Õppekava

Õppekava (mitmuses: curricula) on õppekava. Seda kasutatakse õpetamise või koolituse kavandamiseks. Selles kirjeldatakse üksikasjad, et teised teaksid, mis toimub:

milliseid õppeaineid õpetatakse
millises järjekorras neid õpetatakse
sageli, kui palju aega kulub igale teemale.
see on sageli seotud ajakava ja muude üksikasjadega organisatsiooni kohta, kus see toimub.
sageli annab selleks loa riiklik või eraõiguslik eksamikomisjon ja seda kasutatakse eksamite määramise alusena.

Tänapäeval tähendab see tavaliselt kursusi, nende sisu ja koolis või ülikoolis pakutavaid kursusi. Sageli on õppekavade taga mingi teooria või kavatsus muuta seda, mida varem tehti. Õppekavade taga võivad olla õpikud ja kursused õpetajate koolitamiseks. Õppekavade uurimine on osa enamikust õpetajate kvalifikatsioonist.

Sarnane sõna on õppekava, mis tähendab kokkuvõtet teemadest, mida käsitletakse akadeemilise kursuse, raamatu või loengu käigus. Teine termin on distsipliin, mis selles tähenduses tähendab akadeemilist teemat.

Ajalooline areng

Ajalooliselt on õppekavad teinud enamat, kui ainult taustaks õppekavadele ja eksamitele. Nad on arutanud õpetamise aluseid, võttes arvesse:

laste, eriti nooremate laste psühholoogia.
ühiskonna, sealhulgas tööandjate vajadused.
teadmiste kasv, näiteks teaduses
hariduse ja koolituse vaheline tasakaal
hariduse õiguslik staatus, näiteks kas haridus on vabatahtlik või kohustuslik

Tylori sissejuhatavas tekstis esitatud nelja küsimust peetakse üldiselt põhiliseks:

Milliseid hariduslikke eesmärke peaks kool püüdma saavutada?
Kuidas saab valida selliseid õpikogemusi, mis on nende eesmärkide saavutamiseks kasulikud?
Kuidas saab õpikogemusi korraldada tõhusa õpetamise eesmärgil?
Kuidas saab hinnata õpikogemuste tõhusust?

Nendele küsimustele vastamiseks ei ole kindlaid reegleid. Alati on olnud erinevaid haridusteooriaid, mis põhinevad erinevatel suhtumistel haridusse ja ellu endasse. Laias laastus on neil teooriatel kaks vastandlikku otsa. Ühes otsas on lapsekeskne haridus. Selle eesmärk on kohandada õpetamine vastavalt üksikute laste vajadustele ja arengule ning seda kasutatakse kõige rohkem lasteaias ja algkoolis. Teine ots on ühiskonnakeskne. Selle eesmärk on tagada, et ühiskonnale oleks tagatud pidev järelkasv noortele täiskasvanutele, kes on võimelised täitma töökohti ja rolle, mida ühiskond vajab. Mõnes riigis oleks lähenemine rohkem religioonile orienteeritud. Selle eesmärk on toota noori täiskasvanuid, kelle peamine eesmärk on elada vastavalt konkreetse religiooni reeglitele (uskumustele, tavadele).

Varjatud õppekava

Mõnikord kasutatakse terminit selle kirjeldamiseks, mis kriitiku arvates haridussüsteemis tegelikult toimub. See tähendab institutsiooni väljaütlemata uskumusi ja väärtusi, varjatud käitumis- ja austamisnõudeid. Koolis õpetatakse aineid, kuid toimub palju muud.

Seotud leheküljed

Trivium
Quadrivium
Teema (kool)

Küsimused ja vastused

K: Mis on õppekava?

A: Õppekava on õppeprogramm, mida kasutatakse õpetamise või koolituse kavandamiseks.

K: Millist teavet õppekava tavaliselt sisaldab?

A: Õppekavas on kirjas üksikasjad, näiteks milliseid teemasid õpetatakse, millises järjekorras ja kui palju aega igale teemale kulub.

K: Kuidas on õppekava sageli seotud tunniplaaniga?

V: Õppekava on sageli seotud tunniplaaniga, et näidata, millal iga teemat õpetatakse.

K: Kes kinnitab sageli õppekava?

V: Õppekava kinnitab sageli riiklik või eraõiguslik eksamikomisjon.

K: Mille alusel määratakse eksamid?

V: Õppekava on sageli aluseks eksamite määramisel.

K: Mida tähendab mõiste "õppekava"?

V: Mõiste "õppekava" tähendab kokkuvõtet teemadest, mida käsitletakse akadeemilise kursuse, raamatu või loengu käigus.

K: Mida tähendab mõiste distsipliin seoses haridusega?

V: Hariduse puhul tähendab mõiste distsipliin akadeemilist ainet.