad või kursused esitatakse;
• Ajakava ja kestus: kui sageli ja kui palju aega on iga teema või mooduli jaoks eraldatud;
• Organisatsiooni üksikasjad: sidumine kooli, osakonna või õppeasutuse üldise ajakavaga ja ressurssidega;
• Hindamine ja eksamid: kuidas hinnatakse õpitulemusi ning kas õppekava alusel korraldatakse riiklikke või kutseeksameid;
• Õpetamismetoodika ja soovitused: soovitatud õppemeetodid, õppevahendid ja õpetajate juhendid;
• Eesmärgid ja õpitulemused: milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid õppijalt oodatakse pärast kursuse või õppeperioodi lõppu.

Tänapäevased õppekavad keskenduvad sageli kursustele, nende sisule ja ülikoolis või koolis pakutavatele moodulitele. Sageli toetuvad õppekavad teoreetilistele lähtekohale või soovile muuta või täiustada varasemat õpetust. Õppekavade koostamisel võidakse kasutada ka õpikuid ning eraldi koostatakse materjalid õpetajate ettevalmistamiseks. Õppekavade tundmine on tavaliselt osa õpetajakoolitusest ja pedagoogilisest kvalifikatsioonist.

Tüübid

• Riiklik õppekava: keskne raamistik, mille on kinnitanud haridusamet või muu riiklik organ; annab normid ja eesmärgid kõigile koolidele.
• Kooliõppekava (kohalik): riikliku õppekava põhjal kooli või õppeasutuse poolt kohandatud versioon, mis arvestab kohalikke eripärasid ja ressursse.
• Ainepõhine õppekava: keskendub konkreetse õppeaine (näiteks matemaatika, ajalugu) sisu ja järjekorra määratlemisele.
• Pädevuspõhine õppekava: rõhutab vajalikke oskusi ja pädevusi (nt suhtlemisoskus, digipädevus) konkurentsivõime ja tööeluks ettevalmistamise tarbeks.
• Integreeritud või interdistsiplinaarne õppekava: ühendab mitme aine sisu, et käsitleda õppetükke laiemast vaatenurgast.
• Varjatud õppekava (hidden curriculum): mitteformaalne osa, mis hõlmab koolikultuuri, hoiakuid ja mitteräägitavaid norme, mida õppijad omandavad.

Koostamine ja heakskiit

Õppekava koostamine on tavaliselt mitmeastmeline protsess, mis hõlmab järgmisi samme:

• Vajaduse analüüs: milliseid oskusi ja teadmisi ühiskond, tööturg ning õppijad vajavad;
• Eesmärkide sõnastamine: üldised ja konkreetsemad õpitulemused;
• Sisu ja struktuuri planeerimine: teemade valik, järjestus, õppetunnid ja hinnangud;
• Õppemeetodite ja hindamissüsteemi määratlemine: milliseid meetodeid õpetajad kasutavad ja kuidas õpitulemusi hinnatakse;
• Osapoolte kaasamine: õpetajad, õpilased, lapsevanemad, eksperdid ja tööandjad annavad tagasisidet;
• Õiguslik heakskiit ja sertifitseerimine: paljudel juhtudel peavad õppekavad läbima ametliku kinnituse protsessi (riiklikud või erialased komisjonid);
• Rakendamine ja järelhindamine: pilootfaasid, õpetajate koolitus ning regulaarne ülevaatus ja uuendamine.

Rakendamine ja hindamine

Õppekava tõhus rakendamine sõltub õpetajate pädevusest, ressurssidest, hindamispraktikatest ja toetavast juhtimisest. Hinnangu andmine võib olla vormiline (testid, eksamid) ja vormiv (projekti-, portfooliohindamine, vaatlused). Oluline on, et hindamine oleks kooskõlas õppekava eesmärkide ning õpetamismeetoditega — muidu ei pruugi õpitulemused vastata seatud ootustele.

Roll hariduses

• Standardiseerimine: tagab teatud kvaliteedi ja võrreldavuse õppeasutuste vahel;
• Juhendamine: annab õpetajatele ja õpilastele selge suuna, mida õppida ja hinnata;
• Arengu suunamine: võimaldab riigil ja koolidel kujundada hariduse eesmärke vastavalt ühiskondlikele ja majanduslikele vajadustele;
• Õpetajakoolitus: toimib baasena õpetajate ettevalmistamiseks ja erialase arengu programmide koostamiseks;
• Õigluse ja kaasatuse toetamine: hästi koostatud õppekava arvestab erinevaid õppijaid ja püüab vähendada ebavõrdsust.

Väljakutsed ja head soovitused

Õppekavade loomisel ja rakendamisel esineb reeglina järgmisi probleeme: liiga jäik struktuur, ressursipuudus, õpetajate ebapiisav ettevalmistus, kultuuriline või keeleline kallutatus ning hindamise ja eesmärkide ebakõla. Selle vältimiseks soovitatakse:

• kaasata erinevaid huvirühmi varases faasis;
• tagada õppekava paindlikkus ja kohandatavus kohalike oludega;
• samm-sammuline rakendamine koos õpetajate koolitusega;
• süsteemne järelhindamine ja regulaarne uuendamine;
• hinnetele ja eksamitele vastavuse tagamine nii sisu kui ka hindamismetoodika tasandil.

Kokkuvõtvalt on õppekava keskne tööriist haridussüsteemis — see planeerib, suunab ja hindab õppimist. Hästi koostatud ja paindlik õppekava aitab õppijatel omandada vajalikud teadmised ja oskused ning toetab õpetajaid tõhusa õppetöö läbiviimisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on õppekava?

K: Millist teavet õppekava tavaliselt sisaldab?

K: Kuidas on õppekava sageli seotud tunniplaaniga?

K: Kes kinnitab sageli õppekava?

K: Mille alusel määratakse eksamid?

K: Mida tähendab mõiste "õppekava"?

K: Mida tähendab mõiste distsipliin seoses haridusega?

Otsing