Claude Bernard — prantsuse füsioloog, homöostaasi mõiste ja pimekatsete pioneer
Claude Bernard — prantsuse füsioloog, homöostaasi ja pimekatsete pioneeri lugu: teadusliku meetodi, milieu intérieur’i ja vivisektsiooni vastuolud.
Claude Bernard (12. juuli 1813 - 10. veebruar 1878) oli prantsuse füsioloog. Teda on nimetatud "üheks suurimaks teadlaseks". Ta oli üks esimesi, kes soovitas teha pimekatseid, et saada teaduslikke vaatlusi erapooletumaks. Ta oli esimene, kes määratles mõiste milieu interieur, mida praegu tuntakse homöostaasi nime all, mis on hiljem Walter Canoni poolt kasutusele võetud termin.
Bernard muutis loomkatsed standardse teadusliku meetodi osaks. Ta kirjutas 1865. aastal kuulsalt, et "eluteadus on suurepärane ja pimestavalt valgustatud saal, kuhu võib jõuda ainult läbi pika ja õudse köögi".
Ta sündis 1813. aastal Saint-Julienis Villefranche-sur-Saône'i lähedal. Ta kirjutas komöödiaid ja muid näidendeid. Kui ta oli 21-aastane, läks ta oma näidendiga Pariisi ja läks kriitiku juurde. Kuid kriitik soovitas talle kirjanduse asemel meditsiini õppida.
1845. aastal abiellus Bernard Françoise Marie (Fanny) Martiniga tema raha eest. Tema raha aitas teda tema katsetes, kuid naine oli kindlalt tema meetodite vastu ja asutas esimese Prantsuse vivisektsioonivastase ühingu. Kui ta suri, korraldati Bernardile avalikud matused. See oli midagi, mida Prantsusmaa ei olnud kunagi varem teadlasele andnud.
Teadustöö ja tähtsamad avastused
Claude Bernardi teadustöö keskendus peamiselt füsioloogiale ja organismi sisekeskkonna (milieu intérieur) säilitamise mehhanismidele. Tema uurimistöö hõlmas seedimist, maksa ja kõhunäärme talitlust ning närvisüsteemi mõju veresoontele. Bernard näitas näiteks, et maks säilitab ja sünteesib ainet, mis täidab organismis olulist rolli veresuhkru hoidmisel (tänapäeval seostatakse seda maksaglükoogeniga), ning ta uuris kõhunäärme tähtsust seedimist reguleerivates protsessides ja haiguste — sealhulgas diabeedi — tekkes.
Tunnustatud on ka tema tööd närvi- ja veresoonte talitluse vallas: Bernard uuris vasomotoorseid refleksi- ja veresoonte toonuse mehhanisme ning näitas, kuidas närvisüsteem mõjutab organismi sisekeskkonda ja füsioloogilist tasakaalu.
Meetod ja teaduse filosoofia
Bernard seadis rõhu eksperimendile ja kontrollitud meetodile: ta rõhutas hüpoteeside tähtsust, kuid leidis, et need peavad olema rangelt testitavad ja kontrollitavad. Ta propageeris loomkatsed kui teadusliku uurimise standardset töövahendit ning oli üks esimesi, kes kasutas ja soovitas pimekatseid, et vähendada katsete kallutatust. Tema tuntud teos Introduction à l'étude de la médecine expérimentale (1865) koondab tema metoodilise ja filosoofilise vaatenurga eksperimentaalsele meditsiinile ning sisaldab kuulsat mõtet teaduse „köögist” — raske ja ebamugav töö, mis viib lõpuks selgele teadmisele.
Konfliktid ja avalik vastukaja
Bernardi meetodid tekitasid oma ajastul tugevat vastuseisu, eriti vivisektsiooni (loomade lahtise uurimise) kasutamise tõttu. Tema abikaasa Fanny kuulus vastuseisjate hulka ning asutas Prantsusmaal vivisektsioonivastase ühenduse. Debatt tema töö eetilisuse üle oli laialdane ja tuline, kuid vaatamata sellele pälvis Bernard suure publiku- ja ametliku tunnustuse ning tema surma järel korraldati tema auks erakordsed avalikud matused.
Pärand
Claude Bernardi töö mõjutas sügavalt kaasaegse meditsiini ja füsioloogia arengut. Tema idee sisekeskkonna tähtsusest oli aluseks hilisemale mõistele homöostaas, mida 20. sajandi alguses populariseeris Walter Cannon. Bernardi rõhuasetus kontrollitud eksperimentidele ja teoreetilise mõtlemise ühendamisele praktikaga jätnud püsiva jälje teadusliku meetodi kujunemisse.
Tema nime kannab mitmeid asutusi, näiteks Université Claude Bernard Lyon 1, mis tunnistab tema rolli prantsuse teaduse ja hariduse arengus. Bernardit meenutatakse nii silmapaistva teadlasena kui ka vaieldava isikuna, kelle töö tõstis esile teaduse ja eetika vahelised pinged.
Claude Bernard
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Claude Bernard?
V: Claude Bernard oli prantsuse füsioloog.
K: Mille poolest on Claude Bernard tuntud?
V: Claude Bernard on tuntud selle poolest, et ta soovitas teha pimedaid katseid, et saada erapooletuid teaduslikke vaatlusi. Ta oli ka esimene, kes defineeris mõiste "milieu interieur", mida praegu tuntakse homöostaasi nime all.
K: Kuidas aitas Claude Bernard kaasa standardse teadusliku meetodi väljatöötamisele?
V: Claude Bernard muutis loomkatsed standardse teadusliku meetodi osaks.
K: Mida mõtles Claude Bernard, kui ta ütles, et "eluteadus on suurepärane ja pimestavalt valgustatud saal, kuhu võib jõuda ainult läbi pika ja õudse köögi"?
V: See tähendab, et selleks, et teha suuri avastusi ja edusamme teaduses, tuleb läbida raskeid, ebameeldivaid ja sageli õudseid protsesse, nagu loomkatsed.
K: Kus sündis Claude Bernard?
V: Claude Bernard sündis Saint-Julienis Villefranche-sur-Saône'i lähedal.
K: Kas Claude Bernard seisis oma loomkatsete meetodite suhtes vastu?
V: Jah, Claude Bernard seisis oma loomkatsete meetodite vastu ja tema abikaasa asutas esimese Prantsuse loomkatsete vastase ühingu.
K: Kuidas austati Claude Bernard'i pärast tema surma?
V: Pärast tema surma korraldati Claude Bernardile avalikud matused, mida Prantsusmaal polnud kunagi varem teadlasele tehtud.
Otsige